p 1 järgi karistati teda vangistusega 6 aastat,
järgi vangistusega 2 aastat,
p 1 järgi vangistusega 6 kuud.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.01.-08.04.2004.a ja 23.05-23.11.2005.a s.o kokku 9 kuud 7 päeva. Seega mõistetud karistuseks loeti 3 aastat 10 kuud 23 päeva vangistust.
lg.2 p.4,7 järgi karistati G.F (09.05.2005.a kuriteo toimepanemise eest) vangistusega 3 kuud,
lg 2 p 4,7 järgi (09.05., 11.05., 21.05.2005.a kuritegude toimepanemise eest) vangistusega 5 aastat,
p 1,3,4 järgi (18.04.2005.a kuriteo toimepanemise eest) vangistusega 1 aasta.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõisteti lõplikuks karistuseks 3 aastat 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 31.01.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 9 kuud vangistust. Mõistetud karistused 3 aastat 10 kuud 23 päeva vangistust ja 3 aastat 9 kuud vangistust kuulusid ärakandmisele paralleelselt ehk ärakandmisele kuulus raskem karistus 3 aastat 10 kuud 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti G.F-i kinnipidamise päev 22.01.2007.a. G.F-i karistuse kandmise aja lõpp on 14.12.2010.a. Poolte seisukohad Prokurör ei toetanud G.F-i ennetähtaegset vabanemist. G.F taotles ennetähtaegset vabanemist ja seletas kuritegusid noorusrumalusega. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et G.F-i ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. G.F esimese astme kuriteod toimepannud isikuna tekkis õigus ennetähtaegsele vabastamisele
Käeolevaks ajaks on G.F on karistust kandnud 2 aastat 4 kuud 19 päeva. G.F on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vangistust kannab isikuvastaste ja varavastaste kuritegude eest. Kriminaalhooldaja ei ole toetanud G.F-i ennetähtaegset vabanemist. G.F-i riskiks on kriminaalhooldaja hinnangul eelkõige alkoholi tarvitamine, kuriteod olid noorushuligaansused, kindlat kuritegeliku käitumise mustrit pigem ei nähtu. Tartu Vangla hinnangul on G.F-i poolt ohustatud terve ühiskond, oht seisneb füüsilises vägivallas materiaalse kasu saamise eesmärgil, ohtu suurendab alkoholi tarbimine. Kinnipeetava meeleolu on valdavalt positiivne, eneseanalüüsivõime on puudulik, on kergesti solvuv ja tundlik kriitika suhtes. G.F on vangistuse kandmise ajal kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud. Käesoleval ajal õpib ta Keila Ühisgümnaasiumi 9.klassis. G.F karistati jõhkra peksmisega teisele isikule raske tervisekahjustuse tekitamises, samuti karistati teda teise isiku surma põhjustamises ettevaatamatusest – surma saabumisele eelnes jõhker peksmine, samuti karistati teda relvana kasutatava muu esemega avaliku korra raske rikkumise toimepanemises. Selliste kuritegude eest on G.F karistust kandnud ainult kaks ja pool aastat, mida on vähe. G.F-i kohta kogutud materjalidest nähtub, et G.F-i alkoholiprobleem on olnud tõsine ning on osaliselt viinud teda ka kuritegude toimepanemisele. G.F ei ole aga vanglas pingutusi teinud alkoholiprobleemiga tegelemiseks. G.F on karistuse kandmise ajal pannud toime kolm distsiplinaarrikkumist, kõik viimase aasta jooksul, kahe eest on teda karistatud kartseriga. Seega ei ole ta ka vanglas suutnud õiguskuulekalt käituda. Eeltoodud põhjustel tuleb G.F jätta ennetähtaegselt vabastamata. 2 Positiivne on, et G.F õpib 9.klassis. Karistuse edasise kandmise ajal tuleks tal hoiduda distsiplinaarsüütegude toimepanemist ja tegeleda alkoholiprobleemiga. Kohus asja lahendamisel juhindub
§-st 75, 751ja 76 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3. Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.