1-22-620/60

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-22-620 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Kriminaalasi Karin Kool süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi üldmenetluse korras Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. detsembri 2022 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Karin Kooli kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski Prokurör ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav Karin Kool, isikukood: 48208230327, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata vandeadvokaadi abi Andres Veski Kaitsja RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. detsembri 2022 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 114 (ükssada neliteist) eurot, sh käibemaks 19 eurot, vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. Mõista süüdimõistetu Karin Koolilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu, vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt osutatud õigusabi eest 114 eurot, riigituludesse. Süüdistatav Karin Koolil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
7. Karin Kooli süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi selles, et kriminaalmenetluses tuvastamata ajal ajavahemikul 26.11.2018- 06.10.2020 XXX talus, s.o oma elukohas, pani K. Kool toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o oma alaealise tütre L.L. i (sündinud 2008) suhtes, mis seisnes selles, et pikema ajaperioodi jooksul, mitmel korral, s.o korduvalt, lõi lahtise käega L.L. ile vastu pead ning tiris juustest, millega tekitas kannatanule füüsilist valu pea piirkonda ja kestvat hirmu- ja alandustunnet (alandavate kasvatusabinõude rakendamisest – näiteks asjadega viskamine, ähvardus juhtmega peksta, surumine näoli vastu lauda). Maakohtu otsus
8. Tartu Maakohtu 19.12.2022 otsusega karistati K. Kooli KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi 1 aasta vangistusega, mida KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel ei pöörata K. Kooli suhtes täielikult täitmisele, kui K. Kool ei pane 1 aasta 8 kuu katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-st 1 tulenevaid kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ning KarS § 75 lg 2 punktides 2 ja 8 sätestatud kohustusi – ei tarvita alkoholi ja osaleb vähemalt ühes kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis, mis aitaks tal paremini täita vanemakohustust, sh hakkama saada peresuhetes ilma vägivalda kasutamata.
9. Maakohtus leidis, et K. Kooli süü süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi on tõendamist leidnud. 3.
10. Rahvastikuregistrist andmete väljatrükkidega on tõendatud, et kannatanu L.L. on sündinud 30.06.2008, tema vanemateks on isa R.L. (sündinud 16.06.1986) ja ema K. Kool (sündinud 23.08.1982). Kannatanu L.L. on käesoleval ajal 14-aastane. Aastatel 2019-2020 oli kannatanu L.L. 10- kuni 12-aastane. Maakohus selgitas kannatanule kohtuistungil 05.12.2022 kahel korral, et kuna süüdistatav on talle ema, siis on kannatanul seadusest tulenevalt õigus keelduda ütluste andmisest. Kannatanule L.L. ile olid need selgitused arusaadavad ja ta andis kohtuistungil 05.12.2022 ütlused. Kannatanule olid arusaadavad ka tõe rääkimise kohustus ja kohtu hoiatused, et teadvalt vale ütluse andmine on kriminaalkorras karistatav. Vastav allkirjaleht on lisatud kriminaalasja toimikusse. Kannatanu L.L. osales maakohtus kriminaalmenetluses enda esindaja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma osavõtul. Eelkajastatud asjaoludel on maakohus veendunud, et alaealine kannatanu L.L. oli maakohtus kohtuistungil osaledes igakülgselt enda õigustest ja kohustustest teadlik ning ta valis ütluste andmise ja ta andis enda ütlused vabatahtlikult, olles igakülgselt teadlik ka tõe rääkimise kohustusest ja sellest, et teadvalt valeütluste andmisele järgneb kriminaalkaristus. 3.
11. Kannatanu L.L. i kohtuistungil 05.12.2022 antud ütlustega on tõendatud, et viimane päev oli tal vanematekodus XXX talus elada 06.10.2020, mil isa oli tema suhtes vägivaldne ja mõlemad vanemad olid tarvitanud alkoholi. Kannatanu L.L. i ütlustega on tõendatud, et tema vanematekodus elamise ajal 2019 ja 2020 tarbisid vanemad enamasti alkoholi igapäevaselt, mitu väikest purki õlut päevas, teinekord ka terve kast, sünnipäevadel ja suurematel sündmustel tarbiti ka kangemat alkoholi. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et tema vanematekodus elamise kahe viimase aasta jooksul tarvitas ema K. Kool tema suhtes füüsilist vägivalda, lõi käega vastu pead, vastu kukalt ja tiris juustest, mis põhjustas talle füüsilist valu, seda oli ühe korra nädalas kindlasti. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et selline ema käitumine, lisaks füüsilise valu põhjustamisele, tekitas temas hirmu ja kurbust. Kannatanu L.L. i ütlustega on tõendatud, et ema poolt füüsilise vägivalla tema suhtes avaldumiseks ei pidanudki mingit põhjust olema, vahepeal põhjust polnudki, mõnikord oli põhjuseks see, et kannatanu ei teinud midagi, näiteks ei aidanud millegagi, mida ema kohe nõudis. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et ema K. Kool kasutas tema suhtes füüsilist vägivalda kodus XXX 2 talus olles, reeglina vägivald võõraste juuresolekul ei avaldunud. L.L. i ütlustega on tõendatud, et tal olid siis juuksed õlgadeni, mõnikord oli ema vägivaldsest käitumisest talle põhjustatud valu pikaajalisem, vahel hetkeline, löömise valu kadus ära, aga juustest tõmbamisel oli valu pikaajalisem, päev-kaks, kuna peanahk andis tunda. Kannatanu L.L. i ütlustega on tõendatud, et enda suhtes füüsilise vägivalla tarvitamisest kirjutas ta telefonis enda õele R.H. le, teinekord ka helistas talle, kuid ta pidi seda tegema enda vanemate eest salaja ja sõnumid ära kustutama, kuna vanemate poolt oli rangelt vanema õega R.H. ga suhtlus ära keelatud juba aastast 2017, kui R.H. läks kutsekooli õppima. Kannatanu L.L. i ütlustega on tõendatud, et tal oli õe R.H. ga suhtlus ära keelatud, kuna vanemad arvasid, et õde manipuleerib teda politseile ütlusi andma. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et kuigi õega oli tal suhtlus vanemate poolt ära keelatud, suhtles ta R.H. ga aastatel 2019-2020 vanematekodus elamise ajal nädalas kord-kaks, tavaliselt kirjutas õele, et tahab sealt ära tulla, ei jaksa enam kodus olla, et õde tulgu talle järgi. Kannatanu L.L. i ütlustega on tõendatud, et emal oli kombeks ka asju tema pihta loopida, emal oli kõndimisega raskusi ja kui ema sai tigedaks, siis ema võttis kõige lähemal oleva asja, kas puldi, mänguasja ja viskas teda, vahepeal need asjad tabasid, põhjustasid valu ja hirmu, need viskamised olid tugevad. Kannatanu L.L. i ütlustega on tõendatud, et ema K. Kooli põhjustatud vägivald põhjustas talle hirmu ja kurbust, üks selline seik, mis seda põhjustas oli ka näiteks see, kui 2019 õppimise ajal ema tahtis midagi ja kohe seda ema ei saanud, siis ema sai tigedaks, tuli ja surus tal pea vastu lauda ja põhjustas sellega valu. Kannatanu L.L. i ütlustega on tõendatud, et nende pere kodust olukorda teadis ka tema klassiõde ja sõbranna N.K. , kes on tal ka vanematekodus külas käinud. 3.
12. Kannatanu L.L. i ütlustega on kooskõlas õdede R.H. i ja L.L. i vahel toimunud Facebook Messengeri suhtluse väljatrükkidest nähtuv ning tunnistajate R.H. i ja N.K. e ütlused. Tunnistaja N.K. e kohtuistungil 05.12.2022 antud ütlustega on tõendatud, et endise klassiõe ja sõbranna L.L. i pool tema vanematekodus 2020 külas olles nägi kahel korral, kuidas L.L. ema L.L. t tutistas, millest sai aru, et L.L. l pole kodus enam turvaline olla, kahe tutistamise vahet oli umbes pool aastat. Tunnistaja N.K. e ütlustega on tõendatud, et L.L. vanemad tarvitasid alkoholi, nägi neid koos õlut tarvitamas. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et L.L. ema tutistas L.L. t nii tugevasti, et L.L. l oli sellest valus, valu oli L.L. näost näha, L.L. tutistamine oli ajal kui nad L.L. ga mängisid ja sellest, mille pärast ema L.L. t tutistas, ei saanudki aru, L.L. ema küll midagi ütles, aga ei mäleta mida ema ütles. Tunnistaja N.K. e ütluste kohaselt tundis ta taolisest L.L. ema käitumisest hirmu, aga ignoreeris seda ja käis ikka L.L. l kodus külas edasi. Kannatanu L.L. i ja tunnistaja N.K. e ütlustega selle kohta, et K. Kool kasutas enda tütre L.L. i suhtes füüsilist vägivalda, on kooskõlas ka õdede R.H. i ja L.L. i vahel toimunud Facebook Messengeri suhtluse väljatrükkidest nähtuv. 3.
13. Rahvastikuregistrist andmete väljatrükiga on tõendatud, et L.L. ja R.H. on õed ja K. Koolil on neli last: R.H. (sündinud 17.07.1999), L.L. (sündinud 30.06.2008), K.L. (sündinud 28.02.2014) ja K.L. (sündinud 09.08.2015). 30.09.2020 edastas L.L. i õde R.H. kohtueelsele menetlejale tema ja õe L.L. i vahel toimunud Facebook Messenger´i suhtluse väljatrükid. Nendega on tõendatud, et L.L. avaldab enda õele R.H. ile, et ema jälle lõi teda, ema on 2 õlut joonud ja L.L. soovib kodust ära saada, soovib õe R.H. juurde minna, soovib koos õe R.H. ga Tallinnasse minna, kuna ei suuda kodus toimuvat enam taluda ja soovib kohe kodust ära saada. Samast õdede vahelisest suhtlusest nähtub veel, et L.L. tegeleb õppimisega ja ema on jälle täis. 06.10.2020 õdede R.H. i ja L.L. i vahel toimunud Facebook Messenger´i suhtluse väljatrükiga on tõendatud, et vallatöötaja kaudu said L.L. i vanemad teada, et R.H. on lastekaitsesse 3 helistanud ja kaevanud, et L.L. t pekstakse ning seetõttu on vanemad L.L. i suhtes kurjad ja vägivaldsed ning L.L. kardab neid, et vanemad tapavad ta selle pärast ära. Viimast viidatud vestlust toob välja ka maakohus otsuses. 3.
14. 16.10.2020 Tartu Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-20-14831 on tõendatud, et L.L. eraldati vanematest ja esialgse õiguskaitse korras määrati L.L. ile ajutiseks eestkostjaks õde R.H. . Sama 16.10.2020 kohtumäärusega on tõendatud, et L.L. il oli viimane päev oma vanematega ühise katuse all elada 06.10.2020, kuna kahtlustati L.L. i kallal vägivalla tarvitamist ja L.L. viidi 06.10.2020 tema vanematekodust Tartusse täiskasvanud õe R.H. i juurde. 16.10.2020 Tartu Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-20-14831 on tõendatud, et Mustvee Vallavalitsus esitas 09.10.2020 kohtule avalduse alaealisele L.L. ile esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja tema vanemate hooldusõiguse piiramiseks. Avaldusest nähtuvalt sai kohalik omavalitsus 21.09.2020 läbi lasteabitelefoni teate lapse väärkohtlemise kohta. Mustvee valla sotsiaaltöötaja leppis alaealisele L.L. ile kokku kohtumise Vaimse Tervise Keskusesse 02.11.2020, et kontrollida lapse tervislikku seisundit ning seejärel otsustada, millist abi laps vajab. Ema K. Kool oli nõus lapsega keskusesse vastuvõtule minema. 06.10.2020 õhtul teavitas K. Kool, et nende kodus käisid politseiametnikud ja kiirabi, kuna kahtlustati L.L. i kallal vägivalla tarvitamist. Laps viidi tema täiskasvanud õe R.H. i juurde Tartusse. 22.06.2021 Tartu Ringkonnakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-20-14831 määrati L.L. ile eestkoste kuni tema täisealiseks saamiseni. 3.
15. Eeltoodust nähtuvaga selle kohta, et K. Kool kasutas enda tütre suhtes füüsilist vägivalda, on kooskõlas ka 12.10.2020 Sotsiaalkindlustusameti vastuskirjast kohtueelsele menetlejale nähtuv. 12.10.2020 Sotsiaalkindlustusameti vastuskirjaga kohtueelsele menetlejale on tõendatud, et 21.09.2020 kell 19.33 pöördus lasteabitelefonile R.H. , kes teavitas, et tema alaealine õde L.L. saatis talle sõnumi teatega, et ema peksab teda, teataja lubas helistada ka 112 ja rääkida olukorrast. Lasteabitelefon edastas 22.09.2020 teate abivajavast lapsest Mustvee Vallavalitsusele, kuid vallavalitsusest ei saadud teate vastuvõtmise kohta infot ega õnnestunud ka telefonitsi kontakti saada. 07.10.2020 kell 01.56 pöördus lasteabitelefoni veebivestluskeskkonda R.H. , kes oli mures pärast L.L. perekonnast eraldamist koju jäänud kahe väiksema õe heaolu ja turvalisuse pärast, kuna tema arvates oli ema pärast politsei lahkumist veelgi alkoholi tarvitanud. R.H. selline arvamus tulenes tema telefonivestlusest emaga. 3.
16. Tõenditest tuleneb, et L.L. i vanematekodus lähtus vanematest laste suhtes füüsiline vägivald ja see on kooskõlas ka tunnistaja R.H. i kohtuistungil 05.12.2022 antud ütlustega. Tunnistaja R.H. i kohtuistungil 05.12.2022 antud ütlustega on tõendatud, et ta lahkus enda vanematekodust 17-aastasena 2018, natuke enne 18-aastaseks saamist, kui asus elama ja õppima kutsekoolis. R.H. i ütlustega on tõendatud, et andis juba alaealisena 2017 aastal teada ema ja kasuisa vägivaldusest laste suhtes, perest säilisid tal katkendlikud suhted L.L. ga, kes soovis kodust sealse füüsilise vägivalla eest pääseda ja avaldas soovi, et teda seejuures aidataks. R.H. i ütlustega on tõendatud, et viimati andis L.L. talle 2020 septembris ja oktoobris teada tema suhtes kodus toime pandud füüsilise vägivalla kohta, mistõttu võttis ühendust politseiga. Tunnistaja R.H. i ütlustega on tõendatud, et ta on näinud mitu korda, kui ema on L.L. suhtes füüsilist vägivalda kasutanud, kuid ta ei saa selles osas kinnitada kuupäevi. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tavaline, et lapsi karistati kodus füüsiliselt, kõiki lapsi karistati 4 füüsilise vägivallaga. Eeltoodust nähtuvaga selle kohta, et K. Kool oli kodus enda tütre L.L. i suhtes kuri, on kooskõlas ka 27.11.2018 kodukülastusaktist nähtuvaga. 3.
17. 27.11.2018 kodukülastusaktiga on tõendatud, et 27.11.2018 ajavahemikus kell 15.4017.10 teostasid kodukülastuse aadressil XXX kinnistu Mustvee Vallavalitsuse lastekaitse spetsialist K. Madisson ja sotsiaaltöö peaspetsialist T. Tuur. Kodukülastusaktis kajastatu kohaselt jäi perega kokkulepe, et nad rahunevad maha ja oma emotsioone lapse peal välja ei ela. Lastekaitsetöötaja jäi kodukülastuse tulemusena seisukohale, et perega tuleb edasi tegeleda. 3.
18. Süüdistatav K. Kool kohtus ja kohtueelses menetluses ütlusi ei andnud ja keeldus sellest ka kohtuistungil. Kohtus K. Kool ennast alaealise tütre L.L. i kehalise väärkohtlemise süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Maakohus asus seisukohale, et kuigi K. Kool ennast süüdi pole tunnistanud, on tema süü tütre L.L. i kehalises väärkohtlemises eelkajastatud tõendite kogumiga veenvalt tõendatud. Asjaolu, et vallatöötajate juuresolekul otsest füüsilist vägivalda vanemate poolt laste suhtes ei avaldunud, ei muuda olematuks ülejäänud tõendite kogumist nähtuvat selle kohta, et K. Kool tarvitses enda alaealise tütre L.L. i suhtes olla kuri ja kasutada tema suhtes füüsilise vägivallana juustest tirimist ja käega vastu pead kukla piirkonda löömist, millega põhjustas tütrele füüsilist valu, mis juustest tirimise korral võis kesta ka mitu päeva, kuna peanahk oli sellest veel valus. 3.
19. Füüsiliselt valu põhjustanud vägivalla kasutamine kannatanule vastu pead löömisega ja kannatanu juustest tirimine on tahtlikud tegevused ja toime pandud KarS § 16 lg 3 mõttes vähemalt otsese tahtlusega. Pähe vastu kukalt löömised ja juustest tirimised põhjustasid kannatanule füüsilist valu, mis juustest tirimise puhul võis kesta ka mitu päeva, kuna peanahk oli juustest tirimisest valus ja valutav. 3.
20. K. Kooli käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Pikema ajaperioodi kestel, aastatel 2019-2020, kuid mitte hiljem kui 06.10.2020, tütrele L.L. ile mitmeid kordi lahtise käega pähe löömisega ja tütre mitmeid kordi juustest tirimisega põhjustas K. Kool L.L. ile füüsilist valu pea piirkonda, millega K. Kool pani toime KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele inimesele valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes (punkt 2 - KarS § 121 lg 2 järgi) ja korduvalt (punkt 3 - KarS § 121 lg 2 järgi).
21. Karistuse osas leidis maakohus, et K. Kooli süü on suur, kuna kehaline väärkohtlemine toimus pikema ajaperioodi kestel, aastatel 2019-2020, kuid mitte hiljem kui 06.10.2020, ja alaealise, s.o 10-12-aastase tütre suhtes mitmeid kordi, keskmiselt 1 kord nädalas ikka. Alaealise tütre kehalise väärkohtlemise pani K. Kool toime otsese tahtlusega. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna füüsilise vägivallaga ei põhjustatud kannatanule tervisekahjustusi, füüsilise vägivalla kasutamine põhjustas kas hetkelist valu või siis kuni paar päeva kestvat valu (juustest tirimisel, peanaha valulikkus), siis on põhjendatud K. Kooli karistamine vangistusega sanktsiooni ülemmäärast 1/5 ulatuses – 1 aasta vangistusega, kuid seda tingimisi 1 aasta 8 kuu katseajaga. Õiguskuulekale eluviisile suunamiseks, K. Koolis vägivallavabade kasvatusmeetodite juurutamiseks on põhjendatud K. Kooli suhtes kriminaalhoolduse kohaldamine, KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõuetele allutamine ning uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks K. Koolile kohustuste, mitte tarvitada alkoholi ja osaleda ühes kriminaalhooldusametniku määratavas programmis, panek. Sotsiaalprogrammis osalemise 5 eesmärgiks on aidata K. Koolil paremini täita vanemakohustust, sh hakkama saada peresuhetes ilma vägivalda kasutamata. Alkoholi tarvitamise keelu eesmärgiks on hoida ära vägivalla avaldumist või vähemasti viia selle avaldumise võimalused miinimumini. Üldteada olevalt on just alkohol sageli käitumise erinevate negatiivsete avaldumise vormide käivitajaks. Apellatsioon
22. Tartu Maakohtu 19.12.2022 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav K. Kooli kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski, kes palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega mõista K. Kool õigeks. 5.
23. Käesolevas kriminaalasjas on peamiseks süüstavaks tõendiks alaealise kannatanu poolt kohtuistungil antud ütlused. Asjas on kogutud ja uuritud ka teisi tõendeid, kuid kuriteosündmustel vahetuid pealtnägijaid ei ole (jättes hetkel arvestamata N.K. ütlused), samuti ei ole kannatanul fikseeritud vigastusi. Arvestades, et süüdistatav ennast süüdi ei tunnista, on praegusel juhul tegemist n-ö klassikalise sõna sõna vastu olukorraga. Kõik ülejäänud uuritud tõendid tulenevad eelkõige kannatanu ütlustest. 5.
24. Maakohtus on kuulatud üle tunnistajana R.H. . R.H. i ütlused ei ole tõend, kuna tunnistaja andis ütlusi nende asjaolude kohta, millest ta sai teadlikuks kannatanu vahendusel. Samuti ei kinnita K. Kooli süüd R.H. poolt Facebook Messengeri väljatrükid suhtlemise kohta õega. Nendest ei nähtu, et K. Kool oleks kannatanule põhjustanud füüsilist valu. 30.09.2020 R.H. i poolt kohtueelsele menetlejale edastatud R.H. i ja L.L. i vahel toimunud Facebook Messenger´i suhtluse väljatrükkidest nähtub, et L.L. avaldab enda õele R.H. ile, et ema jälle lõi teda, ema on 2 õlut joonud ja L.L. soovib kodust ära saada, soovib õe R.H. juurde minna, soovib koos õe R.H. ga Tallinnasse minna, kuna ei suuda kodus toimuvat enam taluda ja soovib kohe kodust ära saada. Siiski ei nähtu nendest väljatrükkidest, kuhu või kui palju kordi ema L.L. t lõi või kas L.L. selle väidetava löömise järel ka valu tundis. 5.
25. K. Kooli süüd ei kinnita ka tunnistaja N.K. e ütlused. Maakohus märgib, et L.L. i tolleaegne klassiõde ja sõbranna N.K. nägi kahel korral L.L. l kodus külas olles pealt, kuidas L.L. ema tutistas L.L. t nii tugevasti juustest, et L.L. l oli sellest valus, mida oli näha ka L.L. näost. N.K. e ütlustest nähtub, et mingit nähtavat ja arusaadavat põhjust K. Koolil tütre L.L. juustest tirimiseks polnud ja K. Kool tegi seda ajal kui N.K. ja L.L. mängisid. Sellise kohtu järeldusega tunnistaja ütlustele ei saa nõustuda. N.K. andis kohtuistungil ütlusi, et ta nägi, et L.L. l oli ebamugav, tal võis olla valus. Samas ei saa teha tema ütlustest selliseid järeldusi, et kindlasti kannatanu tundis valu. Samuti ei selgu tunnistaja ütlustest see, millise intensiivsusega see juustest tirimine toimus. Selline tegevus võib olla juustest kinni võtmisest kuni jõulise tirimiseni, seega äärmusteni erinev, nagu ka sellest tulenev valuaisting kannatanul. Siinkohal on meelevaldne maakohtu väide, et K. Kool tarvitses enda alaealise tütre L.L. i suhtes olla kuri ja kasutada tema suhtes füüsilise vägivallana juustest tirimist ja käega vastu pead kukla piirkonda löömist, millega põhjustas tütrele füüsilist valu, mis juustest tirimise korral võis kesta ka mitu päeva, kuna peanahk oli sellest veel valus. Jääb selgusetuks, millel põhineb maakohtu poolt selliselt kirja pandud siseveendumus. Seega ei tea tunnistaja, kas kannatanul oli tegelikult valus või oli see ebamugavustunne põhjustatud mõnest muust tegurist, näiteks ema poolt tütrega pahandamises tütre sõbranna ees. Siit tuleneb, et N.K. e ütlused ei kinnita seda, et K. Kool oleks kehaliselt väärkohelnud L.L. t niisugusel määral, et sellega kaasnes piisav valuaisting, mida KarS § 121 järgi võiks kvalifitseerida. 6 5.
26. Tunnistaja N.K. e ütlused on ebaselged ka väidetavate juustest tirimise toimumise aja osas. Nii ei teadnud N.K. , millal need toimusid ning millise ajavahemiku järel need toimusid. N.K. ütles, et ta võis olla 11-aastane, seega võib nendest sündmustest olla möödunud juba piisavalt kaua aega, et mäletada L.L. emotsioone väidetava juustest tirimise ajal.
27. Tartu Ringkonnakohtu 24.01.2023 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti menetlusosalistele apellatsiooni seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks tähtajaks hilisemalt 30.01.
29. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
30. Ringkonnakohus, olles uurinud asjas kogutud tõendeid, otsust ja esitatud apellatsiooni, leiab, et Tartu Maakohtu 19.12.2022 otsus tuleb jätta KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
31. Kaitsja hinnangul on maakohus rikkunud tõendite hindamisel kriminaalmenetlusõigust ning süüdistatav tuleb kuriteos KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi õigeks mõista.
32. Kohtukolleegium, uurides maakohtu otsust, leiab üksmeelselt, et kaitsja etteheited tõendite ühekülgsest hindamisest on põhjendamatud. Apellatsioonis sisuliselt korratakse kaitseväiteid, milliseid esitati juba maakohtus. Nendele veelkordset vastamist ei pea ringkonnakohus põhjendatuks, sest maakohus on põhjalikult ja jälgitavalt tuvastanud süüdistatava süü ning vastuväited veenvalt kummutatud. Seega vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1 kasutab kohtukolleegium võimalust jätta esimese astme kohtu otsuse põhiosa sellekohased põhjalikud motiivid ja asjaolud kordamata. Maakohtu otsuses kvaliteetselt avatud tõendite ja järelduste sisu uuesti kordamine ei saa olla apellatsioonimenetluse eesmärk.
33. Apellatsiooni põhitaotlus on süüdistatav K. Kool oma tütre L.L. i vastu toime pandud vägivallategudes õigeks mõista. Kaebuses leitakse, et maakohus on kogutud tõendeid hinnanud valesti ning ringkonnakohus peaks tõendeid hindama vastupidiselt ja maakohtu otsuse tühistama. Kaitseväide, et maakohus on teinud süüdimõistva otsuse kallutatult K. Kooli kahjuks, osutub aga pärast tõendite uurimist alusetuks.
34. Apellatsioonis esitatud kaitseargumendid ei tõstata ringkonnakohtus kahtlusi süüdistatava süülises tegevuses kuriteos KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi.
35. Kaitsja väide, et süüdistatava süü pole veenvalt tõendatud ning esineb kõrvaldamata kahtlusi, mis tulnuks tõlgendada süüdistatava kasuks, pole asjakohane. Maakohus on juba märkinud, et kannatanu ütlused pole asjas ainukeseks tõendiks. Kolleegium uuris kannatanu ütlusi ja nende usaldusväärsuses kahtlusi ei tekkinud. Ristküsitlusel maakohtus on jälgitav, et kannatanu vastab küsimustele selgelt ja arusaadavalt. Kuna süüdistatav (kannatanu ema) on pikema ajaperioodi jooksul tarvitanud oma tütre suhtes süsteemselt vägivalda, siis ongi kannatanul eluliselt usutavalt raske täpseid kuupäevi välja tuua. Kannatanu on kirjeldanud, et süüdistatav kasutas kodus tema suhtes vägivalda nii alkoholijoobes kui kaine peaga. Juustest tirimise ajal tundis ta valu. Valu oli „vahel pikaajalisem, vahel hetkeline….kui juustest tõmbas, siis oli pikaajaliselt valu…päev, kaks.“ Ema kodusest vägivallast rääkis ta sõbranna N.K. ele. Aastatel 2019-2020 pöördus ta sagedusega nädalas korra või kaks oma õe R.H. i poole, kui jälle tema suhtes vägivalda tarvitati. Vägivalla korral läks ta tavaliselt omaette kuhugi hirmunult nutma. Ta kirjutas telefoni teel sõnumeid, aga pidi need ära kustutama, „et ema ja isa teada ei saaks, et ma õega kirjutan. See oli väga rangelt keelatud.“ Tihti kirjutas ta õele, et tahab kodust ära tulla ja ei jaksa enam seal olla ning palus õel järgi tulla.(Ko To 2 kd, tl 8-14)
36. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjalikult analüüsinud kannatanu ütlusi ja esitatud 7 üldsõnalised kaitseväited ei tõstata kohtul kahtlusi, et süüdistatav K. Kool kehaliselt väärkohtles oma tütart L.L. i. Oma taolise tegevusega sai ta väga hästi aru, et tekitab alaealisele kannatanule valu.
37. Süüdistatav ise pole asjas ütlusi andnud. Kaitsja heidab üldises plaanis riiklikule süüdistusele ette seda, et asjas puuduvad otsesed tõendid ehk pealtnägijad. Kolleegium leiab, et taolised perevägivallajuhtumid toimuvad üldjuhul varjatult võõraste pilkude eest. Vägivaldne vanem teeb tavaliselt kõik, et info tema vägivaldsest tegevusest laste suhtes nelja seina vahelt kodust kaugemale ei jõuaks. Asja materjalidest tuleb välja alaealise kannatanu paaniline hirm ja kohati peataolek koduse vägivaldse olukorra ees. Ühest küljest ei soovi ta enam vägivalda taluda, teisalt jällegi ei soovi ta pere liikmetele ja väikestele õdedele halba, et toimuvast avalikult rääkida.
38. Kannatanu ütlused pole asjas ainuke tõend. Isikulistest tõenditest on maakohus uurinud ka tunnistajate N.K. e ja R.H. i ütlusi, millede usaldusväärsuses pole kolleegiumil samuti alust kahelda. Tunnistajate ütlused on kooskõlas kannatanu ütlustega pikemaaegsest süüdistatava vägivallast kannatanu suhtes. Asjakohatuks osutub apellatsiooni arutlus teemal, kas lapseealise juustest tirimine oli ikka piisavalt jõuline, et valu tunda. Kannatanu L.L. on ütlustes selgelt kinnitanud, et vahel oli pärast seda peanahk valus 1-2 päeva.
39. Kaitsja A. Veski on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsusega tutvumisele 30 minutit ja apellatsiooni koostamisele 75 minutit, mille eest taotleb tasu 114 eurot, sh käibemaks 19 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
40. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, s.o jätab maakohtu otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad menetluskulud summas 114 eurot süüdistatava K. Kooli kanda.
41. Tulenevalt eeltoodust ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 19.detsembri 2022 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Tiit Lõhmus Erkki Hirsnik (allkirjastatud digitaalselt) 8 Aarne Sarjas