Obsah (4)

§ 428§ 430§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 04. aprill 2023. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-103889 Tsiviilasi H. V.’i hagi R. R. vastu v

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte poolt sõlmitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele. Tulenevalt

§-st 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses (VÕS) nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430

lg 8).

§ 173

lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd kohtute infosüsteemist nähtuvalt on käesolevalt Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-19-16674, R. R. kohustustest vabastamise menetlus (pankrot välja kuulutatud 10.12.

1. a, kohustustest vabastamise menetlus algatatud 15.06.
2. a), peab kohus vajalikuks selgitada järgmist: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist (01.07.
3. a) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
4. aasta
5. juunini. Kuni 30.06.
6. a kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni § 174 lg 2 kohaselt ei saa võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele. Tulenevalt PankrS § 173 lg-test 3 ja 4 loetakse kohustustest menetluse kestel võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule, nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti (kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra). PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. 2 /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3