Obsah (6)

§ 218§ 203§ 15§ 16§ 18§ 56

4-20-814 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. märts 2020. a Pärnu, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-20-814 (267019004429) Kohtunik Tambet Gra

§ 218; väärteomenetluse seadustiku § 2, § 120, § 132-135, kohus otsustas: 1.

Jätta G.P kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Kristiina Hallimäe 12.02.2020.a otsus väärteoasjas nr 2670,19,004429 muutmata.

1. Rahatrahv 120 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011 SEB Pangas, a/a-le EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a-le EE701700017001577198 Luminor pangas. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber
2. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Kui süüdlane ei tasu nõuet täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab kohtuväline menetleja vastavalt VTMS § 204 lg-le 3 kümne päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest kohtutäiturile lahendi koopia ning järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.
3. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. 1 4-20-814 Edasikaebamise kord Käesolevale otsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. VTMS § 156 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 27.03.
4. a kell 14:
5. Asjaolud ja menetluskäik
6. 22.01.
7. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Kristiina Hallimäe väärteoprotokolli selle kohta, et G.P , viibides oma elukoha aias (aadress X), võttis mustsõstra põõsa alt Fiboploki ja viskas selle maja kõrval parkivale tema pojale R L-le kuuluva s/a X r/n xxxXXX esikapotile, mille tagajärjel tekkisid sõidukile värvikahjustused ja mõlk. Oma teoga pani menetlusalune isik toime varavastase süüteo, mis vastab

§ 203

lg 1 tunnustele ja on kvalifitseeritav

§ 218lg 1 järgi süüteona väheväärtusliku asja vastu.

12.02.2020. a otsusega nr 2670,19,004429 määrati kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest G.P-le karistuseks

§ 218lg 1 alusel rahatrahvi 30 trahviühikut, s.o 120 eurot.

Kaebuse sisu

1. 21.02.
2. a esitas G.P kaitsja vandeadvokaat Olavi Järve Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas nr 2670,19,004429 tehtud otsusele, kuna ei nõustu G.P karistamisega. 2.
3. Menetlusalune isik G.P palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas põhjusel, et tema ei ole väärteona etteheidetavat tegu toime pannud. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt võttis T V 18.00 maja juures oleva mullahunniku juurest kivi, millega läks nurga varju. Menetlusalune isik nägi, et kivi oli pandud aiamaale, kus on muru ja lilled. Menetlusalune isik võttis kivi ja viis selle tagasi mullahunniku juurde. Seejärel läks menetlusalune isik tuppa tagasi ning nägi WC aknast, kuidas T V taas kivi võttis ja sellega sõiduauto juurde läks. Menetlusalune isik avas akna ja küsis, kuhu T V kiviga läheb, kuid T V ei vastanud. Seejärel läks menetlusalune isik õue ja nägi, et kivi on sõiduauto kapotil ning tegi sellest ka fotod. 2.
4. Kaebuses esitatud versiooni kohaselt pani T V toime väärteoprotokollis nimetatud teo. Kaebaja hinnangul on väärteomenetleja eksimus põhjustatud tõendite ebaõigest hindamisest, mis seisneb selles, et fotode metaandmete järgi oli kivi juba enne väidetavat tegu auto esikapotil. Menetlusalune isik G.P tegi fotod 02.08.2019 kell 18:44 ja 18:47, s.o vähemalt 10 kuni 20 minutit enne menetlusalusele isikule etteheidetavat tegu kell 19:
5. Kaebuse kohaselt on esitatud fotodega tõendatud, et tunnistajate ütlused ei vasta tõele, sest G.P ei saanud sõiduauto kapotile kivi panna ja on põhjendatud kahtlus, et kivi viskas kapotile T V. Lisaks esitab menetlusalune isik foto, millel on sama põõsa alla asetatud foolium- ja mullikotid (Lisa 6). Fotolt on aru saada, et need ongi asjad, mida menetlusalune isik põõsa alt 08.02.2019 kell 19.02 võtmas käis, mis on kooskõlas ka menetlusaluse isiku menetluses antud ütlustega. Menetlusaluse isiku väiteid kinnitab ka 02.08.2019 sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille kohaselt kohas, kust menetlusalune isik väidetavalt kivi võttis, ei ole näha kivi asukohale iseäralikke jälgi. Menetlusalune isik G.P palub tühistada otsus ja lõpetada väärteomenetlus üksnes kaebuse põhjal kohtuistungit korraldamata. 2 4-20-814 Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele
6. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Kristiina Hallimäe on 05.03.2020 kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palunud jätta G.P kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kaitsja väidab, et väärteoasjas ei ole selgitatud välja väärteoasja aluseks olevaid kõiki asjakohaseid faktilisi asjaolusid. Kohtuväline menetleja sellega ei nõustu. 12.02.2020 sai olemasolevate tõendite põhjal koostatud G.P-le otsus väärteoprotokollile, mis oli koostatud 22.01.
7. Protokolli koostamisest oli möödas 21 päeva ja seadusest tulenevalt 15 päeva tähtaeg oli möödas ning vastulauset arvesse ei võetud. Vastulauses esitatu näitab seda, et G.P soovib vabaneda vastutusest. Tegu on tõendatud tunnistajate T V ja A H ülekuulamise protokollidega ja nende sõnade kohaselt, võttis G.P pooliku fiboploki ja viskas selle sõiduki kapotile ning selle tagajärjel tekkisid sõidukile kahjustused. Samuti on olemas sündmusest videosalvestus, mis tõendab, et G.P võttis fiboploki ja suundus sellega oma poja sõiduki suunas. Kohtuväline menetleja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Pärnu Maakohtu seisukoht
8. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 4.
9. Kohus, vaadanud läbi esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning väärteoasja materjalid, leiab, et G.P kaitsja poolt maakohtule esitatud kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Menetlusalune isik vaidlustab väärtegude toimepanemise, seega on vaidlus teo toimepanemise asjaolude ja menetlusaluse isiku süü tõendatuse osas. VTMS § 72 lg 1 kohaselt teeb kohtuväline menetleja VTMS §-s 73 märgitud lahendi menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. Väärteo toimepanemise tõendamisel on kohtuväline menetleja tuginenud tunnistajate T V, A H, R L ja menetlusaluse isiku G.P ülekuulamise protokollides kajastatud ütlustele, 02.08.2019 sündmuskoha vaatlusprotokollile, asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud videole, fototabelile, Silberauto Eesti AS 05.08.2019 hinnapakkumisele ja vastuskirjale. 4.
10. G.P-le pannakse süüks

§ 203

lg 1 rikkumist, millega pandi toime

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärtegu, s.t varavastase teo toimepanemist väheväärtusliku asja vastu.

§ 203lg 1 kohaselt on karistatav võõra asja rikkumine.

22.01.

1. a koostatud väärteoprotokollist nähtub, et G.P on 02.08.2019 kella 19:00 ajal visanud X linnas, X tn 15 sõiduauto X r/n xxx XXX (edaspidi: sõiduk) esikapotile Fiboploki, mille tagajärjel on sõidukil tekkinud värvikahjustused ja mõlk. Kohtule esitatud väärteoasja toimikus kogutud tõendite põhjal, eelkõige 02.08.2019 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja lisatud fototabelist nähtub, et sõiduki esikapotil oli 02.08.2019 kivi, mille eemaldamisel on kivi endises asukohas näha mõlki ja värvikahjustusi. Silberauto Eesti AS 05.08.2019 hinnapakkumise järgi on sõiduki kahjustuste parandamise kulu kokku 1795,33 eurot. Asjas puudub vaidlus selles, et sõiduki kapotile on 02.08.2019 visatud kivi, samuti sõiduki kahjustuste ulatuses, vaidlus on selles, kas kivi on visanud menetlusalune isik G.P. G.P selgituste kohaselt on T V visanud kivi 02.08.2020 enne kella 19:00 sõiduki kapotile. Väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemist kinnitavad tunnistaja A H ütlused, mille kohaselt viibis tunnistaja 02.08.2019 alates kell 18:00 X linnas X tn 15 maja hoovis, kui nägi kella 19:00 paiku, kuidas G.P tuli majast välja ja läks põõsaste vahele. Tunnistaja A H ütluste kohaselt tuli 3 4-20-814 G.P põõsaste vahelt välja ehitusplokiga ja viskas selle R L-le kuuluva sõiduki kapotile. Tunnistaja ütlustega riimuvad asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud videosalvestusest nähtuvad asjaolud. Videosalvestuselt nr 1 on näha, kuidas kella 19:00 ajal väljub G.P maja välisuksest ja liigub kiirel sammul tunnistaja poolt kirjeldatud põõsaste vahele, tõstab kahe käega ehitusploki maapinnalt üles ja liigub sellega maja nurga taha. Videosalvestuselt on kuulda kõvahäälset jutuajamist, millele järgneb mürtsatus. Tunnistaja A H ja videosalvestiste põhjal on selgelt kummutatud G.P versioon sellest, et ta läks 19:00 ajal õue fooliumkotti järgi, mille kohta on kaebaja esitanud kohtule foto. Nimetatud fotolt nähtub kilekott, kuid videosalvestise põhjal on selgelt näha, et G.P tõstis põõsaste alt üles kivi, mis oli piisavalt raske, et ta pidi selle kätel kandmiseks kahe käega üles vinnama, mistõttu ei olnud tegemist väidetava fooliumkotiga, mille sees oleks pidanud olema võtmed ja mobiiltelefon. Videosalvestuselt nähtuva samasuguse kuju ja värvusega kivi asus sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi 02.08.20219 sõiduki kapotil. Kaebaja viitab asjaolule, et sündmuskoha vaatlusprotokollis on kajastatud asjaolu, et kivi esialgses asukohas põõsaste vahel ei ole näha kivi asukohale iseäralikke jälgi. Vaatlusprotokolli järgi ei leitud jälgi madala taimestikuga kaetud maapinnalt, kus ei olnud jälgi taimede murdumisest ega maapinna muljumisest, millest ei saa siiski kaugele ulatuvaid järeldusi teha, sest ei saa eeldada, et kivi oleks pidanud maapinnale jälgi jätma, sest puuduvad andmed selle kohta, et kivi oleks nt eelnevalt maha visatud. Asjaolu, et kivi oli põõsaste vahel nähtub nii videosalvestiselt kui ka tunnistajate ütlustest, mille järgi on leidnud tõendamist G.P poolt kivi viskamine kapotile. Vaadeldud videosalvestuselt nr 2 nähtub (video salvestatud suunaga hoovi poole), et tunnistajad A H ja T V istuvad hoovis, kui on kuulda, kuidas kella 19:00 ajal hakkab G.P kõva häälega rääkima, ja ka selle salvestuse pealt on kuulda mürtsatust. Tunnistaja A H ütluste kohaselt läks T V sõiduki juurde asjaolusid selgitama, kui G.P oli kivi kapotile visanud, mis nähtub ka eelnimetatud videosalvestuselt. T Vütlused haakuvad täielikult nii salvestuste, kui ka tunnistaja A H ütlustega, mille järgi T V nägi, kuidas G.P võttis põõsa alt kivi ja viskas selle sõimu saatel sõiduki kapotile. Tunnistajate ütluste kohaselt jäi G.P hoovi, jätkates sõimamist ja tegi ka fotosid sõiduki kapotile visatud kivist. Kaebuse juurde on lisatud fotod kapotil asuvast kivist, mis on kaebaja väitel tehtud enne kell 19:00, sest fotode metaandmete järgi on foto tegemise ajaks 18:44 ja 18:
2. Kohus leiab, et fotode metaandmed lahknevad asjas tuvastatud asjaoludest ja on seetõttu ebausaldusväärsed, sest ei need teistest tõenditest moodustuva kogumiga. Nimelt on tunnistajate ütluste ja videosalvestuste kogumi põhjal tõendatud, et G.P võttis kella 19:00 ajal põõsa alt kivi ja viskas selle sõiduki kapotile. G.P ütlused väidetava fooliumkoti otsimise kohta kella 19:00 ajal on asja veenvalt ümberlükatud, seega ei riimu kaebaja tõendid asja tõendikogumiga ega ka ühegi teise tõendiga. Seejuures tuleb asjaolude tõendatusel silmas pidada menetlusaluse isiku G.P järgnevat tegevust. Tunnistajate A H ja T V ütluste järgi üritas menetlusalune isik salaja eemaldada sõiduki kapotil kivi, mis nähtub ka vaadeldud salvestistelt nr
3. Juhul, kui G.P väitel oli kivi viskajaks T V, siis ei ole ka loogiliselt põhjendatav menetlusaluse isik soov eemaldada kivi enne politsei tulekut. Hinnates kõiki tõendeid kogumis asub maakohus seisukohale, et G.P tegu on õigesti kvalifitseeritud ja talle süüks arvatud väärtegu on tõendamist leidnud väärteoasjas kogutud tõenditega. Kohus on seisukohal, et menetlusalune isiku G.P tegevuses on

§ 203

lg 1 objektiivsed tunnused, pannes sellega toime

§ 218

lg 1 sätestatud väärteo, mis seisneb menetlusaluse isiku poolt võõra vallasasja (sõiduki) rikkumises, s.o varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu. 4.3.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning

§ 18lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus.

Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et G.P pani väärteo toime kavatsetusega.

§ 16

lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava 4 4-20-814 asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Tunnistajate A H ja T V ning videosalvestiste põhjal on tõendatud menetlusaluse isiku G.P poolt kivi maast võtmine ja selle viskamine sõiduki kapotile. G.P on tegutsenud vastavalt oma teoplaanile, pidades silmas eesmärki kahjustada konkreetset sõidukit. Videosalvestiselt nr 1 on näha, et G.P läks kindla sihiga kivi juurde, seetõttu ei olnud tegemist spontaanse otsusega tegu toime panna, vaid eesmärgipärase käitumisega - rikkuda teise inimese vara. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ja vastulauses on G.P süüd eitanud ja on ajanud süü T V peale, mis ei ole leidnud tõendamist. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et G.P pani

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetusega, see tähendab ta seadis õigusvastase tagajärje saabumise enda eesmärgiks ja teadis, et see saabub. Suure kivi viskamise tulemusena sõidukile tekkivad kahjustused pidid G.P-le olema ka mõistlikult ettenähtavad. 4.

1. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus tegi kindlaks, et G.P-le omistatud süütegu vastab süüteokoosseisule ning tegemist on õigusvastase teoga. Kuivõrd menetlusalune isik on väärteod toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 kohaselt.
2. Vastavalt

§ 56lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 218

lg 1 sätestab põhikaristuse sanktsioonina kõige kergema karistusliigina rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Seega on seaduses ette nähtud kaks põhikaristuse liiki – rahatrahv ja arest. Vaidlustatud PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna 12.02.2020 otsuse alusel on kohtuväline menetleja määranud karistuseks 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. G.P süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning G.P pani antud väärteo toime tahtlikult, täpsemalt kavatsetusega, on tegemist asjaoluga, mis viitab isiku suurele süüle. G.P on tegutsenud teise isiku vara kahjustamise eesmärgiga, et vara kahjustamisega rikkuda ka teise inimese heaolu- ja turvatunnet. Süü hindamisel tuleb arvestada ka süüteo toimepanemise viisi. G.P on avalikult võtnud suure kivi, et sellega rikkuda võõrast vara, mis näitab ilmset lugupidamatust teise isiku omandi puutumatusesse. Selline tegu tõi kaasa varalise kahju, mille ulatus jäi napilt alla kriminaalkorras karistatavuse piiri, mis samuti näitab teo ulatust. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et menetlusaluse isiku G.P puhul ei esine karistust raskendavaid ega ka kergendavaid asjaolusid. Arvestades G.P süü suurust mõjutavaid asjaolusid, leiab kohus, et tema süü on alla keskmist määra. Arvestades, et

§ 218

lg 1 näeb ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, siis 30 trahviühikut alla keskmist määra. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik G.P mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistus peab teenima eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Karistusregistrist nähtuvalt on G.P ei ole kehtivaid väärteokaristusi, mistõttu on piisavaks karistuseks rahatrahv alla keskmist määra, mis mõjutaks teda edaspidi seaduskuulekalt käituma. 5 4-20-814 Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et G.P süüline käitumine

§ 203

lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 218lg 1 järgi.

Samuti vastab G.P-le määratud karistus tema süü suurusele. Seega jätab kohus G.P kaebuse rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur Pärnu politseijaoskonna 12.02.2020 otsuse väärteoasjas nr 2670,19,004429 muutmata. Menetluskulud VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd esitatud kaebuse jätab kohus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur teabebüroo 12.02.2020. a otsuse väärteoasjas nr 2670,19, 004429 muutmata, siis jäävad menetluskulud kaebuse esitaja kanda. / / Tambet Grauberg kohtunik 6