Obsah (11)

§ 94§ 1047§ 1045§ 128§ 115§ 113§ 127§ 619§ 620§ 621§ 140

2-22-765 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 15. august 2022. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-765 Tsiviilasi Procars

§ 94

lg 1 ja § 113 lg 1 kohases määras, alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni.

1. Menetluskulud jätta kostja kanda.
2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt 19.07.2021 esitas kostja hagejale nõudekirja võlgnevuse tasumiseks. Nõudekirja kohaselt on kostja saanud käsundi võlgnevuse sissenõudmiseks Parkkipatte OY-lt. Käsundi ese oli 12.07.2019 leppetrahv nr 1593203 Procars OÜ omandis oleva sõiduauto Mercedes-Benz (registreerimistunnus xxxx) parkimistingimusi rikkuva parkimise eest (s.o parkimistasu maksmata jätmine) Soomes. 27.07.2019 esitas hageja kostjale vastuväited ja tõendid nõude puudumise kohta. Sellele vaatamata on kostja avaldanud kontrollimata ja alusetul nõudel põhineva maksehäire OÜ-le Krediidiregister kuuluval veebileheküljel taust.ee. Kostja on ebaõige maksehäire avaldamisega, kontrollimata nõude tõele vastavust, tekitanud hagejale majanduslikku kahju. Saabunud on majanduslikult kahjulik tagajärg, mis on tõendatav ja rahaliselt hinnatav. Hageja on kandnud õigusabikulusid ebaõige maksehäire eemaldamiseks. Hageja leppetrahvi nõuet ei tunnista ja asjakohased vastuväited on esitatud nii kostjale, kui ka leppetrahvi esitanud Parkkipate Oy’le, kelle käsundit kostja täidab. Hageja on kostjale esitanud vastuväited e-kirja teel 27.07.2021, samuti on hageja lepinguline esindaja edastanud kostjale 26.08.2021 pretensiooni ja nõudekirja rikkumise peatamiseks ja kahju hüvitamiseks. Kostja peab olema tutvunud vaidlustamise käigus esitatud dokumentidega ja olema teadlik järgmistest Hageja seisukohtadest: Sõiduki Mercedes-Benz parkimise eest leppetrahvil toodud kohas ja ajal on tasutud. Kviitungilt nähtub, et parkimise eest on tasutud 12.07.2019 kell 17.03 kuni 18.
3. Leppetrahvil kohaselt on kontrolli teostamise aeg kell 17.
4. Hageja tegevusalade hulka kuulub sõiduautode rendile andmine ja leppetrahvi nõude aluseks oleva parkimistingimuste rikkumise ajal oli sõiduauto antud kolmanda isiku kasutusse. Kostja on õigusvastaselt tekitanud hagejale kahju, sekkudes kostja majandustegevusse ja seades kontrollimata ja alusetu nõude alusel avaldatud ebaõige maksehäire avaldamise teel hageja ebasoodsasse valgusesse potentsiaalsete äripartnerite ja/või võlausaldajate ees. Käesolevas asjas on kostjal kohustus on tõendada, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele s.t. leppetrahvi nõue, mida kostja ParkkiPate OY-lt saadud käsundi alusel sisse nõuab, on õiguspärane ja sissenõutav. Kostja huvi teenida leppetrahvi sissenõudmisele suunatud käsunduslepingu alusel tulu ei saa olla õigustatud huvi, kuivõrd selline huvi ei saa kaaluda üle hagejale majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamisest tekkinud/tekitatavat kahju. Lähtuvalt kostja peamisest majandustegevusest on kostjal olemas vajalikud oskused ja teadmised, et piisava põhjalikkusega kontrollida andmeid, millele nõue tugineb ja hinnata sellise nõude olemasolu mida kostja kolmanda isiku käsundi alusel hagejalt nõuab. Kostja ei ole rakendanud oma majandustegevuse alal tavapärast hoolt ja on avaldanud hagejale majanduslikult kahjulikud andmed vaatamata sellele, et hageja oli kostja tähelepanu andmete ebaõigsusele juhtinud. Hagejale kuulub 80% Soomes registreeritud äriühingu RSX OY osadest. RSX OY tegevusalaks on mootorsõiduki optimeerimise ja häälestuse äritegevus turundusnime RSOptimointi Helsinki, samuti mootorsõidukitega kauplemine. RSX OY-l oli enne maksehäire avaldamist leppinud tehingu sõiduauto Mercedes-Benz S 350 D omandamiseks hinnaga 38,000.00 eurot ettevõttelt Kalju Holding OÜ. RSX OY pidi eelnimetatud sõiduauto võõrandama Soomes ettevõttele Green Company OY, hinnaga 46 000, 00 eurot. Kokkuleppe 2 2-22-765 kohaselt oleks Kalju Holding OÜ andnud RSX OY-le krediiti ja RSX OY oleks sõiduauto eest tasunud peale võõrandamistehingut Green Company OY-ga. Kostja avaldatud maksehäire tulemusena taganes Kalju Holding OÜ tehingust, millest tulenevalt langes ära tehing Green Company OY-ga mistõttu jäi RSX OY-l saamata 8000, 00 eurot tulu. Lähtudes kahju tekkimise asukohast, on RSX OY kahju hüvitamise nõue Julianus OÜ (käesolevas asjas kostja) vastu menetluses Helsingi
5. astme kohtus, mistõttu ei ole nõue käesoleva hagi esemeks. Siiski on ebaõigest maksehäirest tuleneva kahju kandjaks ka hageja, kelle kohta maksehäire oli esitatud ja kes omab RSX OÜ olulist osalust. See ilmestab, et maksehäire kujutab endast

§ 1047lg 2 toodud majanduslikult kahjulikku asjaolu.

Hagejal on kohtueelses menetluses kandnud õigusabikulusid summas 1650,00 (ilma KM-ta) eurot kostja poolse rikkumise peatamiseks, et kostja lõpetaks hageja kohta ebaõige ja majandustegevust kahjustava maksehäire kajastamise OÜ-le Krediidiregister kuuluval veebilehel www.taust.ee ja hüvitaks hageja poolt kantud õigusabikulud. Hageja hinnangul on kostja tegu (ebaõigete andmete avaldamine) õigusvastane

§ 1045lg 1 punkt 6 ja punkt 8 kohaselt.

Kostja tegu on õigusvastane

§ 1045

lg 1 punkt 8 kohaselt, kuna kostja teadis või pidi teadma, et tegelikkuses sissenõudjal nõuet ei ole kuna hageja oli võlgnevuse (leppetrahvi tasunud). Selle asemel, et võlgnevuse tasumise tõttu maksehäire maha võtta, hoidis kostja maksehäiret siiski üleval. Seega on hageja hinnangul kostja tegu õigusvastane ka

§ 1045lg 1 punkt 8 alusel.

Hageja nõuab kostjalt varalise kahju hüvitamist ebaõigete andmete/majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamise teel põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 1650,00 (ilma KM-ta) eurot, mille moodustavad hageja poolt kantud õigusabikulud kostja poolse õigusrikkumise peatamiseks.

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 174 lg 11 ei välista nende menetlusega seotud kulude, mille hüvitamine ei toimu TsMS-s sätestatud eriregulatsiooni kohaselt, hüvitamise nõude esitamist

§ 115(1043) ja § 127 jj alusel kahju hüvitamise korras.

Sellisteks kuludeks võivad olla nt sissenõudmiskulud, kohtueelses menetluses, st enne hagiavalduse koostamist kantud õigusabikulud. Samuti on Riigikohus leidnud, et professionaalne õigusabi kohtueelse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel hüvitatavad. Puudub igasugune alus arvata, et advokaat peaks kohtuväliselt osutama õigusteenust odavamalt kui kohtumenetluses. Hagejale osutati õigusabi tunnitasuga 150 + km eurot tunnis. Seega on Hageja poolt kantud kohtuvälised õigusabi kulud olnud alla turu keskmise ning põhjendatud. Lisaks põhinõudele nõuab hageja kostjalt viiviseid vastavalt

§ 113

lg 1 toodud seadusjärgsele viivisemäärale alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja loeb viivistasu arvestamise alguseks kostjale õigusabikulude hüvitamiseks esitatud nõudekirjas antud tähtpäevale järgnevat päeva s.o 30.08.2021. 3. 29.03.2022 menetlusdokumendis täpsustas hageja enda nõuet. Seoses Parkkipate Oy ja kostja poolt ebaõigete andmete avaldamisega on hageja kandnud kohtuväliseid õigusabikulusid summas 1987.50 eurot (põhinõue). Hageja soovib kostja poolt ebaõigete andmete avaldamisega seoses kohtuväliste (kui kahju) menetluskulude hüvitamist summas 1987.50 eurot (ilma KM-ta). Hageja käesoleva asja menetlemisel ja raames põhinõudega seotud kõrvalnõudeid ei esita. Nõude aluseks on õigusabi arve nr 2524 summas 1275 eurot (ilma KM-

1. ta)ja õigusabi arve nr 2623 summas 712,5 eurot. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et tegemist on hagi muutmisega. TsMS § 376 lg 4 punkt 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude 3 2-22-765 või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist Hageja nõuab kostjalt varalise kahju hüvitamist ebaõigete andmete/majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamise teel põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 1987,50 (ilma KM-
2. ta)eurot, mille moodustavad hageja poolt kantud õigusabikulud kostja poolse õigusrikkumise peatamiseks.

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kui Kostja oleks lepingut nõuetekohaselt täitnud, poleks Hageja ka nõudekirju esitanud (

§ 127lg 4).

Riigikohus on leidnud, et üldjuhul tuleb professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses pidada mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (

§ 127lg 2).

Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta. Puudub igasugune alus arvata, et advokaat peaks kohtuväliselt osutama õigusteenust odavamalt kui kohtumenetluses. Hagejale osutati õigusabi tunnitasuga 150 + km eurot tunnis. Seega on Hageja poolt kantud kohtuvälised õigusabi kulud olnud alla turu keskmise ning põhjendatud. Kostja seisukoht 4. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja vastuväidete kohaselt Julianus Inkasso OÜ (edaspidi kui kostja ja/või ka käsundisaaja), ja Parkkipate OY, kui käsundiandja, on sõlminud kostjaga/käsundisaajaga käsunduslepingu

§ 619

mõttes.

§ 619

kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

§ 620

lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tulenevalt vajaliku hoolsusega ja

§ 621

lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsunditäitmisel järgima käsundisaaja juhiseid ning täitma käsundite oma erialastele teadmisete või võimetele tuginedes. Kostja on seisukohal, et kostja avaldas tõele vastava faktiväite hageja võlgnevuse kohta arvestades Parkkipate OY poolt kostja Julianus Inkasso OÜ-le antud kinnitusi käsunduslepingu sõlmimisel hageja Procars Nordic OÜ võlanõude kohta. Kostja on seisukohal, et hagejal oli/on võlgnevus Parkkipate OY ees, millest tingitud maksehäire avaldamine Krediidiregister OÜ poolt hallatavas maksehäireregistris portaalis www.taust.ee, s.t kostja ei avaldanud ebaõigeid andmeid hageja kohta. Väär ja tõendamata on hagiavalduse punktis 2.25 avaldatud hageja väide, et „tegelikkuses sissenõudjale nõuet ei ole, kuna hageja oli võlgnevuse/leppetrahvi tasunud“. Julianus Inkasso OÜ kordab käesolevas menetlusdokumendis eelpool avaldatut, et Julianus Inkasso OÜ lõpetas hageja võlanõude kohta maksehäire avaldamise Krediidiregister OÜ poolt hallatavas maksehäirete avaldamise keskkonnas www.taust.ee käsundiandja Parkkipate OY soovi/otsuse tõttu lõpetada hageja vastu võlanõude sissenõudmine kostja Julianus Inkasso OÜ vahendusel. Kostja leiab, et hageja väide, et tegemist on alusetu nõudega on väär ega vasta tõele. Hageja poolt on lisatud hagiavalduse lisana 15.07.

1. a Parkkipate OY vastus reklamatsioonile nr
2. Viidatud reklamatsiooni vastusest nähtub Parkkipate OY selgitus, et parkimisalale parkides tuleb tasuda parkimistasu, mida parkimiskontrolöril peab olema võimalik kogu parkimisaja jooksul kontrollida. Hagiavalduse lisa 3 lk-l 4 (parkimistrahv) on pilt parkimistingimustest. Parkimistingimuste punkti 4 kohaselt tuleb parkimispilet asetada tuuleklaasi taha/alla nii, et see oleks väljast hästi loetav. Punkti
3. kohaselt parkimispiletit ei saa esitada tagantjärele. Käesoleval juhul on parkimistrahvi tegemise hetkel parkimiskontrolöri poolt tehtud piltidel näha, et sõidukil ei ole tuuleklaasi taga/all ega mujal nähtaval kohal parkimispiletit. 4 2-22-765 Parkimistingimustest tulenevalt hageja poolt lisana 6 esitatud ehk parkimispileti tagantjärgi parkimispileti esitamine ei tähenda/tõenda, et hageja ei oleks parkimistingimusi rikkunud. Parkimistingimuste kohaselt ei ole tagantjärgi võimalik parkimispiletit esitada. Kostja selgitab, et tagantjärele esitatud parkimispilet võib näiteks olla saadud näiteks viisil, mis on parklast leitud või näiteks naaberparkijalt palutud, et seda pahauskselt oma huvides ära hageja poolt kasutada. Eelpool kirjeldatu on võimalik põhjusel, et parkimispiletilt, mis on hageja poolt esitatud ei nähtu sõiduki numbrit, nagu nähtub hagiavalduse lisast
4. Kostja rõhutab veelkord, et vaidlust ei ole käesoleval juhul asjaolus, et hageja ei olnud pargitud sõiduki tuuleklaasi taha/alla nähtavale kohale parkimispiletit pannud, seega ei saa vaidlust olla asjaolus, et parkimistingimusi on rikutud. Kostja lähtus käsundiandja Parkkipate OY kinnitusest käsundisaajale ehk kostjale Julianus Inkasso OÜ, et käsundiandja võlanõue Procars Nordic OÜ vastu on seaduslik, põhjendatud ja kehtiv ning kõik esitatud andmed võlanõude ja selle aluseks olevate dokumentide kohta on tõesed ja täielikud. Hageja maksehäire avaldamine oli põhjendatud, kuna hagejal on võlausaldaja Parkkipate OY-le võlgnevus. Nii nagu kostja eelnevalt välja tõi käesolevas tsiviilasjas esitatud tõendite alusel ei ole vaidlust asjaolus, et hageja ei asetanud hageja sõidukit parkides parkimispiletit sõiduki tuuleklaasi taha/alla nähtavale kohale, seega ei ole ka vaidlust asjaolus, et hageja rikkus parkimistingimusi. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes ja lähtudes käsundiandja Parkkipate OY kinnitustest on kostja seisukohal, et kostja ei ole avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid ja/või eksitavaid andmeid, st kostjale ei ole teada, et kostja poolt avaldatud andmed oleks ebaõiged või mittetäielikud. Kostja rõhutab, et hageja väited alusetust nõudest on paljasõnalised ja tõendamata ning vastuolus hageja enda poolt esitatud tõenditega. Samuti on hageja poolt tõendamata, et ta oleks 12.07.
5. a parkimistrahvi/leppetrahvi Parkkipate OYle tasunud.

§ 1047

lg 1 kohaselt ebaõigete andmete avaldamine on üldjuhul õigusvastane juhul, kui seda on tehtud tahtlikult. Teo õigusvastasuse tõendamiseks peab kannatanu ehk hageja tõendama, et tema kohta avaldatud andmed on ebaõiged. Käesoleval juhul on kostja käesoleva menetlusdokumendi eelmistes punktides esile toonud ja põhistanud, et Parkkipate OY poolt hagejale tehtud parkimistrahv oli põhjendatud. Hageja ei olnud Parkkipate OY-le kostja andmetel kuni 01.09.2021. a parkimistrahvi tasunud, järelikult oli hageja lepingulise täitamata kohustuse alusel maksehäire avaldamine põhjendatud, st kostja ei ole avaldanud hageja suhtes ebaõigeid andmeid õigusvastaselt. Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et tegemist ei olnud alusetu ja kontrollimatu nõudega. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes ei olnud tegemist hageja kohta ebaõige maksehäire avaldamisega. Kostja ei ole tekitanud hagejale majanduslikku kahju. Hageja kahju hüvitamise nõue ei ole kostja vastu põhjendatud kuna täidetud ei ole kahju hüvitamise nõude üldised eeldused

§ 115alusel.

Hageja on tekitanud iseenda tegevusetuse tulemusel/tagajärjel endale kahju rikkudes parkimislepingu tingimusi. Parkimislepingu tingimuste rikkumise tagajärjel tehti Parkkipate OY poolt hagejale parkimistingimuste rikkumise eest parkimistrahvi, mida hageja Parkkipate OY-le tähtaegselt ei tasunud. Parkimislepingu tingimuste rikkumise ja parkimistrahvi mitte tähtaegse tasumise tagajärje tulemusel on hageja tekkinud kahju iseendale iseenda tegevusetuse tõttu. Kostja on seega seisukohal, et hageja kahju hüvitamise nõue ja kahju hüvitamise nõudelt esitatud/arvestatud viivise nõue tuleb samuti jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja ei nõustu hageja paljasõnaliste väidetega, et väidetavalt oli sõiduk parkimistrahvi saamise ajal välja renditud ning et parkimistrahvi eest vastutab juht, mitte sõiduki omanik. Lisaks ei nõustu kostja hageja väitega, et Parkkipate OY kohustuseks on/oli välja selgitada sõiduki juhi. Väär on hageja väide, et Soome kohtupraktika ei võimalda nõuda lepingulise kohustuse täitmist sõiduki omanikult. Soome Riigikohus on 16.03.2010 kohtuotsuses (https://www.finlex.fi/fi/oikeus/kko/kko/2010/20100023) asunud seisukohale, et vastuväide, et sõiduki omanik ei ole olnud sõiduki juht ei too automaatselt parkimistrahvi nõude tühisust omaniku vastu. Õige on hageja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-82-

1. Viidatud 5 2-22-765 kohtulahendi punkti 24 kohaselt peab üldjuhul kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda hageja, kui hageja ei tõenda, et autot juhtis muu (kolmas) isik. Kokkuvõttes on hageja väide paljasõnaline, et sõidukit juhtis kolmas isik. Hageja väide on täielikult paljasõnaline ja tõendamata. Juhul, kui hageja on seisukohal, et hageja sõidukit ei parkinud on/oli hagejal õigus ja võimalus Parkkipate OY-le või Julianus Inkasso OÜ-le esitada andmed ja tõendid isiku kohta, kes sõidukit parkimistrahvi saamise ajal tegelikult kasutas. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit esitatud väite tõendamiseks. Eesti Vabariigi LS § 72 lg 2 sätestab, kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanime, aadressi, sünniaja või isikukoodi ning juhiloa numbri. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus 28.06.
2. a tsiviilasjas nr 2-16-116867 tehtud kohtulahendis asunud seisukohale, et eraõiguslikes suhetes peaks sõiduki omanik säilitama vastavaid andmeid oma õiguste kaitseks isegi kauem, nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul (lahendi p 27). Transpordiameti andmete kohaselt oli parkimistrahvi saamise/tegemise hetkel hageja Procars Nordic OÜ sõiduki omanik või vastutav kasutaja, kõnealuse asjaolu üle käesoleval hetkel poolte vahel vaidlus puudub. Vastutus sõiduki eest lasub sõiduki omanikul või vastutaval kasutajal. Ka eeltoodust tulenevalt saab asuda vaid ühele järeldusele, et hageja maksehäire avaldamine maksehäirete registris www.taust.ee oli tõene ja korrektne, kuna Procars Nordic OÜ ei ole OY-le Parkkipate leppetrahvi/parkimistrahvi tähtaegselt tasunud ega esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et Procars Nordic OÜ-le kuuluvat sõidukit kasutas rendilepingu alusel kolmas isik. 3.5.10 Eelnevalt esile toodut arvesse võttes on kostja seisukohal, et kostja kui käsundisaaja ei avaldanud hageja kohta ebaõiget maksehäiret ja/või ebaõiget faktiväidet ning seega ei ole tegemist hageja kohta ebaõigete andmete avaldamisega ja majandustegevusse sekkumisega

§ 1045lg 1 p 6 ja § 1047 lg 1 ja 2 mõttes.

Õigete andmete avaldamine ei ole

§ 1047lg 1 kohaselt õigusvastane.

Taganemata seisukohast, et hageja on tekitanud ise endale iseenda tegevusetuse tõttu kahju, rõhutab kostja, et kostja ei vastuta käesoleval juhul mitte mingil juhul väidetavalt hagejale tekkida võinud kahju eest. Kostja kordab veelkord, et hageja hagiavalduses esitatud väited, mida saaks käsitleda majandus- või kutsetegevusse sekkumisena on hüpoteetilised, paljasõnalised ja tõendamata, st ükski hageja väide ei tugine ega baseeru tõendil, mis hageja väiteid kinnitab ja tõendab. Kostja ei ole mitte mingil juhul sekkunud hageja majandus- või kutsetegevusse vaid maksehäire avaldamisega nö hoiatanud teisi võlausaldajaid, et hageja ei pruugi oma lepingulisi kohustusi täita ja teiste võlausaldajate ees. Maksehäire avaldamine ei ole teistele võlausaldajate nende poolt tehtavate otsuste tegemisel siduv. Kostja selgitab, et

§ 1045

lg 1 p 6 nimetatud õigusvastasuse aluste puhul ei hinnata kahju tekitaja teo õigusvastasust mitte teo tagajärje alusel, vaid teo õigusvastasus tuleneb vahetult teo enda iseloomust. Märgitu tähendab, et hinnata ei tule mitte asjaolu, et avaldamise tulemusel on teised ettevõtjad keeldunud hagejaga koostööd tegemast vaid asjaolu, kas avaldamise fakt iseenesest on õigusvastane. Kostja siinkohal kordab, et

1047 lg 1 tuginedes peab hageja ka õigusvastasust tõendama. Käesoleval juhul on hageja ise tõendanud hagiavaldusele lisatud tõenditega (hagiavalduse lisa 3 ja 1), et hageja rikkus parkimistingimusi, mille tõttu väljastati hagejale Parkkipate OY poolt leppetrahv/parkimistrahv ning ka asjaolu, et sissenõudja Parkkipate OY on hageja reklamatsioonile otsuse/vastuse esitanud, leides, et hageja on 6 2-22-765 parkimistingimusi rikkunud. Eeltoodut arvesse võttes on kostja seisukohal, et hageja viited ja väited hageja majandusliku kahju tagajärjest hagiavalduse punktides 2.15–2.22 täiesti asjakohatud. Muuhulgas kostja viitab, et nimetatud kahju, mida hageja on hagiavalduse punktides 2.15–2.22 välja toonud on paljasõnalised ja tõendamata. Samuti on hageja poolt tõendamata kahju hüvitamise nõude üldised eeldused. Kostja kinnitab, et kostja on täies ulatuses vaidlustanud ka Soome kohtusse äriühingu RSX OÜ poolt esitatud hagiavaldusele väidetavas kahju hüvitamise nõudes. 5. Juhul, kui kohus peaks tuvastama, et parkimisnõue on alusetu taotleb kostja ka sel juhul hagiavalduse rahuldamata jätmist, kuna kostja ei teadnud ega olnud teadlik maksehäire avaldamisel andmete ebaõigsusest

§ 1047lg 1 kohaselt.

Kostja on eelnevalt esile toonud, et on Parkkipate OY kui käsundiandja on käsundisaajale ehk kostjale kinnitanud, et käsundiandja võlanõue Procars Nordic OÜ vastu on seaduslik, põhjendatud ja kehtiv ning kõik esitatud andmed võlanõude ja selle aluseks olevate dokumentide kohta on tõesed ja täielikud. Käesoleva asja lahendamisel omab ennekõike olulist tähtsust asjaolu, et hageja poolt hagiavalduse lisadena esitatud tõendid tõendavad, et hageja on rikkunud parkimistingimusi, mille tõttu on hagejale parkimistrahv ka esitatud/väljastatud. Kostja on käesoleva hetkeni veendunud, et Parkkipate OY poolt hagejale 12.07.2019. a esitatud/väljastatud parkimistrahv on põhjendatud. Alternatiivselt, juhuks kui Harju Maakohus leiab, et kahju hüvitamise nõue on kasvõi osaliselt põhjendatud taotleb kostja eelnevale põhistustele tuginedes vähendada kahju hüvitis

§ 140lg 1 alusel 0,00 (null) euroni.

Kostja ei nõustu mitte mingil juhul hageja kahju hüvitamise nõudega. Kostja on seisukohal, et hageja kahju hüvitamise nõue on täielikult tõendamata TsMS § 230 mõttes. Kostja rõhutab, et üksnes arve ei tõenda kulude kandmist ja kahju tekkimist. Üksnes maksekorralduste esitamine tõendaks hageja poolt õigusabi kulu/teenuse tasumist/kandmist summas 1650,00 EUR (ilma käibemaksuta). Kuivõrd hageja vastavaid maksekorraldusi ei ole hagiavalduse lisana esitanud on kahju tekkimine täielikult tõendamata ja puudub alus hageja väidetava kahju nõude rahuldamiseks. Kostja on seisukohal, et hagejale väidetavalt kaasnenud kohtuvälised õigusabikulud on tõendamata, põhjendamatud ja alusetud. Lisaks märgib kostja, et hageja lepingulise esindaja tunnihind kui ka ajakulu on käesoleval juhul põhjendamatu ja ilmselgelt ülepaisutatud. Kohtu seisukoht 6. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda järgmiselt 7. Vaidlust ei ole selles, et kostja avaldas faktiväite hageja Procars Nordic OÜ võlanõude kohta, s.o maksehäire avaldamine Krediidiregister OÜ poolt hallatavas maksehäireregistris portaalis www.taust.ee. Pooled vaidlevad selle üle, kas avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (

§ 1047

lg 2), kas kostja kontrollis avaldatud andmeid piisava põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (

§ 1047

lg 3) ning kas kõnealune nõue oli kostjale loovutatud või avaldas ta andmeid käsunduslepingu alusel. 8.

§ 1047

lõige 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.

§ 1047

lõike 2 kohaselt loetakse teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Käesoleval juhul on nii hageja kui ka kostja esitanud tõendeid, et maksehäire aluseks olev tasumata leppetrahv/parkimistrahv on asjakohane. Sõiduauto Mercedes-Benz, registreerimistunnusega xxxx on fotografeeritud parkimas 12.07.2019 kell 17.37, ilma et vastavalt parkimistingimustele oleks nähtaval kohal parkimispilet. Kohus nõustub kostjaga (ja 7 2-22-765 see on sätestatud ka parkimistingimustes), et parkimispileti hilisem demonstreerimine ei tõenda parkimise eest tasumist. Puudub vaidlus selle osas, et viidatud sõiduauto kuulub hagejale. Niisiis ei saa kostjale ette heita ebaõigete andmete esitamist.

1. Pooltel on vaidlus ka selle üle, kas kostja pidanuks põhjalikumalt uurima andmete tõele vastavust, mitte lihtsalt tuginema ParkkiPate OY kui käsundiandja andmetele. Kohus leiab ka siin, et kostjale ei ole selles aspektis midagi ette heita – hageja ise on kohtule esitanud nõudekirja/reklamatsiooni kostjalt, millega on olnud kaasas fotod parkivast autost, parkimistingimustest ning asjaolust, et parkimispiletit autos nähtaval kohal ei ole. Arvestades, et kõne all on 60 euro suurune parkimistrahv, oleks ülemäärane nõuda, et kostja uurinuks andmete õigsust veel põhjalikumalt. Ühtlasi on sellest tõendist nähtuv ka ParkkiPate OY volitus kostjale leppetrahvide/parkimistrahvide sissenõudmiseks, mida kohus samuti loeb tõendatuks. Puudub seadusest tulev alus, et selliste nõuete sissenõudmiseks volituse/käsundi andmine peaks toimuma mingis rangemas vormis kui lihtkirjalik volitus ja/või leping. Kahju hüvitamise nõue on seega alusetu.
2. Hageja on menetluse käigus oma nõude suurust täpsustanud ja märkinud, et ta põhinõudega seotud kõrvalnõudeid ei esita. Kohus nõustub hagejaga selles, et tegemist ei ole hagi muutmisega. Vastavalt TsMS § 376 lg 4 p-le 2 ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Menetluskulud
3. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lõike 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskulud kokku 1980 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja kulust (16,5 tundi). Õigusteenust on osutatud tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud ning esitatud õigusteenused kooskõlas toimiku materjalide ja asja mahuga. Kostja lepingulise esindaja osutatud õigusteenuse tunnitasu 120 eurot on mõistlik ning ei ületa keskmist õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodut arvestades on kostjale hüvitatav põhjendatud ja vajalik menetluskulu 1980 eurot (sh käibemaks). Hageja peab tulenevalt kostja taotlusest tasuma lisaks hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lõike 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
4. Hageja on tasunud 17.01.2022 esitatud hagiavalduselt riigilõivu kokku 280 eurot (225 + 55). Alates 1.01.2022 kehtiva Riigilõivuseaduse Lisa 1 kohaselt, tuleb tsiviilasjas hinnaga kuni 2000 eurot tasuda riigilõivu 315 eurot. Kohus mõistab TsMS § 179 lg 1 alusel hagejalt vähem tasutud riigilõivu summas 35 eurot Eesti Vabariigi kasuks välja. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 (Swedbank AS) või arvelduskontole nr EE571010220229377229 (SEB Pank) või arvelduskontole nr EE513300333522160001 (Danske Bank) või arvelduskontole nr EE221700017003510302 (Luminor Bank). Maksekorraldusel märkida selgitusse: „riigilõiv, tsiviilasi number 2-22765“. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik 8