← Eesti

1-20-4550/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

  1. aprill 2023 Kriminaalasja number 1-20-4550 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  2. märtsi
  3. a määrus Henri Meentalole (ik 39302286819) Tartu Maakohtu
  4. augusti
  5. a kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramine Määruskaebuse esitaja Vandeadvokaat Kaire Hänilane Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  6. Jätta määruskaebus läbi vaatamata.
  7. Määrata Advokaadibüroole Tarmo Pilv ja Partnerid Henri Meentalole määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 175 eurot 20 senti (sh käibemaks 29 eurot 20 senti).
  8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Henri Meentalolt Eesti Vabariigi kasuks välja 175 eurot 20 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  9. Henri Meentalo tunnistati Tartu Maakohtu
  10. augusti 2020 otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 4231 järgi. Talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat vangistust (arvestades eelvangistuses viibitud aega). KarS § 74 sätete alusel määrati H. Meentalole 3 aasta pikkune katseaeg. Kriminaalhoolduse ajal oli H. Meentalo kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 21 alusel mitte omama ega tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Katseaeg algas
  11. augustil 2020 ja vältab kuni
  12. augustini
  13. Kohtuotsus jõustus
  14. augustil
  16. Tartu Maakohtu
  17. jaanuari 2022 määrusega (jõustus
  18. veebruaril 2022) kohustati H. Meentalot alluma sõltuvusravile KarS § 75 lg 2 p 5 alusel, kuhu ta pidi pöörduma 1 kuu jooksul määruse jõustumisest. Pöörduda tuli kas raviprogrammi või arsti vastuvõtule ning alluda raviskeemile. H. Meentalo pidi teatama kriminaalhooldusosakonnale oma elukoha. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli korduvalt narkootikumide tarvitamise keelu rikkumine ja kriminaalhooldusametniku loata Eesti Vabariigist lahkumine.
  20. jaanuaril 2023 esitati teine erakorraline ettekanne, ettepanekuga pöörata H. Meentalo karistus täitmisele.
  21. Erakorralise ettekande kohaselt jättis H. Meentalo määratud programmi/ravi pooleli alates
  22. a aprillist.
  23. detsembril 2022 aga tuvastati tal narkootikumide keelu rikkumine. Ekspertiisi vastus kinnitas amfetamiini ja kanepi tarvitamist. Ka H. Meentalo ise on tunnistanud amfetamiini ja kanepi tarvitamist ning kahetseb tehtut. Ravi poolelijätmist põhjendas ta kehva majandusliku olukorraga.
  24. Ettekandest nähtub, et
  25. jaanuari
  26. a seisuga on H. Meentaloga toimunud 29 registreerimist. Ta on 10 korral muutnud registreerimisaega. Ühel korral on ta ilmunud registreerimisele alkoholijoobes. Esimene kirjalik hoiatus seoses registreerimiskohustuste rikkumistega
  27. aprillil, 3., 5 ja
  28. mail 2021, koostati
  29. juunil
  30. Teine kirjalik hoiatus koostati seoses loata Soome lahkumisega perioodil
  31. juuni kuni
  32. august
  33. Rikkumist põhjendas H. Meentalo töötamisega. Välisriiki sõitmise avaldusi kriminaalhooldusametnik ei rahuldanud. Lisandus veel kaks registreerimiskohustuse rikkumist
  34. ja
  35. juuli
  36. Kriminaalhoolduse alguses alustati lisaks kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 2 p-de 2,3 järgi.
  37. oktoobril 2021 ilmus H. Meentalo kriminaalhooldusele alkoholijoobes, mistõttu temaga registreerimist läbi ei viidud.
  38. oktoobril 2021 toimetati ta kainenema tugeva alkoholi- ja narkojoobeseisundi tõttu.
  39. novembri 2021 ekspertiis kinnitas kanepi, amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamist. PPA päringu vastusest selgus, et H. Meentalol tuvastati narkootikumi amfetamiini tarvitamine ka
  40. augustil
  41. H. Meentalo lahkus Eesti Vabariigist
  42. detsembril ning naases
  43. detsembril
  44. Hooldusalusel ei olnud luba Eesti Vabariigist lahkumiseks.
  45. Kohus pani H. Meentalole kohustuse pöörduda sõltuvusravile või vastavasse raviprogrammi. Hooldusalune võttis ühendust Libertas Kliinikuga ning
  46. a veebruaris alustas seal käimist.
  47. oktoobril 2022 uuris ametnik kirja teel kliinikust, kuidas hooldusalusel läheb ning millal on toimunud vastuvõtud. Nõustaja vastas, et H. Meentalo käis tema vastuvõtul viimati enne aprillikuud. H. Meentalo on võtnud ühendust ja küsinud aega, kuid ei ole aega kinnitanud või kohale ilmunud. Nõustaja sõnul andis isik teada, et ta võib ise ühendust võtta ja nõustaja pakkus talle ühte vabanenud aega, aga sellele pole H. Meentalo samuti vastanud. Seega on süüdimõistetu katkestanud raviprogrammis osalemise.
  48. Ettekandest nähtuvalt on alates
  49. veebruarist 2022 on tehtud 5 narkootikumide tarvitamise kontrolli ning ühel korral on fikseeritud narkootilise aine tarvitamine.
  50. detsembril 2022 kriminaalhooldusosakonnas teostatud narkootikumide tarvitamise kiirtest süljest osutus positiivseks kanepi suhtes. H. Meentalo ei tunnistanud narkootikumide tarvitamist ning ta toimetati ekspertiisi.
  52. mai 2022 registreerimisel andis hooldusalune teada, et ta elab sõbra korteris XXX. Elukoha õigsuses veendumiseks soovis ametnik kodukülastust teostada, mida H. Meentalo pole võimaldanud. Ametnikud on proovinud H. Meentalot elukohast tabada mitmel korral (6., 12.,
  53. mail,
  54. juunil,
  55. juulil ja
  56. septembril 2022), kuid see ei ole õnnestunud. Hooldusalune ei ole ka vastanud ametniku kõnedele eelpool mainitud päevadel, s.t väljaspool osakonda narkootikumide tarvitamise keeldu kontrollida pole saanud. Seega on H. Meentalo takistanud kriminaalhooldajal kontrolli teostamist.
  57. detsembri 2022 registreerimisel väitis süüdimõistetu, 2 et elab hoopis ajutiselt vanemate juures Põlvamaal. Endiselt ei tea ametnik hooldusaluse alalist elukohta ja see takistab kriminaalhoolduse täideviimist, sest puudub teadmine isiku elukorraldusest ning võimalus teostada kontrolle elukohta.
  58. H. Meentalo kriminaalhooldus on möödunud problemaatiliselt. Jätkunud on narkootikumide tarvitamine. H. Meentalo ei ole motiveeritud sõltuvusprobleemiga tegelema ega anna tõeseid andmeid elukoha kohta. See viitab koostöösoovi puudumisele kriminaalhooldusametnikuga ning negatiivsele suhtumisele.
  59. Tartu Maakohtu
  60. märtsi
  61. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja H. Meentalole Tartu Maakohtu
  62. augusti
  63. a otsusega nr 1-20-4550 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat vangistust pöörati täitmisele.
  64. Kohus luges tõendatuks, et H. Meentalo on käitumiskontrolli ajal jätkanud narkootikumide tarvitamise keelu rikkumist vaatamata sõltuvusravil/-programmis osalemisele. Varasemalt on ta rikkunud registreerimiskohustust ja käinud kriminaalhooldaja loata välismaal. Kriminaalhooldusametnik ja kohus ei tea tegelikult senini, kus H. Meentalo tegelikult regulaarselt elab. Teda ei ole ka kontrollimistel väidetavas elukohas kätte saadud. Kohtuistungil antud lubadus avaldada enda elukohad on paljasõnaline. Mitme kuu vältel ei ole hooldusalune olnud valmis tutvustama ametnikule oma elukohta. H. Meentalo on mitmel korral väitnud, et elab nii Tartus Peetri tänaval kui ka Põlva maakonnas Naha külas. Kummastki asukohast teda kätte saadud ei ole. Kriminaalhooldusele allumise üks esmaseid eeldusi on kindel elukoht, mida aga H. Meentalol kohtutoimikust nähtuvalt ei ole – ta on nimetanud enda väidetavaid elukohti umbmääraste aadressidena (nt XXX, mis on kortermaja), mida ei ole saadud kontrollida. Karistusregistri
  65. märtsi 2023 väljavõtte kohaselt on H. Meentalot katseajal karistatud väärteokorras muuhulgas kolmel korral (
  66. märtsil 2022 kahel korral,
  67. septembril 2021) narkootiliste ainete tarvitamise eest.
  68. H. Meentalo on enda sõnul võõrutusravi majanduslikul põhjusel katkestanud ravil/programmis osalemine jäi pooleli 60-eurose visiiditasu tõttu. Samas on H. Meentalo jõudnud endale soetada tarvitamiseks narkootikume ja alkoholi. Teda on tugevas alko- ja narkojoobeseisundis toimetatud kainenema. Vastuolulised on ka H. Meentalo poolt e-kirja teel kohtule esitatud selgitused, et ta ei ole programmi pooleli jätnud – kohtuistungil H. Meentalo kinnitas raviprogrammi pooleli jätmist. Kohtule esitatud kirjadest ei ole tuvastatav, et isik tõsikindlalt edaspidiselt programmiga jätkab, sest ta ei ole varasemalt nõustaja pakkumistele uuteks raviseanssideks reageerinud mitme kuu vältel. Kui süüdimõistetu ei ole valmis korrakohaselt alluma kriminaalhooldusele ning kohustusi täitma, tuleb mõistetud karistus täitmisele pöörata. Tagasilangused ei vabanda rikkumisi.
  69. Süüdimõistetu on hoidnud kohustuse täitmise kontrollist korduvalt kõrvale, s.o jäänud ametnikele kättesaamatuks narkokontrolli teostamiseks, sh ei ole teda leitud väidetavatest elukohtadest. Kriminaalhooldusalusele selgitatakse hoolduse alguses kohustust olla kriminaalhooldajale operatiivselt kättesaadav, sh telefoni teel. Kuna H. Meentalo on jäänud kriminaalhooldajale kättesaamatuks, ei saa võtta tõsiselt süüdimõistetu lubadusi edaspidi alluda kriminaalhooldusele, olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav ja võimaldada elukoha kontrolli.
  70. Mõjuvad põhjused rikkumisteks puuduvad. H. Meentalo selgitused elukoha olemasolu ja majandusliku seisukorra kohta on menetluse vältel olnud läbivalt vastuolulised – küll ta elab enda sõnul Põlva maakonnas, siis jälle Tartus, visiiditasu jaoks raha puudub, ent narkootikumide ja alkoholi soetamiseks mitte, H. Meentalo firma tegutseb juba kaks aastat, kuid tööle asus ta alles mõned päevad tagasi ning varasemalt sissetulekut ei olnud, RMK-ga metsanduse valdkonnas sõlmitud lepingud on suulised ja elukoht mitmeid kuid remondis. Mitme kuu jooksul ei ole süüdimõistetu võimaldanud elukoha kontrolli teostamist. Samuti ei 3 ole tõendatud, et H. Meentalo teeb remonti korteris, mis kuulub väidetavalt tema sõbrale ja tegemist pidi olema ajutise elukohaga. Seega H. Meentalo ilmselgelt ei pea kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustuse täitmist nii oluliseks, et alluda nendele, sh teavitada kriminaalhooldajat elukohast ja võimaldada selle kontrollimist. Seetõttu on ka pikema aja jooksul jätkunud korduvad samaliigilised rikkumised.
  71. Suure tõenäosusega need rikkumised ka jätkuvad, sest H. Meentalol on tekkinud ilmselt karistamatuse tunne. H. Meentalo on oma käitumisest teadlik ja suudab seda juhtida. H. Meentalole on korduvalt antud võimalusi enda käitumist korrigeerida ja lõpetada rikkumised, kuid need on jätkunud. Järelikult isikul puudub piisav motivatsioon enda (sõltuvus)käitumist muuta. Raha puudumine psühhiaatri vastuvõtule pöördumiseks mitme kuu vältel ei ole samuti eluliselt usutav, sest isiku sõnul on tal loodud toimiv firma ning ta oli kohtistungil valmis menetluskulu 129,60 eurot korraga ära tasuma. Järelikult on H. Meentalo jätkuvalt otsinud vabandusi raviga/programmiga mittejätkamiseks.
  72. Kriminaalhooldus on ennast ammendanud ning lisakohustuste määramine ja katseaja pikendamine H. Meentalo käitumist enam õiguskuulekamaks ei muudaks. Rikkumised on pikaajalised ning H. Meentalo suhtumine on karistuse kandmisse vabaduses väga ükskõikne. H. Meentalo ei ole ära kasutanud võimalust kanda karistust vabaduses. Kohus möönis, et H. Meentalo täitmisele pööratav karistus on küllaltki pikaajaline, kuid kolme aasta pikkuse katseaja jooksul rikkumistega jätkamine kuni sisuliselt katseaja lõpukuudeni ei ole õigustatud ega põhjendatud ning näitab süüdimõistetu negatiivset ja ükskõikset suhtumist karistuse kandmisse vabaduses. MÄÄRUSKAEBUS
  73. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu määrus, jätta H. Meentalole Tartu Maakohtu
  74. augusti 2020.a. otsusega nr 1-20-4550 karistusena mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele pööramata ning pikendada KarS § 74 lg 4 alusel H. Meentalo katseaega kuni ühe aasta võrra.
  75. H. Meentalo selgitustel on ta püüdnud oma elu katseajal ümber korraldada, ent see on võtnud aega ning teatud osas keeruliseks osutunud. Probleemid tekkisid esmalt kriminaalhooldaja loata Eesti Vabariiigist lahkumise tõttu. Eestist lahkus H. Meentalo, sest oli enne süüditunnistamist pikalt töötanud Soomes, kust sai sissetuleku. Pärast esimest erakorralist ettekannet H. Meentalo seda kohustust enam ei rikkunud. Kuna ta ei saanud Soomes töötada, kadus tavapärane sissetulekuallikas ja see muutis keeruliseks elukoha leidmise ja raha hankimise sõltuvusravi läbimiseks.
  76. Materjalidest nähtub, et pärast
  77. jaanuari
  78. a määrust on H. Meentalo täitnud kõik kohustused, mis seonduvad kriminaalhooldusosakonnas registreerimisega ega ole ilma eelneva loata Eestist lahkunud, s.t ta sai vigadest ja kriminaalhoolduse olulisusest aru. Ta on vaid ühel korral rikkunud kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid ning jätnud pooleli määratud sõltuvusravi.
  79. Kohus pidas H. Meentalo muutuvaid selgitusi elukoha ja majandusliku olukorra kohta vastuolulisteks ja eluliselt mitteusutavaks. H. Meentalo selgitas, et jättis ravi pooleli kehva rahalise seisu tõttu. Töökoha ja sissetuleku puudumise tõttu polnud tal sageli raha toidu ostmisekski. Äsjast tööleasumist põhjendas H. Meentalo sellega, et talvel on raske metsatööd teha, kevadel on võimalused paremad ja ta saab jalad alla. H. Meentalo tunnistab ravivajadust ja tal selle jätkamiseks sõlmitud kokkulepped (vt lisa 1), s.t ta saab jätkata kohustuse täitmist.
  80. Alates
  81. veebruarist 2022 on H. Meentalol kontrollitud narkootikumide tarvitamist viiel korral, neist ühel tuvastati kohustuse rikkumine. 4
  82. H. Meentalo selgitas, et töökoha ja sissetulekute puudumise tõttu on elukoha leidmine keeruline. Istungil sai ta aru, et kriminaalhooldaja jaoks ei ole oluline elukoha kvaliteet, vaid selle olemasolu ja kontrolli teostamise võimalus. Ta on pärast
  83. märtsi
  84. a istungit jätkanud elukoha otsimist ning teavitanud kriminaalhooldajat elukohast, kuhu on võimalik kodukülastusi teha (vt lisa 2). Elukoht ja kontrollide tegemise võimalus aitab kaasa kriminaalhoolduse täideviimisele.
  85. Käitumiskontrolli tingimuste rikkumise tuvastamise korral on seadusandja andnud kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse. H. Meentalo kohustuste täitmata jätmine on võimalik korvata katseaja pikendamisega. Ta on leidnud endale elukoha ja jätkab sõltuvusraviga, s.t tema suhtes on võimalik läbi viia kriminaalhooldust ja täita karistuse eesmärke. Seetõttu palub määruskaebuse esitaja karistust täitmisele mitte pöörata, vaid pikendada katseaega 1 aasta võrra. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  86. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et määruskaebusel puuduks ringkonnakohtus edulootus. Vaidlustatud ei ole rikkumiste toimepanemist. Määruskaebuse väited sisuliselt kordavad H. Meentalo kohtule antud selgitusi. Maakohus on H. Meentalole karistuse täitmisele pööramist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt põhjendades ka seda, miks ei ole kriminaalhoolduse jätkamine (s.o täiendavate kohustuste panemine ja katseaja pikendamine) mõttekas. Maakohus ei ole lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata.
  87. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse H. Meentalole riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingute eest tasu kindlaksmääramiseks. Kaitsjal kulus kliendiga nõupidamisele 15 minutit, maakohtu määrusega tutvumisele 16 minutit ning määruskaebuse koostamisele 90 minutit, millele vastab 175 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 29 eurot ja 20 senti). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja teostatud toimingud on vajalikud ning taotletud tasu mõistlik. Seetõttu rahuldab kohus taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad KrMS § 187 lg 2 alusel menetluskulud H. Meentalo kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.