KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 16.03.2023 Tallinna kohtuumaja Tsiviilasja number 2-22-141865

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank – a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X); Swedbank – a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X)) ja selgituseks tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Kohtu selgitused Kohus võttis 11.01.203 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 10 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Kohus menetleb asja lihtmenetluses. Kostja ei ole hagimaterjale avanud kohtu infosüsteemis. Kohtule teadaolevate sideaadresside kaudu ei ole hagimaterjalide kättetoimetamine õnnestunud. Seetõttu toimetas kohus kostjale menetlusse võtmise määruse kätte 27.01.2023 ja teist korda koos hagiavaldusega 04.03.23 dokumentide avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Hagiavaldus sisaldas ka menetluskulude nimekirja. Kostja ei ole hagile vastanud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus vaid järgmist. P OÜ ja kostja sõlmisid 26.01.2021 krediidikonto lepingu nr. xxxx krediidilimiidiga 700,00 eurot. 10.09.2021 sõlmisid pooled krediidikonto lepingu nr. xxxx põhitingimuste muutmise kokkuleppe. Kokkulepe muutus 26.01.2021 kuupäeval sõlmitud krediidikonto lepingu põhitingimustes kokkulepitud tingimused kehtetuks ning pooled leppisid kokku uues krediidilimiidis 2000,00 eurot. Üldtingimuste punkti 6.1. kohaselt fikseerib Laenuandja iga kuu esimesel tööpäeval eelneva kuu viimase päeva seisuga arvestatud Laenu põhiosa jäägi ja muud lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad. Maksete tegemiseks (Rahaliste kohustuste tasumiseks) edastab Laenuandja Laenusaajale 2

(2)2-22-141865 igakuiselt maksekorralduse, milles nähtub kasutusse võetud Laenu põhiosa, lepingu vaba laenulimiit ja Laenusaaja poolt tasumisele kuuluvad summad. Eelneva kuu jooksul tehtud tehingute väljavõte on Laenusaajale kättesaadav Iseteenindussüsteemis. Hiljemalt maksepäeval tasub Laenusaaja kas kogu Laenu, osa sellest või vähemalt maksekorraldusel näidatud kohustusliku minimaalse osamakse. Minimaalne osamakse koosneb krediidijäägi tagasimaksest, intressist ja muudest lepingu alusel arvestatud summadest. Kostja on kasutanud krediiti summas 960,00 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 960,00 eurot. Leping on kostjale võlgnevuse tõttu üles öeldud 26.06.22 ja nõue on loovutatud hagejale 28.06.22 koos kõrvalnõuetega. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lg 2 sätestatust. Hageja sissenõudekulude summa 50,00 eurot kujunemine: 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 960,00 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast, so 27.06.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 21.12.2022 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 40,48% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 189,51 euro. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 22.12.2022 lepingujärgses intressimääraga võrdses määras s.o 40,48% aastas. Vastavalt

§ 407

lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 162lg 1 alusel jäävad poolte menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulu 480 eurot.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 315 eurot.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 240 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes

§ 177

lg-st 4, märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 3

(2)2-22-141865 /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg kohtunik 4

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-22-141865/11