1-16-3569/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-3569 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. novembri 2017 määrus, millega rahuldati erakorraline ettekanne U.U osas Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu U.U määruskaebus (isikukood XXX), RESOLUTSIOON Viru Maakohtu
3. novembri 2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Viru Maakohtu
5. septembri
6. a kohtuotsusega tunnistati U.U kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati vangistusega 3 kuud. KarS § 74 lg-te 1,3 alusel määrati, et karistus jäetakse tingimisi täitmisele pööramata, kui U.U ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 p-de 1-6 järgi pandud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 järgi pandud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohtuotsus jõustus
7. oktoobril 2016.a
9. oktoobril
10. a esitas kriminaalhooldaja teise erakorralise ettekande, milles taotles pöörata U.U-le määratud tingimisi karistus täitmisele, kuna kriminaalhooldusalune rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi.
11. Viru Maakohus rahuldas erakorralise ettekande ja pööras U.U-le mõistetud karistuse täitmisele. U.U-le on selgitatud kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning tagajärgi, mis rikkumisega kaasnevad. Süüdimõistetu rikkus juba teist korda katseajal kohustust mitte tarvitada alkoholi. Rikkumine on tõendatud alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli ja süüdimõistetu enda selgitustega. Kuigi maakohus andis pärast esimest rikkumist U.U-le võimaluse eluviisi parandamiseks ja suunas ta sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mille U.U ka edukalt läbis, jätkas ta siiski keelust hoolimata alkoholi tarvitamist. See näitab, et U.U suhtub negatiivelt karistusse. Kohus leidis, et kui süüdimõistetu näitab oma järjepideva käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja süüdlane tuleb saata karistust kandma. U.U on järjepidevalt katseaja nõudeid rikkunud ja ei ole kohtu usaldust õigustanud. Seetõttu ei pidanud kohus võimalikuks U.U-le taas uue võimaluse andmist karistuse kandmiseks vabaduses.
12. U.U taotleb maakohtu määruse tühistamist, erakorralise ettekande rahuldamata jätmist ja katseaja pikendamist ning uue lisakohustuse (ettenähtud ravile allumise kohustuse) panemist. U.U ei ole nõus, et ta suhtub negatiivselt kohtu määratud karistusse. Ta läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja rikkus üksnes lisakohustust, mida ta aga väga kahetseb. Kuna tegemist on lisakohustuse rikkumisega, siis taotleb U.U pikendada talle määratud katseaega ning kohustada teda alluma alkoholismivastasele ravile. Lisaks palub U.U arvesse võtta, et talle on xxx seoses novembris-detsembris 2017 ja märtsis 2018 määratud xxx ning ta tarvitab medikamente. Karistuse kandmine vangistuses halvendab U.U tervislikku seisundit, kuna xxx jääb saamata. U.U on tööotsijana registreeritud ning ta loodab, et ka see aitab edukalt ülejäänud katseaja läbida. Kriminaalhooldajaga koostöö osas ei ole talle etteheiteid tehtud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Kohtukolleegium põhistab oma otsustust järgmiselt.
14. Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et talle etteheidetav rikkumine on aset leidnud. Kaebuse keskseks teesiks on, et karistuse tuleks jätta täitmisele pööramata ning anda määruskaebuse esitajale uus võimalus pikendades talle määratud katseaega ja allutades ta ravile. Arvestama peaks ka U.U tervislikku olukorda. 6.1 Ringkonnakohus selgitab, et KarS § 74 lg 4 loetleb kolm alternatiivset võimalust, kuidas kohus saab reageerida süüdimõistetu poolt talle kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja/või kohustuste täitmata jätmisele. Nendeks on täiendavate kohustuste määramine vastavalt § 75 lg-s 2 sätestatule, katseaja pikendamine kuni ühe aasta võrra või karistuse täitmisele pööramine. 6.2 Apellatsioonikohus leiab, et maakohus on põhjendatult U.U poolt käitumiskontrolli kohustuse rikkumise õigusliku tagajärjena võimalike meetmete hulgast kohaldanud just karistuse täitmisele pööramist. U.U on oma käitumisega näidanud, et ta ei võta talle mõistetud karistust tõsiselt, mis teeb kriminaalhoolduse jätkumise tema suhtes võimatuks. Ringkonnakohus peab oluliseks märkida, et U.U ei ole rikkunud alkoholikeeldu esimest korda. Ka kriminaalhoolduse alustamisest ühe kuu möödumisel esitati tema suhtes erakorraline ettekanne seoses alkoholi tarvitamise kohustuse rikkumisega. Maakohus andis U.U-le uue võimaluse õigete järelduste tegemiseks ja harjumuste muutmiseks positiivses suunas ning leidis, et kriminaalhoolduse eesmärkideks ongi isiku õiguskuulekale käitumisele ja ühiskonnas kehtivatest reeglitest kinnipidamisele suunamine. 6.3 Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel arvestada konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas süüdlane ise rikkumist põhjendab. [-] Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (RKKKm 3-1-161-13, p 9.2). 2 6.4 Asja materjalidest nähtub, et U.U on taas rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kodukülastuse käigus tuvastati tal indikaatorvahendi abil alkoholjoove 1,209 mg/l väljahingatavas õhus. Isiku selgitustest nähtub, et ta jõi vennaga 300 gr konjakit. Rikkumisele ei ole mõjuvat põhjendust. Eriliselt taunimisväärne on alkoholikeelu rikkumine ka põhjusel, et isik kannab karistust KarS § 424 järgi. Ringkonnakohtu hinnangul viitavad kriminaalhooldusaluse selgitused (jõi alkoholi, kuna vend pakkus) sellele, et ta ei suuda alkoholitarvitamist kontrolli all hoida ning võib erinevatel ettekäänetel taas uusi rikkumisi toime panna. U.U palus eelmise erakorralise ettekande arutamisel kohtus anda talle uus võimalus tõestada, et suudab edaspidi alkoholikeelu kohustust täita. Korduv alkoholikeelu rikkumine katseajal näitab, et isikut ei mõjuta katseaja tingimustest kinni pidama ka karistushirm karistuse võimaliku täitmisele pööramise ees. Seetõttu ei oleks katseaja pikendamisel ilmselt mingit edu. 6.5 Asjaolu, et U.U on end üldiselt kriminaalhooldusel üleval pidanud hästi ning pärast maakohtu määruse tegemist võtnud end töötuna arvele, ringkonnakohtu otsustust ei muuda. Kriminaalhooldusametniku ettekandest selgub, et katseaja vältel on vesteldud alkoholi tarvitamisest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest. Ringkonnakohus ei näe võimalust määrata U.U-le lisakohustust, sest ka lisakohustuse - sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ - läbimine ei ole uusi rikkumisi ära hoidnud. Ka sotsiaalprogrammiga taotletav eesmärk on lõpetada sõltuvust tekitavate ainete tarvitamine või saavutada kontroll tarvitamise üle. Kuna U.U ei ole vaatamata talle antud teadmistele neid edukalt rakendada suutnud, puudub kindlustunne, et ka sõltuvusravi seda eesmärki täidaks. U.U on ka varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Seega on tal korduvalt olnud võimalusi ka ise alkoholismivastasele ravile minna, ent nagu nähtub tema määruskaebusest, ei pea U.U ise end sõltlaseks. 6.6 U.U tervisliku seisundi kohta esitatud tõendid võtab kohus küll arvesse, ent need ei mõjuta süüdlase karistuse täitmisele pööramist. Nimelt nähtub tõenditest, et U.U xxx esimene etapp lõpeb
15. detsembril 2017, mis arvestades ringkonnakohtu määruse jõustumise tähtaegu tähendab, et xxx on karistuse täitmisele pööramise ajaks läbitud. Arstiabi on U.U-le kättesaadav ka kinnipidamisasutuses.
16. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 3 /allkiri/ Mati Kartau