1-23-2427 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. mai 2023, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-23-2427
(22231504597)Kohtunik Inna Ombler Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
- märtsi 2023 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X (X, ik XXXXXXXXXXX) esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik, kaebus RESOLUTSIOON Jätta Riigiprokuratuuri
- märtsi 2023 määrus muutmata ja X esindaja vandeadvokaat Indrek Västriku kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Põhja prefektuur alustas kriminaalasjas nr 22231504597 menetlust 15.12.2022 KarS § 121 lg 1 tunnustel selles, et 11.12.2022 kella 04.33 paiku Tallinnas XXX lõi tundmatu mees X tugevasti vastu nägu, mille tõttu sai kannatanu vigastuse suu ümber ja kaotas hamba. Tallinna Kiirabi 11.12.2022 kiirabikaardi anamneesi kohaselt tuvastati X-l ülahuulel haav, mis vajas õmblust, samuti puudus kannatanul vasak keskmine ülemine hammas.
- Põhja prefektuur lõpetas 19.01.2023 määrusega prokuröri loal kriminaalasja nr 22231504597 menetluse (põhistused koostati 01.02.2023) KrMS § 2001 ja § 206 alusel.
- Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses taotles X esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamist. Kannatanu esindaja leidis, et kriminaalasja kohtueelse uurimisega tuleb jätkata, kuna arutataval juhul on võimalik teha täiendavaid toiminguid teo toimepanija kindlakstegemiseks. Aadressiga Tallinn, XXX, seotud sündmuskoht asub kesklinna piirkonnas, kus on mitmed asutused (nt Restaurant-Amalfi, Manna La Rosa, Venus Club), millel võivad olla kaamerad ja seeläbi omakorda võib olla võimalik kuriteoga seotud isiku tuvastamine. Kokkuvõtvalt taotles kannatanu esindaja sündmuskoha lähipiirkonna valvekaamerate salvestiste läbivaatamist tõendusliku teabe saamise eesmärgil. Riigiprokuratuuri määrus 1/4 1-23-2427
- Riigiprokuratuuri abiprokurör, tutvunud esitatud kaebuse ja vaidlustatud määrusega, samuti kriminaalasja nr 22231504597 materjalidega, leidis, et Riigiprokuratuuri esitatud kaebus tuli jätta rahuldamata. Abiprokuröri hinnangul on kriminaalmenetluse lõpetamine olnud seaduslik ja põhjendatud ning esitatud kaebusest ei nähtunud selliseid asjaolusid, mis tingiks kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamise.
- Abiprokurör märkis, et KrMS § 2001 lg 1 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui kohtueelses menetluses ei ole kindlaks tehtud isikut, kes on kuriteo toime pannud ning ei ole võimalik koguda lisatõendeid või nende kogumine ei ole otstarbeks. Arutataval juhul ei ole vaidlust küsimuses, et kohtueelses menetluses ei õnnestunud teha kindlaks kuriteo toimepannud isikut. Seega tõusetub küsimus pigem sellest, kas kriminaalasjas on võimalik koguda lisatõendeid või kas nende kogumine on otstarbekas. Sellises olukorras tuleb kaaluda, kas mingisuguse täiendava tõendi kogumise tulemusel õnnestuks suure tõenäosusega kuriteo toimepannud isik(ud) kindlaks teha. Kõnealuse kriminaalasja kohtueelsel uurimisel kuulati üle kannatanu, kes andis küll kuriteo toime pannud mehe üldise kirjelduse, kuid teda rünnanud meest ja ka ründajaga kaasas olnud meest kannatanu ei tundnud. Samuti on kohtueelse uurimise käigus küsitud Tallinnas XXX asuva maja valvekaamerate haldajate käest võimalike videosalvestiste olemasolu kohta, kuid ka selle kontrollimise käigus ei ole saadud positiivset tulemust.
- Abiprokurör leidis, et Põhja prefektuuri 19.01.2023 kriminaalmenetluse lõpetamise määruses (põhistused 01.02.2023) esitatud seisukohad on kooskõlas kriminaalasja nr 22231504597 materjalidest nähtuvaga. Samuti ei ole kaebuses osutatud ühelegi kaalukale minetusele uurimises. Arutataval juhul pidanuks kaebaja ära näitama lisaks seni tehtule need menetlustoimingud, mille uurimisasutus jättis tema arvates tegemata, kuid mille tegemine aitaks suure tõenäosusega tuvastada kuriteo toimepannud isikud. Pelgalt kaebaja seisukoht, et tema arvates on lõpetamine ennatlik ja kohtueelset uurimist tuleb jätkata, ei anna alust kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamiseks ja uurimisasutuse kohustamiseks menetlust jätkama. Kaebaja arvates tuleks kontrollida sündmuskoha läheduses asuvate ettevõtete Restaurant-Amalf, Manna La Rosa ja Venus Club hoonetel valvekaamerate olemasolu fakti ja sellest tulenevalt võib olla võimalik saada täiendavat informatsiooni kuriteo toimepannud isikute kohta. Kaebuse lahendamise käigus helistas abiprokurör esmalt Tallinnas Vana-Viru tn 13 asuvasse restorani Amalf ning sai vastuseks, et restorani hoonel puuduvad valvekaamerad. Samuti helistas abiprokurör kaebuse lahendamise käigus Tallinnas Vana-Viru tn 15 asuvasse restorani Manna La Rosa ning sai vastuseks, et nendel on valvekaamera suunatud ainult sissepääsule. Seega on kannatanu kaebuses nimetanud terve rea toitlustuskohti, mis asuvad sündmuskohaga samas piirkonnas ja kus hüpoteetiliselt võiks olla valvekaamerad, kuid juba põgusal kontrollimisel selgus, et taolise informatsiooni kogumine on ajamahukas ega anna üldjuhul tulemust. Samuti tuleb arvestada ka sündmusest möödunud ajafaktoriga, kuna näiteks restorani Manna La Rosa infotelefonile vastanud töötaja sõnul säilivad neil videosalvestised maksimaalselt üks kuni kaks kuud.
- Abiprokurör rõhutas, et kriminaalmenetluse jätkamiseks ei piisa ainuüksi sellisest tõendite kogumise võimalusest, mille väljavaated anda tõendamiseseme asjaolude osas olulist teavet, on pelgalt teoreetilised. Olukorras, kus tõendamiseseme seisukohalt on tehtud vajalikud uurimistoimingud, kriminaalmenetluse lõpetamise määruses esitatud põhistused vastavad kriminaalasja materjalidele, on asjakohased ja selgitavad täpselt, miks ei ole võimalik koguda täiendavaid tõendeid või miks see ei ole otstarbekas, tuleb jätta Põhja prefektuuri KrMS § 2001 lg 1 alusel tehtud menetlusotsustus muutmata. 2/4 1-23-2427 Kaebus Riigiprokuratuuri määrusele
- Riigiprokuratuuri määrusele esitas kaebuse X esindaja vandeadvokaat I. Västrik, kes taotleb Riigiprokuratuuri 13.03.20023 määruse tühistamist ja Riigiprokuratuuri kohustamist kriminaalmenetlust jätkama.
- Kaebuses on märgitud, et kannatanu leiab, et on võimalik teha täiendavad menetlustoimingud kuriteo toime pannud isiku tuvastamiseks. Sündmuskohaga piirnevad ehitised, millel on (eeldatavalt) valvekaamerad ja sealt võiks küsida salvestisi. Aia tn 3 Prisma 24/7, Aia tn 5 Tavid, Aia tn 5b korteriühistu, Aia tn 6/1 korteriühistu, Aia tn 6/2 korteriühistu, Vana-Viru 14 Olympic Casino, Vana-Viru 12 Tallinna Linnavolikogu hoone, Vana-Viru 13 Ärihoone, Viru väljak 4 Viru hotell, Suur-Ameerika 1 ministeeriumi katusekaamera. Kannatanu on seisukohal, et põhjendus, et info kogumine on ajamahukas ja ainult teoreetiline, ei ole piisav ja seetõttu on ebaõigesti kohaldatud KrMS §
- Kaebuse esitaja arvates on alust kriminaalmenetluse jätkamiseks (selle väljaselgitamine, kas on säilinud videod ja nende väljanõudmine). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
- Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et kaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Kaebuses esitatud väidete osas on Riigiprokuratuur juba põhistatud seisukoha esitanud. Mingeid uusi asjaolusid ringkonnakohtule esitatud kaebuses välja toodud ei ole.
- Ringkonnakohus selgitab esmalt, et vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Seega on kohtueelses menetluses erinevate menetlusotsustuste vastuvõtmine või vastuvõetud menetlusotsustuste põhjendatuse hindamine eeskätt prokuratuuri pädevuses ja kohtul puudub üldjuhul pädevus ette kirjutada edasise menetluse detailset käiku koos kohustuslike toimingutega. Eelmärgitu tähendab seda, et prokuratuuril on kriminaalmenetluse lõpetamisel teatud kaalutlusruum, millesse kohus süüdistuskohustusmenetluses ei sekku. Ringkonnakohus hindab süüdistuskohustusmenetluses esmajoones kriminaalmenetluse lõpetamise õiguspärasust ehk seda, kas uurimisasutuse või prokuratuuri otsustus ei rajane materiaalõiguse vääral tõlgendusel või kriminaalmenetlusõiguse reeglite rikkumisel, kas on läbi viidud vajalikud ja kõnealuse kuriteoliigiga seotud tavapärased menetlustoimingud, teiseks, kas konkreetse menetluse asjaolud viitavad võimalusele viia läbi täiendavaid toiminguid ja kolmandaks, kas edasiste toimingute läbiviimine on mõistlik, arvestades nende edulootust ja selleks kuluvaid ressursse. Kui prokuratuur ei ole tõendamisvõimaluste käsitlemisel selgelt eksinud, pole ringkonnakohtul alust prokuratuuri kriminaalmenetluse toimetamiseks või selle jätkamiseks kohustada.
- Arutataval juhul on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 2001 alusel, kuivõrd kohtueelses menetluses ei ole kindlaks tehtud isikut, kes on kuriteo toime pannud ning ei ole võimalik koguda lisatõendeid või nende kogumine ei ole otstarbeks. Sarnaselt Riigiprokuratuuriga leiab ka ringkonnakohus, et pelgalt kaebaja seisukoht, et kriminaalmenetluse lõpetamine on ennatlik ja kohtueelset uurimist tuleb jätkata, ei anna alust kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamiseks ja uurimisasutuse kohustamiseks menetlust jätkama. Õige on seegi, et kriminaalmenetluse jätkamiseks ei piisa ainuüksi sellisest tõendite kogumise võimalusest, mille väljavaated anda tõendamiseseme asjaolude osas olulist 3/4 1-23-2427 teavet, on üksnes teoreetilised. Arutataval juhul nähtub kriminaalasja materjalidest, et videosalvestis kõnealuse sündmuse kohta puudub, kuna äriühingu, kuhu esitati päring, vastusest selgus, et videod säilivad seal väga lühikest aega. Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses on välja toodud need ettevõtted, kelle tegevuskohtades asuvate valvekaamerate salvestiste väljaküsimist pidas kannatanu oluliseks (Restaurant-Amalf, Manna La Rosa ja Venus Club). Prokuratuur on suhelnud eelnimetatud ettevõtete töötajatega ning on selgunud, et nimetatud ettevõtetel valvekaamerad puuduvad või need on suunatud üksnes ettevõtte tegevuskoha uksele ning et sedavõrd pikka aega ei ole videosalvestised enam kättesaadavad (säilitatakse üks kuni kaks kuud). Seega on täiendavate tõendite kogumise võimalused end ammendanud ning Riigiprokuratuuril ei olnud võimalik asuda vaidlustatud määruses toodust erinevale seisukohale.
- Ringkonnakohtule esitatud kaebuses toob kannatanu esindaja välja juba uued asukohad, millistes asuvaid valvekaameraid kannatanu arvates tuleks kontrollida, kuid Ringkonnakohus ei pea seda otstarbekaks. Nagu eelnevalt juba välja toodud, ei piisa ka Ringkonnakohtu hinnangul kriminaalmenetluse jätkamiseks ainuüksi sellisest tõendite kogumise võimalusest, mille väljavaated anda tõendamiseseme asjaolude osas olulist teavet, on pelgalt teoreetilised. Arutataval juhul on juba kontrollitud kannatanu poolt esmalt soovitud allikaid ning on selgunud, et nendest ei ole võimalik koguda vajalikku täiendavat teavet. Selliselt võib jääda lõpmatult pakkuma uusi asukohti, kus võivad paikneda valvekaamerad ja kust võib olla teoreetiliselt võimalik kuriteo toime pannud inimese kohta infot leida. Lõpmatute allikate kontrollimine on aga ressursimahukas ja tulemuseni jõudmise võimalus on vähene kui mitte olematu. Seda enam, et prokuratuuri järelepärimisele on vastatud, et sedavõrd pikka aega videosalvestisi ei säilitata ning need on enamasti kättesaadavad kuni kaks kuud. Kõnealune kuriteoepisood aga leidis aset juba ligi viis kuud tagasi. Järelikult on ebatõenäoline, et täiendavate menetlustoimingute tegemine võimaldaks tuvastada kuriteo toimepannud isiku.
- Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et süüdistuskohustusmenetluse käigus ei ole ilmnenud selliseid menetluslõigusikke rikkumisi, mis tooks kaasa kriminaalmenetluse lõpetamise tühistamise. Eelnevad menetlejad on püüdnud välja selgitada kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning kaalutlusviga ei ole tehtud. Ringkonnakohus loeb vastuvõetud menetlusotsustuse õiguspäraseks ja seaduslikuks ning ühtlasi puuduvad alused KrMS § 208 korras esitatud kaebuse rahuldamiseks.
- Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 13.03.2023 määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4/4