Obsah (8)

§ 204§ 2§ 64§ 132§ 123§ 31§ 133§ 69

Väärteoasi 4-21-2631 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.12.2021 Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Thea Tiken

§ 204

lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Kohtuotsus edastada menetlusalusele kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord isikule ja Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 05.01.

1. Väärteo asjaolud ja menetluse käik
2. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 25.05.
3. a otsusega karistati D.T liiklusseaduse (LS) § 58 lg 3 rikkumise eest LS § 221 lg 1 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. Rikkumise kirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik 05.04.2021 kell 21:04 Tallinnas Telliskivi ja Ristiku tn ristmikul mootorsõidukit, sõitis fooritulega reguleeritud ristmikule foori keelava kollase tule ajal. Liiklust ohustamata oleks võinud juht sõidukiga peatuda enne ristmikku.
4. Menetlusalune isik vaidlustas otsuse Harju Maakohtule esitatud kaebusega. D.T hinnangul on väärteomenetluse läbiviimisel menetlusaluse isiku suhtes oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust ning esinevad väärteomenetlust välistavad ja lõpetamist nõudvad asjaolud. Väärteomenetluse seadustiku (

) § 150 lg 2 kohaselt võib kohus tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse.

1. Esitatud kaebuse kohaselt rikkusid liiklusjärelevalvet teostanud ametnikud järelevalve teostamisel, väärteo asjaolude fikseerimisel ja tõendite kogumisel seadust. Nimelt oli politseipatrull väidetava rikkumise ajal parkinud patrullsõiduki, milles politseiametnikud viibisid, Ristiku tn 10 parklasse, kus kehtib sissesõidu keeld ilma valdaja nõusolekuta. Seega politseipatrull ei oleks tohtinud seal parklas asuda ja sisenes sinna sisenemist keelavat liiklusmärki eirates. Teadaolevalt puudus patrullil valdaja nõusolek sinna eravaldusesse siseneda, seal asuda ja liiklusjärelevalvet teostada. Eelnevast tulenevalt ei ole kaebaja hinnangul tunnistajast politseiametniku Algirdas Cibulskas ütlused seaduslikud, kuna ta viibis väärteo asjaolusid kogedes kohas, kus tal puudus õigus viibida – antud tunnistaja oli omavoliliselt sisenenud seadusest tulenevat keeldu eirates eravaldusesse. Samuti on kaebaja hinnangul ebaseaduslik väärteoasja toimiku juurde hiljem võetud videosalvestus väidetavast rikkumisest. Juhul, kui 2 politseipatrull ei oleks keelumärki tahtlikult eiranud ja eravaldusse politseisõidukiga sisenenud, kus asus tunnistaja ja videosalvestusseade, siis ei ole antud tõendeid koguda saanud. Tegemist on kahe põhilise tõendiga, millega on menetlusalusele isikule süü inkrimineeritud. Kaebaja hinnangul on äärmiselt silmakirjalik, kui politseiametnikud ise liiklusjärelvalvet teostades rikuvad tahtlikult ja teadlikult liiklusseadust.
2. Lisaks leiab kaebaja, et politseiametniku Algirdas Cibulskas tunnistaja ütluse protokoll ei vasta seaduse nõuetele. Sellest ei selgu, mis ajal on protokoll koostatud ja isik üle kuulatud ega ka see, millal väidetav rikkumine toime pandi viidates, et tunnistaja ülekuulamise protokollil on omakäelised võltsimise tunnused.
3. Samuti on kaebaja hinnangul kohtuvälise menetleja ametniku väited paljasõnalised ja tõendamata. Kaebaja hinnangul on otsuses väidetud, et videosalvestiselt nähtub, et menetlusalusel isikul oli piisavalt aega, et reageerida ja oma sõiduk liiklust ohustamata enne ristmikku peatada – sõiduk lähenes ristmikule ning juht ei üritanudki peatuda. Kaebajale on jäänud selgusetuks, kuidas on menetleja selliste järeldusteni jõudnud ja kuidas sellised tehnilist või teaduslikku laadi ajaolud on tõendatud.
4. Kaebaja hinnangul puudus menetlusalune isiku karistamiseks õiguslik alus, kuna fikseerimata ja tuvastamata on sõiduki juht, kes sõidukit väidetava rikkumise ajal juhtis. Tõenditest ei nähtu, et sõidukit juhtis väidetava rikkumise ajal just menetlusalune isik. Sõidukis viibis patrulli poolt peatamise ajal ka teine isik ning videosalvestisest nähtub, et sõiduk (sh juht) väljuvad patrulli vaateväljast enne sõiduki peatamist. Seega ei ole selge, kes sõidukit juhtis ja ole kõrvaldatud selline kahtlus – et sõidukit juhtis enne kinni peatamist teine isik. Selline kõrvaldamata süüdistatava kasuks rääkiv asjaolu tuleb tõlgendada süüaluse kasuks viidates lahendile 3-1-1-
6. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde leides, et süü ei ole tõendatud ja otsus tuleb tühistada. Kaebaja hinnangul on väärteootsuse kohaselt ette heidetud kollase tulega ristmikule sõitmist ja asjaolu, et oli võimalik ohutult peatuda. Samas sellist järeldust ei ole mingilgi moel põhistatud, seda ei nähtu videosalvestiselt, ei nähtu kas tagant oli lähenemas teine sõiduk ja kas äkilise pidurdamise korral oleks võinud tekkida liiklusohtlik olukord ja lausa avarii. Muuhulgas juhtis kaebaja tähelepanu, et seal tänaval on lubatud sõidukiirus 50 km/h, peatumisteekond on 28 meetrit sellisel keskmisel sõiduautol ja sellistes oludes antud juhul ei nähtu, et sellist analüüsi oleks teostatud ja mistõttu leidis kaebaja, et selline väide väärteomenetluse otsustuses on paljasõnaline ja tõendamata. Kohtuväline menetleja ei ole kaebaja hinnangul oma otsuses seda ohuküsimust kohaselt analüüsinud, see on jäetud põhjendamata ja tõendamata ja sisustamata.
7. Mis puutub tõenditesse selgitas kaebaja kohtumenetluses, et tõenditest ei nähtu, et tema menetlusaluse isikuna on etteheidetava rikkumise toime pannud. Ei nähtu videosalvestiselt kuna videosalvestiselt on näha, et sõiduk väljub kaamera vaateväljast, samuti ei nähtu seda video lõpus, kui sõiduk peatatakse, ühtlasi ei ole tunnistaja politseipatrull Cibulskas suutnud istungil oma kohtueelses menetluses antud seletusi kinnitada. Seega leidis kaebaja, et sellises olukorras ei ole kohtuvälises menetluses koostatud ülekuulamise protokoll usaldusväärne, kui tunnistaja ei suuda kohtumenetluses ülekuulamisel neid ütlusi meenutada või üle kinnitada, rääkimata sellest, et ta ei olnud võimeline kinnitama, et ta mind üldse kunagi kohanud on. Sama 3 puudutab ka kohtuväline menetleja ametnikku Laul, kes koostas väärteoprotokolli, ka tema ei osanud kinnitada, et sõidukis oleks viibinud kaebaja isik või, et ta oleks kaebajat enne kohanud. Täiendavalt rõhus kaebaja, et tunnistusi andnud politseiametnikud ei mäletanud kohtus ka seda kes sõidukit juhtis. Nad ei osanud ka tegelikult põhjendada milline seadusesäte n-ö lõi neile õiguse, aluse konkreetsel sellel kohal, sellel eravalduse territooriumil, mis on märgisatud nõuetekohaselt, kuhu neil juurdepääsuõigust ei ole, et mis õigustas neil minna sinna, teostada liiklusjärelevalvet ja koguda tõendeid seal süüteomenetluse jaoks.
8. Mis puutub LS § 45 lg 11 alusel eravalduse territooriumile sisenemist märkis kaebaja, et Tehnika tänaval enne valgusfoori on autoteel ehk siis sõidutee ääres avalikud parkimiskohad, kuhu politseipatrullsõidukil, eritalitussõidukil, alarmsõidukil oleks olnud võimalik see sõiduk parkida, nii, et antud juhul selle sätte kohaldamine ei ole asjakohane, kuna vastavad eeldused ei olnud täidetud. Kaebaja hinnangul eiras patrullsõiduk liiklusmärke, keelumärke, see on siis liiklusmärkide ja teemärkide tähendused ja nõuded fooridele määrusest tulenev § 9, mis sätestab keelumärgid ja nende tähendused ja täpsemalt siis § 9 lg 1 p 6 eravalduse tähis, § 9 p 1 lg 17 sissesõidukeeld ja § 9 lg 1 p 36 parkimiskeeld, nüüd mistahes juhul LS § 45 p 11, millele patrullpolitseinik viitas, ei võimalda, isegi kui täidetakse tööülesandeid ja ülesande täitmine sõiduteelt ei ole võimalik eirata keelumärki, n-ö sissesõidukeeldu ja siseneda eravaldusesse, kus on määratletud, et sinna on lubatud siseneda ainult valdaja loal. Sellega panid patrullpolitseinikud alarmsõidukit juhtides toime LS § 242 lg 1 rikkumise, mis siis reguleerib mootorsõiduki juhi või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumist seaduses sätestatud juhtudel, mis ei ole teiste koosseisudega kaetud ja antud juhul on seda väärteomenetlust menetletud siis n-ö rikkumise riskiga ja selline olukord on minu arust lubamatu kuivõrd täitevvõimu esindaja paneb väärtegu n-ö tuvastades toime ise samaväärse väärteo, liiklusseaduse rikkumise.
9. Kaebaja hinnangul ei näe politsei pädevus, ei politsei- ja piirivalveseaduses, ei korrakaitseseaduses ette sellist olukorda kus politseipatrull või sõiduk võivad siseneda eravaldusesse ja hakata teostama seal menetlustoiminguid, ilma, et selleks oleks vastav luba.
10. Kokkuvõtlikult leidis kaebaja, et vastavalt KrMS § 63 lg 2, mis sätestab, et kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks võib kasutada ka muid tõendeid, v.a juhul kui on tegemist kuriteo või põhiõiguse rikkumise teel saadud tõendiga ei ole lubatavad käesolevas menetluses kogutud tõendid. Ning seda läbi

§ 2, mis näeb ette, et väärteomenetluses kohaldatakse Kr

MS sätteid, arvestades siis väärteomenetluses toodud erisusi ja

§ 64

, mis sätestab, et kohtuväline menetleja lähtub tõendeid kogused käesoleva seadustiku

1. peatüki sätetest ning § 31 kordab täiendavalt lg 1, et tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui ei esine erisusi. Kaebaja hinnangul ei tohi ka väärteomenetluses kasutada selliseid tõendid, mis on kogutud väärteo toimepanemisel ja selline piirang ei laiene vaid muudele tõenditele vaid see laieneb ka n-ö seaduses konkreetselt loetletud lubatud tõenditele, olgu see siis tunnistaja ütlus või videosalvestis ja isegi kui KrMS § 63 mõte on ikkagi see, et see rikkumine peab olema nii oluline, ta peab olema kuritegu, mitte lihtsalt üldistavalt süütegu, siis väidab kaebaja, et need tõendid, mis antud menetluses on kasutatud, on kogutud põhiõiguse rikkumise teel, sest sisenetud on eravaldusesse, see on märgistatud selgelt, seal viibimine on välistatud ilma valdaja nõusolekuta, seal on selgelt piiritletud eraomand ja põhiseaduse § 33 pakub n-ö kodu puutumatuse, see 4 laieneb ka eravaldusele ja sellise eravalduse nõuete eiramine siis kujutab endast ka põhiõiguse rikkumist. Kaebaja hinnangul peegeldab käesolevas menetluses kohtuvälise menetleja tegevus nõukogude aegse miilitsa tegevust, kus toimub üle põlve tegemine, kodanikule ärapanek, oma vigu ei tunnistata milline käitumine on tekitanud kaebajas paratamatult ülekohtuse tunde, sõltumata mis need tehiolud tegelikult olid ning kõigil eelnimetatud asjaoludel palub kaebaja kohtul kaebus rahuldada ja kohtuvälise menetleja otsuse tühistada.
2. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et väärteoasja on menetletud kõikide nõuete kohaselt. Sisulise vaidluse üle kas härra D.T on väärteoprotokollis toodud sisulise rikkumise toime pannud või mitte märkis kohtuväline menetleja, et kogututud tõendite kohaselt on just kaebaja isik talle etteheidetava teo toime pannud. Kuigi kohtus tunnistajad ei mäletanud detailselt teo asjaolusid viitas kohtuväline menetleja, et teo toimepanemisest on aega möödas ning vaatamata detailsete andmete unustamisele ei saa väita, et toimunut ei ole olnud. D.T isik on tuvastatud ID kaarti nr XXXXXXX järgi, mis andis alust arvata, et just D.T rikkumise toime pani, isik rikkumist ei tunnistanud, autos viibis alaealine tütar. Tehti videosalvestis millega on D.T ise tutvunud, samuti on protokolli veel märge tehtud, et isik on täienduse parandusega tutvunud, kuupäev, seda kõike kinnitab allkiri.
3. Ehkki tunnistaja ei mäletanud väga täpselt juhtunut, meenus talle, et sõiduk ületas ristmiku ja tegi vasakpöörde, lisaks jäi tunnistaja oma ütluste juurde, mis ta oli varem andnud. Kaebaja isik vaidles vastu ja ei olnud rikkumisega nõus, küll ei meenunud talle asjaolusid, mis võiks tekitada kahtlusi juhi isikus, et võiks olla kellegi teise kui D.T-ga . Tunnistaja A. Cibulskase sõnul on liiklust ohustamata peatumine politseiametniku enda hinnang. Käesolevas asjas kinnitab tunnistaja ütlusi ka videosalvestus, kust on näha, et mootorsõiduki Volvo V60 taga ei olnud mitte ühtegi teist sõidukit, seega on välistatud olukord nagu kaebuse esitaja välja tõi, et teine sõiduk oleks saanud otsa sõita tagant kiirendamise korral. Kuna seal teist sõidukit ei olnud, siis õnnetust ei oleks saanud juhtuda ja kuna on olemas ka video, siis saab kohus ise hinnata kas sõiduk oleks saanud peatuda või mitte. Väärteomaterjalide hulka lisatud ettekanne ei ole kohtuvälise menetleja hinnangul ebakõla vaid selgitab asjaolu, et salvestise kellaaeg erineb video kellaajast. Kohtuväline menetleja selgitas kohtus, et selle ettekande mõte oli kõrvaldada igasugused kõhklused, mis võiksid kolmandal, asjaga mitte kursis oleval inimesel tekkida.
4. Kaebuse esitaja viitas liiklusmärkidele ja väidab, et patrull on eksinud sisenedes eravaldusesse ja teostanud seal menetlustoiminguid, kuid kohtuväline menetleja selgitas, et menetlustoiminguid seal läbi ei viidud. Tunnistusi andnud A. Cibulskas viitas § 45 lg 11, mis annab õiguse keelumärki eirata, kaebaja väitis, et oleks saanud parkida kuskile mujale. Patrull otsustas, et see parkla on just see sobiv koht kus selliseid rikkumisi saaks jälgida. Mis puudutab eravalduse silti, siis kohtuvälise menetleja hinnangul LS eravaldusele ei viita, istungi toimumise ajaks on seal hoopis teistsugused märgised - tegu on eraparklaga. Kohtuvälise menetleja hinnangul on märkide osas tegu ebakõlaga liiklusseaduse ja maaseaduse vahel – liiklusseaduse kohaselt on lubatud politseil teenistusülesandeid täites seda märki eirata. Teiseks märgiks on seal pandud eravaldus. LS erateel ja erateel liikumine oleks koormav, antud juhul tegemist erateega ei ole, küll aga on eravaldus, seega pole kohtuvälise menetleja 5 hinnangul märgid selged. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et patrullil oli õigus seal seda järelevalvet teostada ja seda ei saa käsitleda lubamatu tõendina. Eeltoodust tulenevalt palus kohtuväline menetleja

§ 132lg 1 alusel jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus jõusse.

Kohtuotsuse põhjendused 15.

§ 123

lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. D.T-le heidetakse ette foori keelava tule ajal ristmikule sõitmist. LS § 58 lg 3 kohaselt peab foori või reguleerija keelava märguande korral juht jääma seisma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. LS § 7 lg 1 p 1-5 kohaselt tähendavad ümartuledega foori tuled järgmist: roheline lubab liikuda; roheline vilkuv lubab liikuda, kuid teatab peatsest kollase tule süttimisest; kollane keelab liikuda, peatumiseks ettenähtud kohast tohib edasi liikuda vaid juhul, kui seal peatumine on ilma liiklust ohustamata võimatu ning kui tuli süttib hetkel, mil juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata; punane keelab liikuda; punane ja kollane korraga keelavad liikuda ja teatavad peatsest rohelise tule süttimisest. LS § 221 lg 1 kohaselt on juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine karistatav.
2. Kohtuväline menetleja esitas kohtule politseisõiduki pardakaamera salvestise.

§ 31

lg 11 sätestab, et kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad salvestise seos väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud ning väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Politsei esitatud salvestis vastab nendele nõuetele.

1. Esitatud salvestiselt nähtub, et tegemist on pimeda ajaga, põleb tänavavalgustus. On näha kuidas tumedat värvi sõiduauto Volvo sõidab pardakaamera aja järgi 05.04.2021 kella 20:04:44 ajal peatumata ristmikule ajal, mil ristmikul asuvas fooris põleb keelav (kollane) tuli. Kell 20:04:39 hakkab fooris vilkuma roheline tuli. Kell 20:04:41 süttib fooris kollane tuli, kuid Volvo ei ole veel ristmikule jõudnud. Kell 20:04:44 süttib fooris punane tuli, Volvo on jõudnud ristmikule, sooritades peatumata vasakpööret. Kell 20:04:46 lõpetab ta ristmikult vasakpöörde sooritamise ja samal hetkel on näha, et politseiauto lülitab sisse vilkurid. On näha, kuidas politseiauto järgneb Volvole, mis peatub politsei märguande peale. Kaamera vaateväljast kaob sõiduk perioodil 20:04:47 kuni 20:04:52 s.o 4 sekundi vältel põhjusel, et politseisõiduk keerab vasakule, et järgneda sõidukile ning pardakaamera liigub koos politseisõidukiga. Sõiduk peatub politsei märguande peale 20:05:13, näha on sõiduki reg nr: XXXXX.
2. Kohtule on esitatud 05.04.2021 koostatud ettekanne milles selgitab patrullpolitseinik Evert Laul, et ta täitis teenistusülesandeid koos Algridas Cibulskasega ning nad teostasid liiklusjärelevalvet Tallinnas, Telliskivi-Ristiku ristmikul. Kella 21:04 märkasid nad ettekande kohaselt rikkujat, kes ületas mootorsõidukiga Volvo V60 reg nr XXXXX ristmiku keelava kollase tulega. Kontrollides juhti selgus, et tegemist oli D.T-ga ik XXX. Kuna politseisõiduki pardakaamera video 6 kellaaeg on nihkes (näitab 20:04) siis ametnik täpsustab, et õige rikkumise kellaaeg on 21:
3. Kohtu hinnangul omab ettekandes tähtsust asjaolu, et patrullsõiduki pardakaamera kellaaeg oli tunni aja võrra nihkes, antud selgitused kattuvad väärteoprotokollis kajastatud andmetega. Kellaaja nihke näol on kohtu hinnangul tegemist tehnilise asjaoluga - patrullsõiduki kaameras on muutmata jäänud kellaaeg, see ei muuda rikkumise sisulisi asjaolusid kuivõrd ametnik on koostanud kõrvale ettekande mis on informatiivse tähendusega ning põhjendab kohtu hinnangul kellaaja nihet.
4. 25.10.2021 toimunud kohtuistungil kuulati üle tunnistajana Evert Laul, kes selgitas koheselt, et kaebajat ta ei mäleta kuna sündmus toimus pikka aega tagasi - 05.04.
5. Kohtu küsimustele vastates mäletas tunnistaja, et nad peatasid Ristiku tn mootorsõiduki Volvo kes ületas Telliskivi Ristiku tn ristmiku keelava foori tulega. Liiklusjärelvalvet teostas tunnistaja koos teise politseiametnikuga Telliskivi ja Ristiku tn ristmiku juures asuvas suures parklas, mis on Selveri vastas. Nad teostasid liiklusjärelevalvet - jälgisid foori. Tunnistaja ütluste kohaselt liikus eelnimetatud sõiduauto ristmikule foori keelava tulega (ei mäleta kas kollase või punase tulega) ning läks suunaga Ristiku tänavalt Paldiski mnt poole ja ühistranspordi peatuse juures nad peatasid sõiduki. Tunnistaja mäletab, et oli vaidlus rikkumise üle, isik soovis näha videot, mida tunnistajal ei olnud esitada, kuna see oli patrullauto pardakaameras, mida ei saa esitada kohapeal ning tunnistaja sõnade kohaselt selgitas ta isikule, et selle tõenditega saab tutvuda hiljem jaoskonnas. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud menetlusalune isik rikkumisega nõus. Tunnistaja ei julgenud istungil väita kas menetlusaluse isiku näol oli tegemist sama isikuga keda tunnistaja näeb kohtusaalis.
6. Kohtuvälise menetleja küsimustele vastates selgitas tunnistaja, et menetlusaluse isiku sõidukis oli peale meesterahva paremal pool esiistmel ka väike laps. Tunnistaja ei mäletanud kas antud sõiduki taga oli veel sõiduautosid, kas tal oli võimalus peatada varem või mitte kuid tunnistaja mäletab, et kindlasti oli pime aeg ning liiklustihedus oli keskmine, päris hull ei olnud ja hõre ka ei olnud. Tunnistaja sõnul pööras mootorsõiduk vasakule suunaga Paldiski mnt, kui Telliskivi, loomelinnaku poolt tulla. Tunnistaja ei mäletanud kui kaua läks aega sõiduki peatamiseni, võib olla minut, kaks maksimum. Tunnistaja sõnul oli sõiduk koguaeg vaateväljas. Tunnistaja mäletas protokolli kirjutamist kuid ei mäletanud asjaolu, kas menetlusaluse isiku eraldi ülekuulamise protokolliga üle kuulasid. Tunnistaja mäletab, et menetlusalune isik ei nõustunud väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumisega, kuid ei mäleta kas isik pani keeldumisega allkirja või kirjutas allkirja. Samuti ei mäletanud tunnistaja mis menetlusalusel isikul seljas oli. Parkla osas andis tunnistaja ütlusi, et nad teostasid liiklusjärelvalvet eraparklas. Tunnistaja sõnul kui tuleb sõidukite kolonn, siis ei saa äkkpidurdust teha kuna võib liiklusõnnetus juhtuda. Kui sõiduk tuleb üksi, siis ta saab enne foori seisma jääda. Tunnistaja ei mäletanud, kas menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk oli üksi või mitte kuid tunnistaja sõnul võtab ta seda asjaolu alati väärteoprotokolli koostamisel arvesse.
7. Kaebuse esitaja poolt esitatud küsimustele selgitas tunnistaja E. Laul, et tegemist võis olla samas parklas olnud liiklusmärgiga millist fotot kaebuse esitaja istungil näitas. Tunnistaja selgitas, et nad sisenesid sinna parklasse patrullsõidukiga eesmärgiga teostada liiklusjärelvalvet, parklas oli vähe sõidukeid. Tunnistaja sõnul kuna nad läksid sinna liiklusjärelvalvet teostama siis neil oli õiguslik alus seal parklas viibida, see tuleneb politsei ja piirivalve seadusest. Tunnistaja selgitas, et kui nad oleks seal 7 kõnniteele läinud, siis oleks see olnud ohtlik ning seal parklas viibida oli ohutu. Tunnistaja selgitas kaebaja küsimustele, et sõiduki juhi nägu ta ei näinud ristmiku ületamisel, pime aeg oli. Samuti ei osanud tunnistaja öelda, kas kolleeg viibis menetlustoimingute ajal ühistranspordi peatuses kogu aja sõidukis. Tunnistaja selgitas, et tema kuulas tunnistaja üle ja koostas protokolli.
8. Kuupäeva korrigeerimise osas tunnistaja ülekuulamise protokollil selgitas tunnistaja E. Laul, et kuna see on sarnane tema käekirjaga siis arvatavasti tegi ka paranduse tema. Tunnistaja ei mäletanud kas ta parandas aastaarvu kohapeal või hiljem kuid tunnistaja sõnul läks ta kohe peale väärteoprotokolli vormistamist jaoskonda, vaatas mälukaardiga selle video üle ning pani selle kohe kettale peale vormistamist. Tunnistaja ei mäletanud kellaaegu salvestusel selgitades, et need ei olnud sünkroonis, ajalõhe - poole või tunnine vahe oli sees. Tunnistaja selgitas, et tunnistaja ülekuulamise protokollide blanketid on osaliselt eeltäidetud arvuti poolt, andmed on fikseeritud, et oleks hea võtta blankette. Kuna kogumik mis seal oli, oli jäänud eelmise aasta oma, võis olla sealt tekkis vana blankett, mida tuleb kasutada, kui sul midagi ei ole võtta ja parandada vead käsitsi. Arvutit, kust saab printida tunnistaja sõnul tänaval kohapeal tavaliselt ei ole ja seepärast on tehtud aasta numbri paranduse käsitsi.
9. 04.11.2021 toimunud kohtuistungil kuulati üle tunnistaja Algirdas Cibulskas kelle ütluste kohaselt teevad nad Telliskivi tn tihti liiklusjärelevalvet, seal on palju rikkujaid mistõttu ta ei mäleta konkreetselt seda episoodi mis oli 05.02.2021 kell 21:04 kuid eeldas, et kohtusaalis viibinud kaebaja oli menetlusalune isik kes ei olnud nõus oma rikkumisega ning nad koostasid lühimenetluse otsuse asemel kiirmenetlus otsuse või väärteoprotokolli. Tunnistaja sõnul nad iseseivalt ei lähe sinna liiklusjärelevalvet teostama, lähevad vaid juhul kui neile on antud konkreetne korraldus tööandja poolt seal liiklusjärelvalvet teostada. Tunnistaja sõnul kui neil tuleb ülemuse poolt ülesanne teha liiklusjärelvalvet seal Ristiku ja Telliskivi ristmikul, siis tavaliselt nad panevad patrullsõiduki seal kõrval olevasse parklasse kuna on raske leida sellist kohta, kus on võimalik fikseerida rikkumine ja kus nende politsei sõiduk – antud juhul politseibuss ei segaks teisi liiklejad. Kuivõrd tunnistajale ei meenunud kohtuistungil konkreetne tunnistaja ega ka situatsioon küsitles kohtuväline menetleja tavapraktika kohta, et selgitada välja kuidas konkreetne tunnistaja käitub kui nad tuvastavad liiklusrikkumist. Tunnistaja selgitas, et tavaline praktika, kui nad peatavad sõiduki tagant, siis mõlemad politseinikud lähevad välja ja kontrollivad väljast poolt isikut. Tunnistaja sõnul on neil praktika, et kui inimene vaidleb ja nemad vormistavad mitte lühimenetluse otsuse, siis kahjuks tehniliste põhjuste tõttu mis ei ole ametnikuga seotud ei ole võimalust inimesele kohe näidata seda videot. Peab minema jaoskonda, võtma mälukaardilt selle video mis pannakse väärteomaterjalide juurde.
10. Kaebuse esitaja värskendas kohtueelses menetluses teostatud tunnistaja ülekuulamise protokolli abil tunnistaja mälu ning küsis kas tunnistaja juhtis patrullsõidukit kui ta on oma tunnistuses öelnud: „ Tunnistaja vastas jaatavalt. Järgmistele kaebaja esitatud küsimustele selgitas tunnistaja, et kuna tunnistaja oli roolis, siis järelikult toimus tema ja kaebaja isiku vahel omavaheline suhtlus. Tunnistaja selgitas tavapraktikat, et ta alati tutvustab end esmalt, seejärel küsib juhiluba, teeb alkoholi kontrolli – need on tavaprotseduurid. Peale neid asjaolusid selgitab tunnistaja alati menetlusalusele isikule, miks ta peatati ja küsib, kas ta märkas, mis foorisignaal oli ja kui tunnistaja protokollis on sellised ütlused (kontrollimise käigus selgus, et sõidukit 8 juhtis D.T, kes väitis, et ei märganud üldse foorituld ja ei oska öelda, mis fooritulega ületas tema ristmikku) siis tunnistaja oletas, et kaebaja isiku vastus oli selline, et ta ei pööranud tähelepanu, mis foorituli oli ja ta ei saanud aru, mis foorisignaaliga ta sõitis. Peale eelkirjeldatud asjaoludele selgitusi andes meenus tunnistajale, et sõiduk tegi vasakpöörde ja nad peatusid Paldiski mnt ja Telliskivi vahelisel alal ja vist oli menetlusaluse isiku sõidukis ka laps. Tunnistaja selgitas kaebaja isiku küsimustele vastates, et kui tunnistaja ülekuulamisprotokollis on kirjutatud, et kaebaja vastas tunnistajale, siis see tähendab, et kaebaja ütles tunnistajale ning kuna tunnistaja käesolevat episoodi niikonkreetselt ei mäleta siis kinnitas tunnistaja, et on kohtueelses menetluses alati kirjutanud tunnistaja ütlused nii nagu need konkreetselt olid mitte nii nagu need võisid olla. Tunnistaja kinnitas, et ütlused on kirjutatud tema enda poolt enne kui väärteoprotokolli hakati koostama kuna see on tõend väärteoprotokollis.
11. Mis puutub parklas liiklusjärelvalve teostamist, selgitas tunnistaja, et LS § 45 lg 11 järgi on politseil õigus seal parklas seista ja teha liiklusjärelvalvet.
12. Kohtu hinnangul on tunnistajate ütlused usaldusväärsed. Kuigi tunnistajad ei mäletanud kõiki detaile loeb kohus tunnistaja E. Lauli ütlustega tuvastatuks, et D.T juhtis sõiduautot Volvo Tallinnas Telliskivi ja Ristiku tn ristmikul ning ületas ristmiku foori keelava tule ajal. Kuivõrd foori keelavad tuled on nii kollane kui ka punane ei oma tähtsust asjaolu, et tunnistaja ei mäletanud kas tuli millega ristmikule sõideti oli kollane või punane. Kuigi veel vähem detaile mäletas tunnistaja A. Cibulskas siis kohtu hinnangul on võimalik arvestada tunnistaja A. Cibulskas ütlustest asjaolusid, et nad teostasid 05.02.2021 liiklusjärelevalvet Telliskivi ja Ristiku tn ristmikul ning keelava fooritulega ristmikule sõitnud sõidukis mille nad peatasid viibis ka laps. Samuti on usaldusväärsed tunnistaja tavapraktika kohta antud ütlused.
13. Tuleb arvestada, et tunnistajate näol on tegemist politseiametnikega kes teostavad liiklusjärelvalvet tihti (iga vahetuse jooksul). On üldtuntud teada asjaolu, et liiklusseaduse rikkujaid on palju, politsei tegeleb nendega igapäevaselt ning inimlikult aspektist on mõistetav, et politseinik, kes rikkumist fikseerib ei mäleta rikkumise detailseid asjaolusid nagu rikkumise toimumise kellaaeg, missugused riided menetlusalusel isikul seljas olid, mida ta täpselt ütles või ei öelnud. On absurdne arvata, et politseinik peaks selliseid detaile mäletama kui sündmusest on möödunud ligi 7 kuud ning seada selle abil kahtluse alla kas üldse kunagi on isikuga kohtutud olukorras kus menetlusalune isik ise on kinnitanud oma allkirjaga, et on talle koha peal koostatud väärteoprotokolliga tutvunud, kinnitanud, et lisab oma ütlused vastulausesse, pannud protokollile oma allkirja ja kuupäeva.
14. Kohtuväline menetleja esitas kohtule
15. oktoobri hommikul tehtud fotod sellest samast asukohast, parklast mille üle kohtumenetluses suur vaidlus käib, et politsei ei oleks sealt tohtinud liiklusjärelevalvet teostada. Fotode peal on näha, et kohtuistungi toimumise ajaks on seal liikluskorraldusmuudatus tulnud. Kohtu hinnangul ei ole tegemist tõendamiseseme asjaoluga kuid on iseloomustava materjal nende liiklusmärkide kohta.
16. Kaebaja poolt esitatud viited tunnistaja ülekuulamise protokolli võltsimise kohta, asjaolus, et on käsikirjaliselt parandatud toimingu tegemise kuupäeva juures olevat arvutikirjas olevat aastaarvu selgitab kohus, et tunnistaja E. Laulu poolt antud 9 selgitused on kohtu hinnangul piisavad selleks, et välistada võltsimise tunnused. On üldteada asjaolu, et politseinikud kasutavad osaliselt eeltäidetud blankette ning aja kokkuhoiu mõttes on see ka igati otstarbekas. Jah, kui ette on täidetud aastaarv võibki tekkida olukord kus seda numbrit tuleb parandada kui aasta on vahepeal muutnud ning seda on ka käesoleval juhul tehtud. Küll tuleks märkida juurde paranduse tegemise aeg ja vajadusel ka kellaaeg, et välistada taolist vaidlust nagu käesoleval juhul kuid asjaolu, et on parandatud ühte numbrit aastaarvus ei muuda kuidagi tunnistaja ülekuulamise sisu ega teo asjaolusid, samuti ei anna see alust arvata, et tegemist oleks võltsitud dokumendiga. On tuvastatud fakt, et tunnistaja ülekuulamine teostatud ikkagi aastal 2021 mitte 2020 ning tehtud parandus on protokolli korrektsuse huvides oluline.
17. Käesoleval juhul on menetluses tõusetunud vaidlus kas politseipatrull tohtis seal parklas liiklusjärelvalvet teostada või mitte. Kohus märgib, et politseil on pädevus teostada liiklusjärelvalvet vastavalt LS § 193 lg
18. Mis puutub liiklusjärelevalve teostamist parklas kuhu oli rikkumise ajal parkla omaniku poolt paigaldatud liiklusmärk sissesõidu keeld, märgib kohus esiteks, et parkla valdaja ei ole sellekohast pöördumist ühelegi asutusele teinud, et politseinikud rikkusid oma parkimisega kuidagi tema õigusi parkides eravaldusele nagu kaebaja väidab. Teiseks on igati asjakohane märkida, et LS § 45 lg 11 võimaldab eritalituse sõidukiga peatuda ja parkida kohtades, kus parkimine ja peatamine on keelatud juhul, kui täidetakse tööülesandeid ja ülesande täitmine sõiduteelt ei ole võimalik. Pole vaidlust, et politseinikud teostasid liiklusjärelvalvet eritalituse sõidukiga, tegemist oli tööülesande täitmisega ning kahtlemata on liiklusjärelvalve teostamine vajalik. Sama säte reguleerib ka selle, et eritalituse sõiduki juht peab sõiduki peatumisel või parkimisel tagama liikluse ohutuse ning peatatud või pargitud sõiduk ei tohi takistada teisi liiklejaid. Ka see asjaolu on kohtus ülekuulatud tunnistaja ütlustega kontrollitud ning kohtu hinnangul on põhjendatud olukord, et liiklusjärelevalvet teostati kohas, mis on teistele liiklejatele ohutu. Lõppkokkuvõttes väide, et politseinikud rikkusid liiklusjärelevalve teostamisel sissesõidu keelu märki, mille kohta ei ole tänaseks isegi teada kas tegemist oli nõuetele vastava ning nõuetekohaselt paigaldatud liiklusmärgiga märgib kohus, et taoline diskussioon ei ole üldse puutumuses kaebaja enda tegevusega s.o talle etteheidetud väärteorikkumisega millistesse piiridesse peaks vaidlus kohtus ka jääma. Kohtu hinnangul pole oluline kus politsei liiklusjärelevalvet teostas sest see ei muuda olematuks kaebaja poolt toimepandud õigusrikkumist.
19. Mis puutub kaebaja põhjendusse, et kohtuvälise menetleja otsus on paljasõnaline ja tõendamata kuna pole põhjendatud kuidas kohtuväline menetleja sai jõuda järelduseni, et menetlusalusel isikul oli piisavalt aega, et reageerida ja oma sõiduk liiklust ohustamata enne ristmikku peatada. Kohus juhib tähelepanu sellele, et liiklusohu tekitamist D.T-le ette ei heidetagi. Tema teguviis on kvalifitseeritud LS § 221 lg 1 järgi, kuid liiklusohu tekitamise korral olnuks tegemist juba LS § 221 lg-s 2 sätestatud rikkumisega, mis on karistatav märksa rangemalt. Väärteoprotokollis ja otsuses toodud väärteo kirjelduses märgitud „liiklust ohustamata oleks võinud juht sõidukiga peatuda enne ristmikku“ selgitab üksnes asjaolu, et kaebajal oli võimalus fooris keelava tule süttimisel peatuda nõuetekohaselt. Seda selgitust kinnitab kohtus uuritud videosalvestis millelt on näha, et D.T poolt juhitud sõiduki Volvo taga ei liikunud mitte ühtegi sõidukit mistõttu on välistatud olukord, et teine sõiduk oleks saanud D.T poolt juhitud sõidukile peatumise korral tagant otsa sõita. Vastupidi, see selgitab asjaolu, et D.T oleks saanud peatuda nõuetekohaselt ilma liiklusseaduse sätteid rikkumata. Videosalvestiselt on näha, et valgusfooris süttis 10 kollane tuli juba siis, kui D.T polnud veel ristmiku lähedale jõudnud, sõiduk lõpetas vasakpöörde ajal kui fooris põles juba punane tuli. Kollase tule põlemine kestis ajaliselt videosalvestise järgi 3 sekundit (pardakaamera kella järgi 20:04:41-20:04:44), D.T poolt juhitud sõiduk läks ristmikule pardakaamera kella järgi 20:04:44, samal ajal läks fooris põlema ka punane tuli. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud väita, et D.T pidi fooris olevat keelavat tuld igal juhul märkama. Samuti on põhjendatud järeldada, et kui foori roheline tuli on juba mõnda aega vilkunud, süttib seal koheselt ka liikumist keelav tuli kuivõrd see on üldtuntud teada asjaolu.
20. Kaebaja väited, et tõenditest ei nähtu, et sõidukit juhtis just D.T on asjakohatud kuivõrd vaatamata asjaolule, et tunnistajad ei mäletanud istungil detaile sündmusest ei saa väita, et see tähendaks, et tema rikkumist toime ei pannud. Kohus selgitab, et videosalvestisega on tõendatud, et Volvo V60 reg nr XXXXX sõitis Tallinnas Telliskivi ja Ristiku tn ristmikule 05.04.2021 kella 21:04 ajal kui fooris põles keelav kollane foorituli, see sõiduk peatati vahetult peale rikkumist. Edasi nähtub juba väärteoprotokollist AB1569135, et selle sõiduki roolis viibis isik kes on tuvastatud IDkaardi nr XXXXXXXX järgi kui D.T. On kummastav, et D.T tutvudes talle esitatud väärteoprotokolliga, kirjutades ütluste lahtrisse „ “ proovib hiljem kahtluse alla seada asjaolu, et tema tegelikult ei olnud sõiduki roolis esitamata ühtegi enda argumenti kinnitavat tõendit põhjendusega, et riik peab tõendama, et tema oli roolis mitte vastupidi.
21. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 18 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Ristmiku ületamine foori keelava tule ajal on näha kohtule esitatud videosalvestiselt. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et D.T tegu oli tahtlik. Foori tulede peatsest vahetumisest andis märku küllaltki pikk rohelise tule vilkumine. See andis küllaldaselt aega peatumiseks. Kui foor on juba mõnda aega vilkunud, on põhjendatud järeldada, et kohe süttib ka liikumist keelav tuli.
22. Eelnevast tulenevalt on D.T täitnud LS § 221 lg-s 1 sätestatud teokoosseisu. Kohus ei tuvastanud D.T teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid. D.T on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 36.

§ 133

p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. LS § 221 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Karistusseadustiku § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Järelikult on LS § 221 lg 1 järgi toime pandud väärteo eest 11 võimalik määrata karistusena rahatrahv vahemikus 12-200 eurot. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse.
2. Asjaolusid, mis võimaldaks D.T süüd hinnata keskmisest suuremaks või väiksemaks, ei esine. Samuti puuduvad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud ning karistuse korrigeerimist ei tingi õiguskorra kaitsmise huvid. Karistusregistri väljavõtte kohaselt puuduvad D.T kehtivad karistused. Seega on põhjust prognoosida tema karistuse eripreventiivsele mõjule allumist pigem heaks. Kohtuväline menetleja on seda ka arvestanud, määrates isikule karistuse sanktsiooni keskmisest määrast väiksemana. Ka kohus leiab, et D.T kohtuvälise menetleja poolt LS § 221 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest määratud karistus vastab tema süü suurusele ja on proportsionaalne toimepandud rikkumisega.
3. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja. Kohus väärteomenetlusõiguse rikkumist ei tuvastanud. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja järginud

sätteid rikkumise tõendamisel ja tõendite kogumisel. D.T toime pandud rikkumist ei tunnistanud ning seega oli kohane valida menetlusliigiks üldmenetlus. Koostati

§ 69

lg 1 kohane väärteoprotokoll, milles oli mh märgitud, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Seda õigust D.T kasutas. Kohtu hinnangul on PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 25.05.

1. a otsus seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited selle tühistamiseks alust ei anna.
2. Eelnevast tulenevalt jätab kohus D.T kaebuse rahuldamata ning 25.05.2021 otsuse väärteoasjas nr: 2316,21,001740 muutmata. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; § 132 p 1; § 133-
3. Piret Liivo kohtunik 12