← Eesti

1-14-10433/74

Obsah (7)§ 64§ 65§ 68§ 200§ 74§ 199§ 87

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 13. aprill 2023 Kohtuasja number 1-14-10433 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Dmitri Timini (isikukood 391050502

) § 199 lg 2 p-de 4 ja 7, § 200 lg 2 p-de 4, 6, 7, 8 ja 9, § 255 lg 1, § 263 lg 1 p-de 1 ja 2, § 328 lg 1 ning § 418 lg 1 järgi.

§ 64lg 1 alusel mõisteti D.

Timinile liitkaristuseks 9 aastat vangistust, mida suurendati

§ 65lg 2 alusel temale Harju Maakohtu 28.

jaanuari 2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 11 aastat 6 kuud ja 22 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka D.

Timini eelvangistus ning kandmata vangistuseks loeti 11 aastat 2 kuud ja 23 päeva. Karistuse kandmise aja algust arvati

  1. septembrist 2015 ning karistusaeg lõppeb
  2. detsembril
  4. Viru Vangla esitas
  5. veebruaril 2023 Viru Maakohtule materjalid D. Timini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  6. Viru Vangla ega prokuratuur D. Timini vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  7. Viru Maakohus jättis
  8. märtsi 2023 määrusega D. Timini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
  9. Formaalsed eeldused D. Timini vabastamiseks on täidetud.
  10. D. Timinil ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vangistuses on ta osalenud tööhõives, temaga on läbi viidud hulgaliselt riske maandavaid vestlusi, ta on osalenud eesti keele õppes ning on läbinud sotisaalprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Eluviisitreening“. Seega on D. Timin käitunud vanglas valdavalt rahuldavalt, mis näitab, et ta on teadvustanud taasühiskonnastavate tegevuste ning tööharjumuste vajadust. Samas ei taga õiguskuulekas käitumine vanglas alati seda, et isik jätkab õiguskuulekat elu ka vabaduses. Nii on näiteks olukorras, kus isiku kuritegeliku käitumise riskitegurid aktualiseeruvad just vabaduses.
  11. D. Timinil on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Harju Maakohtu
  12. jaanuari 2014 otsusega karistati teda

§ 200

lg 2 p 7 järgi 3-aastase vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ning kandmata karistuseks loeti 2 aastat 6 kuud ja 22 päeva vangistust.

§ 74alusel jäeti see vangistus tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata.

Siis karistati D. Timinit Harju Maakohtu

  1. septembri 2016 otsusega
  2. aasta veebruaris-märtsis kuritegelikku ühendusse kuulumise eest, mille tegevus oli suunatud

§-s 200 sätestatud esimese astme kuritegude toimepanemisele, ning

§ 199, § 418, § 328 ja § 263 järgsete kuritegude toimepanemise eest.

Uued kuriteod pani D. Timin toime varasema kohtuotsusega määratud katseajal kriminaalhooldusele allutatuna. Enne kinnipidamisasutusse sattumist ei ole D. Timin ametlikult Eestis töötanud. Vangistuses on ta maksnud ära küll oma võlad ning materiaalselt toetab teda ema, kuid samas on ta pannud toime ulatusliku materiaalse kahjuga varavastased kuriteod majandusliku kasu saamise eesmärgil. On küll positiivne, et vabaduses on D. Timinil olemas kindel elukoht oma vanematele kuuluvas korteris ja lähedased on valmis teda vabaduses toetama, kuid kindel elukoht ning toetav perekond olid D. Timinil olemas ka kuritegude toimepanemise ajal. Samuti on positiivne, et vabaduses on D. Timinil olemas kindel töökoht. See siiski ei pruugi hoida D. Timinit õiguskuulekana: tema varasemad majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pandud kuriteod olid ulatuslikud, varasemalt ei ole ta ametlikult töötanud ja vabastamisel lubatakse talle esialgu töötasu vaid 800 eurot (bruto) kuus. D. Timin võib jätkata varavastaste kuritegude toimepanemist ja seda eriti juhul, kui ta satub majanduslikesse raskustesse või kui seaduslikul teel saadav töötasu ei ole tema jaoks piisav.

  1. On küsitav, kas D. Timin on suuteline järgima ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kontrollnõudeid ja -kohustusi. Eelkõige põhjendab seda kahtlust asjaolu, et D. Timin jätkas kuritegude toimepanemist peaaegu kohe pärast Harju Maakohtu
  2. jaanuari 2014 otsuse kuulutamist ning selle otsusega kriminaalhooldusele allutamist. Seda ka vaatama asjaolule, et ta viibis
  3. augustist 2013 kuni
  4. jaanuarini 2014 vahi all ehk tal oli olemas nii kriminaalmenetluse kui ka vangla tingimustes elamise kogemus. Seejuures oli järgmise kuriteoga tekitatud kahju ka märkimisväärselt suurem ehk tema kuritegelik aktiivsus kasvas ajas ning kuriteod muutusid raskemaks. Märkimata ei saa jätta sedagi, et ühe röövimise käigus kasutas D. Timin tulirelva. Usaldust kriminaalhooldusnõuetele allumise osas ei tekita ka asjaolu, et vahistatuna põgenes D. Timin politseijaoskonna arestikambrist jalutushoovi ukse kaudu ning varjas ennast kohtumenetluse eest kuni tema tabamiseni
  5. septembril
  6. Kohus küll hindab D. Timini pingutusi ehk sotsiaalprogrammides osalemist ja motiveeritust osaleda vangistuses aktiivselt tööhõives ning eesti keele õppes, kuid see ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtu arvates ei ole karistuse eesmärgid D. Timini puhul saavutatud ning ka elektrooniline valve ei pruugi olla kuigivõrd efektiivne. 2

(4)Määruskaebus
  1. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse D. Timini kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev, paludes maakohtu määrus tühistada ja D. Timin ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja hinnangul rikkus kohus oluliselt materiaal- ja menetlusõigust. Kohtumäärusest jääb arusaamatuks, kuidas kohus analüüsis D. Timini tegevust vanglas seoses tema puhul esinenud riskidega. Kohtu ohuprognoos ei ole kontrollitav. Iseenesest on küll õige, et kohus võtab ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse muu hulgas süüdimõistetut iseloomustavat materjali (tema varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal), kuid praegu jättis kohus arvestamata, et D. Timin pani kuriteod toime suhteliselt noores eas, mistõttu oli tema käitumine rumal ja lühinägelik, ta ei saanud tol hetkel teha järeldusi ega oma käitumist kuidagi korrigeerida. Kohtu motiivid piirduvad sellega, et D. Timini kuriteod ei anna alust tema vabastamiseks, kuna need olid rasked ning seetõttu peavad ka õiguslikud tagajärjed olema D. Timini jaoks rasked. D. Timin aga kannabki vangistust oma tegude eest ja korduvalt teda karistada ei tohi. Oluline on see, milliseid järeldusi on D. Timin vanglas teinud, kas tema käitumine on muutunud paremaks jne. Kaitsja arvates on D. Timini käitumine vanglas muutunud, ta on saanud vanemaks ja targemaks, mida märgib iseloomustuses ka vangla. Distsiplinaarkaristusi D. Timinil ei ole, ta on läbinud nõutud sotsiaalprogrammid, tal on olemas elu- ja töökoht ning toetav lähikond, mis võimaldab tal resotsialiseeruda. D. Timin tunnistab, et tal on kaks probleemi: majandusliku kasu saamine ebaseaduslikul viisil ja grupi mõju. Materjalidest aga nähtub, et D. Timin on loobunud oma varasemast elustiilist ja on alustanud uut elu. Ta suhtleb vaid oma perekonnaga, teeb vanglas tööd ning on kustutanud oma võlgnevused riigi ees. Seega tuleb ta majanduslikus ja vaimses mõttes oma eluga toime ka vabaduses. Ta on ohtlikud teemad läbi töötanud ja karistuse eesmärk on tema puhul saavutatud. Ta ei vaja enam isoleerimist, vaid taasühiskonnastamist. D. Timin on nõus alluma elektroonilisele valvele. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus D. Timinit vabastamata jättes kaalutlusviga. Kuna maakohus põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa D. Timinit ennetähtaegselt vabastada ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei korda kohtukolleegium juhinduvalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus vaid järgmist.
  4. Kaitsja väitel oli D. Timin kuritegude toimepanemise ajal noor. Nooruse mõiste on suhteline. D. Timin sooritas viimase otsuse esemeks olevad teod 22–24-aastasena. Sellises vanuses inimest ei saa vähemalt karistusõiguslikus tähenduses enam nooreks pidada: seadusandja on

§ 87

lgst 7 tulenevalt pidanud karistusõiguslikku erikäsitlust vajavaks maksimaalselt 20-aastaselt kuritegusid sooritanud inimesi.

  1. D. Timin on pannud muu hulgas toime väga raskeid vägivallakuritegusid: näiteks tulistas ta
  2. märtsil 2013 ühe poeröövi käigus püstolist 8 kuuli poetöötaja suunas, viimast ka mitme kuuliga tabades; niisamuti tekitas D. Timin
  3. septembril 2015 n-ö roosiks löödud pudeliga jäädavaid näovigastusi ühele inimesele, kes sekkus D. Timini poolsesse tänaval aset leidnud ühe naise ja mehe vastasesse vägivallakasutusse. Õige on kaitsja väide, et rasked kuriteod iseenesest ei saa välistada inimese ennetähtaegset vabastamist. Küll aga saab rasked kuriteod sooritanud inimese vabastada vaid siis, kui on põhjust arvata, et temast lähtuv uute kuritegude oht on väga madal. D. Timini puhul seda arvata ei saa. 3

(4)
  1. Vanglas on D. Timin läbinud sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“, vangistuse jooksul on tema käitumine muutunud rahulikumaks ning väidetavalt on ta lõpetanud ka suhtlemise varasema tutvusringkonnaga. Pidades silmas D. Timini vägivallategude intensiivsust, jääb sellest siiski väheks: mõned teoreetilised loengud ei pruugi olla piisavad ja vabaduses võib D. Timin leida endale uued vägivaldsed sõbrad. Pealegi on D. Timin vangla iseloomustuse kohaselt avaldanud arvamust, et kui olukord seda nõuab, leiab ta vägivalla kasutamisele õigustuse.
  2. Majanduslikel põhjustel kuritegude jätkamise ohtu võib mõnevõrra maandada see, et vabaduses on D. Timinil olemas kindel töökoht ja toetavad lähedased. Lähedaste toetusele siiski suurt rolli omistada ei saa, sest lähedased olid D. Timinil olemas ka varem, aga siis see asjaolu tema kuritegude toimepanemist ära ei hoidnud. Seoses töökohaga märkis maakohus igati asjakohaselt, et arvestades D. Timinile esialgselt lubatava töötasu suurust, tema varasemat harjumust teenida sissetulekut ebaseaduslikul teel ning ka võimalikke elustandardeid, mis tal seejuures välja kujunesid, on alust kahelda, kas D. Timin tuleb oma ametliku töötasuga toime. Kuigi vangistuses on D. Timin olnud motiveeritud töötama, võib olukord vabaduses kujuneda teistsuguseks: tal võib tekkida ahvatlus hõlptulu teenimiseks kuritegelikul teel. Et töökoha garanteerib D. Timinile tema vanemate tuttav, ei saa täielikult välistada sedagi, et ametlik töökoht on talle otsitud vaid ennetähtaegse vabastamise otsustuse mõjutamiseks ja reaalselt ta seal töötama ei plaani hakata. Niisiis tuleb jätkuvalt arvestada riskiga, et majanduslikel põhjustel võib D. Timin kuritegude toimepanemist jätkata.
  3. Mööda ei saa kuidagi vaadata sellestki, et D. Timin kuulus kuritegelikku ühendusse. Kui keegi on seotud organiseeritud kuritegevusega, tõstab see uute kuritegude ohtu. Nimelt saab üldjuhul väita, et sellise taustaga inimene on omaks võtnud väärtushinnangud, mille kohaselt on kuritegelik eluviis igati õige, oma eesmärkide saavutamiseks pole tarvis seadust järgida ja kui keegi n-ö teele ette jääb, võib oma huvisid tagada ka vägivalla abil. Midagi ebatavalist pole ka selles, et niisuguse taustaga kurjategija on mõnda aega vanglas ja jätkab siis sealt, kus ta pooleli jäi.
  4. Kuna varem on D. Timin juba kinnipidamiskohas viibinud, ei saa lootma jääda sellelegi, et praegune vanglakogemus iseenesest on talle piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud.
  5. Sellist mõju ei saa eeldada ka ennetähtaegse vabastamisega kaasnevast katseajast ja kriminaalhooldusest. Esiteks on küsitav, kas D. Timin üldse hakkab neid reegleid järgima: ta on vahialusena arestikambrist põgenenud ja varjanud end kohtumenetluse eest, mistõttu võib ta kriminaalhooldusele „vilistada“. Ka on sellega seoses tähtis see, et oma viimased kuriteod pani D. Timin toime just ajal, mil temale varasemalt mõistetud vangistus oli jäetud tingimisi katseaja ning kriminaalhooldusele allutamisega täitmisele pööramata. Piisav ei pruugi olla ka elektrooniline valve: see küll piirab isiku võimalusi väljaspool kodu liikumiseks ja seega ka kuritegude toimepanemiseks, kuid elektroonilisele valvele allutatud isikule võib kriminaalhooldusametnik anda siiski ka võimalusi kodust lahkumiseks (nt tööl või arsti juures käimiseks vms) ning sel ajal ei saa isiku uusi kuritegusid kuidagi takistada.
  6. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  7. märtsi 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.