lg 1 tähenduses alljärgnevatel tingimustel, võttes arvesse järgmisi asjaolusid: 1.1.1 Harju Maakohtu menetluses on J. T. hagiavaldus Lubja Residentsid OÜ vastu 12. detsembril 2017. a. sõlmitud Xxxx kinnistu võlaõigusliku müügilepingu (edaspidi nimetatud Müügileping) rikkumisel põhinevas kahju hüvitamise ja kohustuse täitmise nõudes (Harju Maakohtu tsiviilasi nr 2-22-3339). 1.1.2 Kostja on menetluses hageja hagiavaldusele esitanud vastuväited ning hageja nõudeid ei tunnista. 1.1.3 Harju Maakohtu 04. juuli 2022. a. kohtumääruse alusel on asjas viidud läbi ehitustehniline ekspertiis, kusjuures eksperdikulud summas 4 370 eurot kantud riigieelarveliste vahendite arvel. 1.1.4 Hageja ja kostja on saavutanud vaidlusküsimuse lahendamiseks kokkuleppe ning soovivad mh edasiste menetluskulude vältimiseks 2-22-3339 2. 3. 4. 5. 6. 7. käimasolevas kohtuasjas menetluse lõpetada kompromisslepingu sõlmimisel teel. 1.1.5 Hageja ja kostja on kokku leppinud, et hageja ja kostja loobuvad käesoleva kompromissi alusel vastastikku (
lg 1 kompromissiga menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest ning soovivad sellest hoolimata kompromissi kinnitamist Harju Maakohtu poolt ja menetluse lõpetamist tsiviilasjas nr 2-22-3339. Hageja taotleb poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Samuti paluvad pooled mitte jätta kummagi poole kanda mistahes ulatuses või osas eksperdikulusid. Kohtu põhjendused
§-des 430 ja 431
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohus asub seisukohale, et kohtule 23.01.2023 esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohtule 23.01.2023 esitatud kompromissilepingu p-s 1 märgitud osa lausest, mille kohaselt „Pooled lähtuvad Kompromissi sõlmimisel eeldusest, et Hagejale tagastatakse Kompromissi kinnitamisel pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust ning et Eksperdikulude hüvitamist Pooltelt ei nõuta“, on suunatud taotlusena riigile (nagu ka kompromissilepingu p 4 viimane lause). Kohus selgitab, et ei kajasta kompromissi osana poole eeldusi ja taotlusi riigi suhtes. Riigieelarvest tasutud eksperdikulude jagamine toimub vastavalt seadusele ning kohus rõhutab, et Eesti Vabariik ei saa olla kompromissikokkuleppe osaline, kellele pooled n-ö suunavad oma kohustusi. Pooled saavad kokku leppida üksnes enda õigustes ja kohustuses teineteise suhtes, mitte selles, et kohus jätab riigieelarvest kantud eksperdikulud välja mõistmata. Seda ei muuda ka
lg 4, mille järgi peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus küll aitab kaasa kompromissi sõlmimisele, kuid ei muutu seetõttu kompromissi osaliseks ega subjektiks. Kohus lahendab kohtule 23.01.2023 esitatud kompromissilepingu p-s 1 ja p-s 4 sisalduvaid (kohtule suunatud) taotlusi vastavalt kehtivale seadusele ning jätab seetõttu kompromissilepingu p-s 1 sisalduva eelduse ja p-s 4 sisalduva taotluse kompromissi tingimustest välja. Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et
on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad 3 2-22-3339 materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissilepingu p-s 4 kokku, et nende poolt tsiviilasjas nr 2-22-3339 kantud menetluskulud (sh õigusabikulud) jäävad poolte endi kanda ning et pooled kohustuvad mitte esitama teineteise vastu mistahes nõudeid tsiviilasjas nr 2-22-3339 kantud menetluskulude (sh õigusabikulude) hüvitamiseks, milline tingimus väljendub käesoleva kompromissi kinnitava määruse resolutsiooni p-s 1.1.8. Pooled esitasid taotluse mitte jätta kummagi poole kanda mistahes ulatuses või osas eksperdikulusid. Kohus jätab nimetatud taotluse rahuldamata, kuivõrd sellise taotluse rahuldamiseks puudub seaduslik alus, mida kohus on selgitanud pooltele ka oma 23.01.2023 kirjas. Kohus lõpetab kompromissi kinnitamise tõttu tsiviilasja menetluse ning peab lahendama ka eksperdikulude hüvitamise küsimuse vastavalt
Pooled ei ole vaatamata kohtu 23.01.2023 selgitustele ja ettepanekule leppinud omavahel kompromissi korras kokku eksperdikulude tasumises, mistõttu kohaldub
lg 3, mille kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus määras käesolevas asjas ekspertiisi kostja taotlusel. Hageja teatas 24.05.2022 kohtule, et tal ei ole sisulisi vastuväiteid ekspertiisi läbiviimiseks eeldusel, et kostja tasub tulenevalt
lg 1 taotluse esitajana ette kohtu määratud ulatuses eksperdi arvamuse saamiseks vajalikud kulud. 04.07.202 määruses nõudis kohus kostjalt Osaühing Lubja Residentsid eksperdikulude ettetasumist summas 4 370 eurot. Kostja nimetatud kohtumäärust ei vaidlustanud, kuid teatas 16.08.2022 kohtule, et kostja ei ole võimeline Harju Maakohtu 04.07.2022 kohtumäärusega määratud tähtajaks eksperditasu ette tasuma. Kostja avaldas lootust, et maakohtul on võimalik korraldada ekspertiisi läbiviimine kostja poolt ettemaksu tegemata jätmisest hoolimata ning jätta eksperditasu asjas tehtava lõpplahendiga selle poole kanda, kelle kanda jäävad menetluskulud. 25.11.2022 käesolevas asjas määruses (mida kostja ei vaidlustanud) selgitas kohus, et „Lähtuvalt
lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Lähtudes eeltoodust, lahendab kohus kostja poolt tasumata jäetud ekspertiisitasu summas 4 370 eurot riigi tuludesse väljamõistmise küsimuse käesolevas tsiviilasjas tehtavas lõpplahendis.“ Kohus jätab eelnevat arvestades eksperdikulud täies ulatuses kostja kanda. Taotluse ekspertiisi määramiseks esitas 17.05.2022 menetlusdokumendis kostja. Samuti ei vaidlustanud kostja 04.07.2022 kohtumäärust, millega kohus nõudis kostjalt Osaühing Lubja Residentsid eksperdikulude ettetasumist summas 4 370 eurot. Seega tekkis eksperdikulu üksnes seetõttu, et kostja on taotlenud käesolevas tsiviilasjas ekspertiisi läbiviimist, mida kinnitab ka asjaolu, et kostja ei ole vaidlustanud järgnevaid ekspertiisiga seotud kohtu menetluslike otsustusi. Kohtu hinnangul on eksperdikulu antud juhul kostja kulu
Käesoleval juhul puudub säte, mis võimaldaks kohtul vabastada kostjat ekspertiisikulude tasumisest riigituludesse. Menetlusabi taotlust pole kostja eksperdikulude kandmiseks esitanud. Seega puudub kohtul alus kaaluda kostja vabastamist eksperdikulude kandmisest
Üksnes kompromissi sõlmimine ei loo alust jätta eksperdikulusid riigi kanda. Asjakohane ei ole kostja väide, et eksperdikulude kostja kanda polevat menetluslikult õiglane, sest ekspertiis olevat toetanud kostja poolt menetluses esitatud vastuväiteid. Kohus selgitab, et kompromissi kinnitamisega ei lahenda kohus vaidlust sisuliselt ega võta ka seisukohta, kas ja millises ulatuses toetas asjas tehtud ekspertiis kostja või hageja väiteid Hagejalt eksperdikulude väljamõistmine poleks põhjendatud, kuivõrd hageja ei ole ekspertiisi taotlenud. Hageja teatas 24.05.2022 vastuses kohtule, et tal ei ole sisulisi vastuväiteid ekspertiisi läbiviimiseks eeldusel, et kostja tasub tulenevalt
lg 1 taotluse esitajana ette kohtu määratud ulatuses eksperdi arvamuse saamiseks vajalikud kulud. Kuivõrd kohtu 25.11.2022 määrusega hüvitati eksperdikulu summas 4 370 eurot koos käibemaksuga riigieelarvest, kuulub eelnimetatud ekspertiisikulu kostjalt väljamõistmisele riigituludesse
lg 1 alusel.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Vastavalt
lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 910 eurot ning esitanud taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et nimetatud taotlus tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 455 eurot ja vastavalt taotlusele kanda nimetatud summa hageja J. T. arvelduskontole xxxx. Kuna kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse, siis tühistab kohus 07.02.2023 kell 11.00 määratud kohtuistungi aja
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega 1 päevani. Kohus selgitab pooltele veelkord, et kompromissi mittesõlmimine ei vabastaks poolt või pooli eksperdikulude tasumisest, sest ka vaidluse jätkamise korral kohaldub
lg 1 („menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega“). Menetluse jätkamine kompromissi sõlmimise asemel üksnes suurendaks mõlema poole menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.