lg 1 ja 3 alusel asendada täitmisele pööratud vangistus 5 kuud ja 29 päeva üldkasuliku tööga 179 (ükssada seitsekümmend üheksa) tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 6 (kuus) kuud alates käesoleva määruse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustada Marken Amonit üldkasuliku töö tegemise tähtaja kestel täitma
§-s 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning §-s 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 22.09.2022 otsusega tunnistati Marken Amon süüdi
lg 1 järgi ning karistati vangistusega 6 kuud.
Amoni eelvangistuses viibitud aeg 19.03.2022, s.o 1 päev karistusaja hulka ning M. Amonile kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 kuud ja 29 päeva vangistust.
Amonile mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M. Amon ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis. Katseaja algust arvati alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 22.09.2022. Käitumiskontroll algas kohtuotsuse jõustumisel.
Amonilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Kohtuotsus jõustus 8.10.
§-s 74 lg 4 on sätestatud, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata 2
lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Veel heidab kriminaalhooldusametnik M. Amonile ette 13.03.2023 alkoholi tarvitamise keelu rikkumist. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll tõendab, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 13.03.2023 kell 10.26 kriminaalhooldusaluse elukohas M. Amoni joovet. Indikaatorvahendi tulemus oli positiivne (0,483 mg/l). Alkoholi tarvitamisele viitavate tunnustena on protokollis loetletud alkoholilõhn, silmade punetus. Samasse protokolli M. Amoni kirjutatud selgituse kohaselt jõi ta 12.03.2023 õhtul viina. Kohtuistungil jäi M. Amon oma varasema seletuse juurde. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll kogumis süüdimõistetu protokolli märgitud selgituse ja kohtuistungil antud ütlustega tõendab, et M. Amon tarvitas 13.03.2023 toimunud kontrollile eelnenud ajal (eluliselt on usutav, et eelmise päeva õhtul, s.o 12.03.2023) alkoholi. Kohtu hinnangul on tegemist tahtliku rikkumisega, sest M. Amon oli teadlik alkoholi tarvitamise keelust. Tarvitades 12.03.2023 alkoholi, rikkus M. Amon
Veel heidab kriminaalhooldusametnik M. Amonile ette 28.03.2023 kriminaalhooldaja kontrollile allumise kohustuse rikkumist. Erakorralise ettekande kohaselt 28.03.2023 teostasid kriminaalhooldusametnikud K. Mõtsar ja P. Aalde ette teatamata kohustuse kontrolli M. Amoni elukohta Võso talu, Kähri küla, Põlva vald, Põlva maakond. M. Amon elukohas ei viibinud ning kriminaalhooldusametniku kõnele ei vastanud ega hiljem tagasi ei helistanud. M. Amoni 29.03.2023 kirjaliku seletuse kohaselt oli ta Tartu linnas tädipoja juures ja aitas tal küttepuid teha. Telefonile ei vastanud, kuna tal ei olnud metsas telefoni kaasas. Kohtuistungil jäi M. Amon oma varasema seletuse juurde. M.Amoni ütluste kohaselt ta metsast kella 18 3
Kohtu hinnangul kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile hõlmab endas muuhulgas kohustust luua võimalus kontrolli läbiviimiseks. Alkoholi tarvitamise kontroll eeldab ametniku ja süüdimõistetu vahetut kokkusaamist. Seega on süüdimõistetu muuhulgas kohustatud vastama kriminaalhooldusametniku kõnedele või kui ta pole kõne ajal telefoni juures, tagasi helistama. Vastasel korral poleks alkoholi tarvitamise keelu järgimist võimalik kontrollida. Erakorralises ettekandes avaldatu, M. Amoni kirjalik seletus ja tema kohtuistungil antud ütlused kogumis tõendavad, et M. Amon ei olnud kriminaalhooldusametnikule 28.03.2023 alkoholi mittetarvitamise kohustuse kontrolliks kättesaadav ei isiklikult ega ka sidevahendi kaudu. Kuna alkoholi mittetarvitamise kohustust peab isik täitma kogu käitumiskontrolli aja olenemata oma asukohast ning olema ka kohustuse kontrolliks kättesaadav, rikkus M. Amon 28.03.2023
Kohtu arvates on M. Amon rikkumise toime pannud tahtlikult. Kohus ei kahtle M. Amoni avaldatus, et tal telefoni kaasas polnud. Ent M. Amon ei ole esile toonud mitte ühtegi asjaolu mis oleks tal takistanud kriminaalhooldusametnikuga hiljem ühendust võtta. Kell 18 pole sedavõrd hiline aeg, et olnuks ebasünnis ametnikule helistada. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel on süüdimõistetutel võimalik ametnikuga kontakteeruda kellaajast olenemata kas siis telefonitsi või sõnumi teel. Tartu Maakohtu 11.01.2023 määruses on kohus tuvastanud, et M. Amon 10.12.2022 rikkus kriminaalhooldaja kontrollile allumise kohustust ja 11.12.2022 rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Lisaks tuvastas kohus, et M. Amon on alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud ka varasemalt, s.o 12.10.2022 ja 3.11.2022, milliste rikkumiste eest on kriminaalhooldusametnik M. Amonit kahel korral kirjalikult hoiatanud (vastavalt 24.10.2022 ja 3.11.2022). Eelnev iseloomustab süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, osutades, et M. Amon on ka varasemalt käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi rikkunud ning seega ei ole käesoleval juhul tegemist esmakordsete eksimustega. Registreerimislehelt nähtuvalt on M. Amon registreerimiskohustust täitnud valdavalt korrektselt. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel ei ole M. Amon kriminaalhoolduse ajal uusi süütegusid toime pannud. Erakorralise ettekande kohaselt on M. Amon puuduva töövõimega isik ja käesoleval ajal tööga hõivatud ei ole. Puuduvat töövõimet kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Erakorralise ettekande kohaselt M. Amon osaleb programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Ta on 5.01.-30.1.2023 läbinud Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus alkoholi tarvitamise vastase statsionaarse ravi, mida tõendab SA TÜK 28.03.2023 vastuskiri. SA TÜK vastuskirjast nähtuvalt M. Amon pöördus programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames vaimse tervise õe vastuvõtule 15.12.2022 (kohus nõustub kriminaalhooldusametniku märkusega, et vastuskirjas märgitud kuupäev 15.22.2022 on ilmselgelt ekslik) ja järgmine 4
Kohtu arvates on käesolevaks ajaks ammendunud muud
§-s 74 lg 4 ettenähtud meetmed süüdimõistetu rikkumistele reageerida.
lg 1 kohaselt ei tähenda vangistuse täitmisele pööramine siiski automaatselt seda, et see vangistus tuleb kinnipidamisasutuses reaalselt ära kanda. Viidatud sätte kohaselt võib kohus vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ehk siis seadusandja on näinud n-ö viimase õlekõrrena reaalse vanglakaristuse vältimisel ette vangistuse üldkasuliku tööga asendamise võimaluse. Üldkasuliku töö tegemine eeldab formaalses mõttes seda, et isik on töö tegemisega nõus (
M.Amon kohtuistungil kinnitas, et ta on nõus tegema üldkasulikku tööd ja kinnitas, et tervisest või muust tulenevaid takistusi tal üldkasuliku töö tegemiseks ei ole. Süüdimõistetu kinnitusel on tema töövõime kaotus seotud psüühiliste probleemidega, mistõttu eelduslikult on ta suuteline üldkasulikku tööd tegema. Kuna süüdimõistetu on tarvitusele võtnud abinõusid alkoholitarvitamisest hoidumiseks (käinud ravil, osaleb programmis „Kainem ja tervem Eesti“) ning uusi süütegusid toime pannud pole, peab maakohus võimalikuks anda talle veel viimase võimaluse vanglast pääsemiseks, asendades M.Amoni vangistuse üldkasuliku tööga. Tartu Maakohtu 22.09.2022 otsusega M.Amonile mõistetud vangistusest on kandmata 5 kuud ja 29 päeva.
lg 1 teise lause kohaselt vastab ühele päevale vangistusele üks tund üldkasulikku tööd. Seega tuleb vangistus 5 kuud 29 päeva asendada üldkasuliku tööga 179 tundi.
lg 3 kohaselt ei või üldkasuliku töö tegemise tähtaeg ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud. Arvestades töötundide arvu peab maakohus põhjendatuks määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 6 kuud. See teeb umbes 30 tundi kuus, mis ei tohiks kuidagi olla süüdimõistetule üle jõu käiv. 5
lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule. Seega tuleb M.Amonil jätkata senise kriminaalhoolduse nõuete täitmist. Maandamaks alkoholi tarvitamisest tulenevaid riske, on põhjendatud määrata M.Amonile ka edaspidi kohustusi, mis survestaks teda alkoholi tarvitamisest hoiduma. Selleks on eelkõige
§-s 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustus alkoholi mitte tarvitada, samuti
§-s 75 lg 2 p 8 sätestatud kohustus jätkata sotsiaalprogrammis osalemist. Kui M.Amon hoiab kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid ja -kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku taotluse alusel pöörata tema vangistuse täitmisele (
lg 6), sh võib ka vaid üks käitumiskontrolli nõude rikkumine olla piisav, saatmaks ta kinnipidamisasutusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.