) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud, pooled on üritanud saavutada kompromissi. Kompromissile ei ole jõutud. Kostja vastusest nähtub, et ta ei vaidlusta võlgnevust, kuid ei suuda tagasi maksta rohkem kui 100 euro kaupa. Võimaliku tagasimaksegraafiku saanuks pooled aga vaid kompromissiga kokku leppida. Kuna kompromissile jõutud ei ole, lahendab kohus vaidluse tervikuna. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 30.03.2022 kompromissilepingu/võlatunnistuse nr xxxx, mille alusel võlgnes kostja hagejale põhivõlgnevuse summas 2423,67 eurot ja viivised summas 2007,92 eurot. Hageja on loobunud osaliselt viiviste nõudest summas 1,67 eurot ning võimaldanud kostjal tasuda kohustust osamaksetega kompromissisummas 4429,92 eurot (so 2423,67 + 2006,25). Kostja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ning hageja luges kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.06.2022 osamakse tähtaja 2 möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2 kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus hindab järgnevalt, millise lepinguga on võla tasumise kokkuleppe näol tegemist. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohus leiab, et sõlmitud kokkuleppe näol on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. Võlatunnistusest nähtuvad uued kokkulepped, mis puudutavad nii tagasimakstavat summat, võla sissenõudmist kui ka viivise suurust - seega viitavad olulised kokkuleppe tingimused sellele, et kokkuleppega loodi iseseisev kohustus, mitte ei piirdutud olemasoleva kohustuse tunnistamisega. Riigikohus on selgitanud võlatunnistustega seonduvalt: „võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne), kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Võlatunnistus võib aga olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist.“ (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11). Riigikohus on asunud seisukohale, et konstitutiivsele võlatunnistusele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Kui võlatunnistus on antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära, mh kui see on täidetud, on võlgnikul võimalik esitada vastunõue konstitutiivse võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu (Riigikohtu lahend 3-2-1-21-06). Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning hagi tuleb rahuldada. Hageja on esitanud kohtule 30.03.2022 kompromisslepingu/võlatunnistuse nr xxxx, mille kohaselt koosneb võlgnevus põhiosanõudest summas 2423,67 eurot ja viivitusintressinõudest summas 2007,92 eurot. Kompromissi punktis 2.
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt kompromissleping/võlatunnistuse punktile 3.2 on viivisemäär 0,06% päevas. Hageja taotleb kohtult viivise väljamõistmist kindla summana alates 16.06.2022 kuni 19.12.2022 lepingujärgses viivisemääras 0,06% päevas kogusummas 271,94 eurot. Hageja on arvutanud viivist alates lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised summas 271,94 eurot hageja poolt taotletud viivisemääraga. Lisaks nõuab hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist alates 20.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja nõuab viivist kuni summani 145,48 eurot, et hagis esitatud viivisenõue kokku ei ületaks põhinõude summat. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning mõistab kostjalt välja edasiulatuva viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, 20.12.2022, määras 0,06% päevas põhinõudelt summas 2423,67 eurot, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 kohaselt on 4 kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital lepinguline esindaja Tarvo Ilves vastab
Plus Capital menetluskuludeks on õigusabikulud summas 420 eurot (sh käibemaks), maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja riigilõiv kogusummas 560 eurot. Õigusabi osutati 3,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot. Hagejal on õigus õigusabile. Tunnihind vastab turusituatsioonile ja on põhjendatud. Hageja õigusabi toimingud koosnesid dokumentide komplekteerimisest ja analüüsist 1,5 tundi ja hagiavalduse koostamisest ja esitamisest 2 tundi. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatud ajakuluks 2,5 tundi. Kohtumenetluses tuli hagejal koostada hagiavaldus. Kostja sisulised vastuväiteid puudusid. Hagiavaldus on standardne ega sisalda õiguslikku probleemi. Kohus, arvestades hagiavalduse aluseks olevaid dokumente, hagiavalduse sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et tegemist on nn massnõudega, leiab, et nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks saab pidada kokku maksimaalselt 2,5 tundi, mille eest on tasu 250 eurot, millele lisandub käibemaks 50 eurot, kokku 300 eurot.
lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
lg 2 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu. Kohus peab hageja poolt kantud maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot põhjendatuks.
lõikest 6 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Käesoleval juhul on hageja kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Tulenevalt eeltoodust on hageja põhjendatud õigusabikulude suurus 300 eurot koos käibemaksuga ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks käesoleva kohtuotsusega välja mõistab. Kohus peab eelnimetatud summat käesoleva asja keerukuse ja kestvusega tasakaalus olevaks. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 560 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu ning kuulub samuti kostjalt väljamõistmisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu summas 560 eurot. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 880 eurot, millest riigilõiv on 560 eurot, lepingulise esindaja kulud 300 eurot (sealhulgas käibemaks) ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Vastavalt
lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlusele mõistab kohus kostjalt välja menetluskulude viivise.
lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa 5 ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et vastavalt
lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. /digitaalselt allkirjastatud/ Meelis Eerik kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.