← Eesti

1-18-9683/188

Obsah (7)§ 64§ 65§ 215§ 199§ 75§ 871§ 78

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 14. aprill 2023 Kohtuasja number 1-18-9683 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm Kohtuasi Romek Niggulise (38109155212) suhte

) § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8, § 215 lg 2 p 1, § 422 lg 1 ja § 4231 järgi. Liitkaristuseks mõisteti

§ 64lg 1 alusel 4 aastat ja 3 kuud vangistust, mida vähendati kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 238 lg 2 alusel 2 aasta ja 10 kuuni.

§ 65lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendati seda karistust R.

Niggulisele Harju Maakohtu

  1. märtsi 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat ja 1 kuu vangistust.
  2. Tallinna Ringkonnakohtu
  3. jaanuari 2020 otsusega tühistati maakohtu otsus R. Niggulise süüdi tunnistamises

§ 215lg 2 p 1 järgi ning temale mõistetud liitkaristuse osas.

R. Niggulis mõisteti

§ 215

lg 2 p 1 järgi õigeks ning

§ 199

lg 2 p-de 4, 7 ja 8, § 422 lg 1 ning § 4231 järgi mõisteti talle liitkaristuseks

§ 64lg 1 alusel 3 aastat ja 9 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati seda vangistust 2 aasta ja 6 kuuni.

§ 65lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendati seda karistust R.

Niggulisele Harju Maakohtu

  1. märtsi 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat ja 9 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati R. Niggulise vahistamisest
  2. augustil
  4. Viru Vangla esitas
  5. märtsil 2023 Viru Maakohtule materjalid R. Niggulise suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.
  6. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad R. Niggulise suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Vaidlustatud kohtumäärus
  7. Viru Maakohus kohaldas
  8. märtsi 2023 määrusega R. Niggulise suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli üheks aastaks alates tema vanglast vabanemisest. Käitumiskontrolli ajal on R. Niggulis kohustatud täitma

§ 75

lg 1 p-des 1, 2, 5 ja 6 ning lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 8 ning

§ 871

lg-s 21 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: olema viibimiskohas, millest ta peab teavitama oma viibimiskoha järgset kriminaalhooldusosakonda 7 päeva jooksul alates vanglast vabanemisest; viivitamatult teavitama kriminaalhooldusametnikku oma viibimiskoha muutmisest; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma viibimiskohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa oma viibimiskohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa viibimis-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; mitte tarvitama alkoholi; mitte omama ega tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; osalema sotsiaalprogrammis. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

  1. Täidetud on formaalsed eeldused R. Niggulise suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.
  2. Vanglas on R. Niggulis käitunud seaduskuulekalt ning on alates
  3. novembrist 2021 paigutatud avavanglasse. Tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ta osaleb aktiivselt individuaalse täitmiskava täitmisel, on tööga hõivatud (praegu töötab väljapool vanglat), on läbinud sotsiaalprogrammid „Õige Hetk“ ja „Eluviisitreening“ ning nende programmide jätkutegevused, samuti on ta osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupi kohtumistel. Programmide, jätkutegevuste ja tugigrupi kohtumiste tagasiside on positiivne, R. Niggulis on püstitanud endale realistlikud, sotsiaalselt aktsepteeritavad ja seadusekuulekat elu toetavad eesmärgid ning tal on olemas plaan nende eesmärkide saavutamiseks. Siiski ei saa arvestamata jätta, et R. Niggulist on kriminaalkorras karistatud 24 korral, kehtivaid kriminaalkaristusi on tal Eestis 2 ja Soomes
  4. Vanglas on R. Niggulis
  5. korda. Teda on Eestis karistatud kehalise väärkohtlemise, kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, mootorsõiduki ärandamise, dokumendi võltsimise, vanglas alkoholi/narkootilise aine tarvitamise, arvutikelmuse, karistuse kandmisest kõrvalehoidmise, süstemaatiliste varguste, mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise ja liiklusnõuete rikkumise läbi raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Soomes on R. Niggulist karistatud erinevate uimastikuritegude ja pipragaasi hoidmise eest. R. Niggulise varavastased kuriteod on olnud ette planeeritud. Tema liikluskuritegusid on soodustanud mõtlematu käitumine. Üldiselt on R. Niggulise kuritegude toimepanemise soodusteguriteks olnud sõltuvusprobleemid, grupi mõju, majandusliku kasu saamine, impulsiivsus ja puudulik probleemide lahendamise oskus. 2

(5)Kuritegusid on R. Niggulis pannud toime ka katseajal. Kohtu hinnangul näitab R. Niggulise kuritegude arv ja raskus ning kuritegude toimepanemine katseajal tema ohtlikkust ja annab igati alust karta samataolise käitumise kordumist. Kuna R. Niggulisel on välja kujunenud kriminaalne käitumismuster, on vähetõenäoline, et see vabaduses ilma karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseta muutuks.
  1. R. Niggulise põhiharidus jäi lõpetamata, kuna ta hakkas tarvitama sõltuvusaineid ning valede inimestega läbi käima. Tema majandusliku toimetuleku oskus on puudulik ning peamiselt on ta sissetulekut teeninud kuritegelikul teel. K-raha andmetel on R. Niggulisel võlgu üle 30 000 euro ja vabanemisfondis on tal ligikaudu 2000 eurot. R. Niggulis soovib oma võlad tasuda ja vabanemisel on tal olemas ka kindel töökoht. Vangistuse ajal on R. Niggulis saanud raha kaaskinnipeetava abikaasalt ja ühelt tundmatult inimeselt. Tal puudub lähivõrgustik ning varem oli tema suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga ja narkootikume tarvitavaid isikuid – nendega soovib ta küll nüüd suhtlemise lõpetada. Eriala puudumine, puudulik majandusliku toimetuleku oskus, tasumata võlad, varasem kuritegelik eluviis ning lähivõrgustiku puudumine võivad soodustada R. Niggulise kuritegelikku käitumist ka edaspidi. Samuti on riskiks narkootikumide tarvitamine. R. Niggulisel on diagnoositud narkosõltuvus. Enda sõnul hakkas ta narkootikume tarvitama juba 17aastaselt. Enne praegust vangistust tarvitas ta amfetamiini igapäevaselt süstimise teel. R. Niggulis pani vargused toime narkojoobes. Teda on korduvalt karistatud väärteokorras seoses narkootikumidega ja ka kriminaalkorras mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes. Vanglas on ta oma sõltuvusega tegelenud. Sõltuvusrehabilitatsiooniga soovib ta jätkata ka vabaduses, soovib minna anonüümsete narkomaanide tugigruppi ning teha koostööd SÜTIK programmiga. Ametiisikutesse suhtub R. Niggulis positiivselt, tal on motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda, kuid ta saab aru, et vajab selleks teiste abi. Ta on teadlik ka tagasilanguse võimalusest ning tunnistab, et vana elu juurde naastes satub ta peagi vanglasse tagasi.
  2. Vabanedes ei ole R. Niggulisel kindlat elukohta. Kuigi tal on võimalus minna Kohtla-Järvel Põhja-allee 9 asuvasse ühiselamusse, siis avaldas R. Niggulis kohtuistungil, et sinna ei kavatse ta minna, kuna seal on väga erineva taustaga inimesed, sh narkomaanid. Ta tahab hoopiski üürida endale korteri.
  3. Karistusjärgne käitumiskontroll on R. Niggulise suhtes igati põhjendatud – arvestades tema kuritegusid, tema isikut ja varasema elukäiku. Ei ole välistatud, et R. Niggulis ei suuda vastu panna teda vabaduses ees ootava ahvatlustele. Ka ei ole tal õiguskuulekusele orienteeritud sõpru ega lähedasi, kes teda positiivselt mõjutaksid. Kui riik teda ei kontrolli, on tõenäoline tagasilangus. Karistusjärgse käitumiskontrolli ja lisakohustustega on võimalik R. Niggulise kriminaalse käitumismustriga tegeleda ning maandada tema uute kuritegude toimepanemise riski.
  4. Karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks võib määrata 6 kuud kuni 3 aastat. Arvestades muu hulgas asjaolu, et narkootikumide tarvitamisest loobumine on pikaajaline protsess, peab kohus põhjendatuks allutada R. Niggulis karistusjärgsele käitumiskontrollile 1 aastaks. See on piisavalt pikk aeg, et saavutada käitumiskontrolliga taotletav eesmärk ehk juhtida ja suunata R. Niggulis õiguskuuleka käitumise järgimisele. Käitumiskontrolli ajaks tuleb R. Niggulisele määrata uue kuriteo toimepanemise riskide maandamiseks

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4 ja 8 järgsed lisakohustused ehk ta ei tohi tarvitada alkoholi, omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, peab läbima sotsiaalprogrammi ning asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist. Määruskaebus 12. Maakohtu määruse peale esitas R. Niggulis määruskaebuse, mille sisu on kokkuvõtlikult järgmine. R. Niggulis ei soovi karistusjärgset käitumiskontrolli. See ei sobi talle, sest ta jääb nii 3

(5)ilma oma tööst ning asub oma vana elu juurde tagasi. Tal ei ole kindlat elukohta. Ühiselamusse soovis ta minna ennetähtaegse vabastamise korral, kuid siis ei peetud seda heaks elukohaks ja nüüd ta sinna ei lähe. Tal algavad 12. aprillil 2023 laadurtõstukijuhi kursused ja vabanemise ajaks on tal kursus läbitud. Tema tööandja ei ole eriti huvitatud, et ta hakkaks töölt puuduma, kuid käitumiskontroll segaks tema töö tegemist. Seetõttu ei saa ta selle tööandja juurde tööle jääda, aga samas on tal olemas töökoht Soomes. Sealt kriminaalhooldaja juures käimine läheks kulukaks ja on üldse ebaselge, kuidas kriminaalhooldust sel moel korraldada. Ta võib oma elukohti ka muuta ja ei ole aru saada, kuidas ta peaks sel juhul kriminaalhooldajat teavitama. Ringkonnakohtu seisukoht 13.

§ 871

lg 1 p-st 3 tulenevalt võib karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada, kui on alust arvata, et süüdlane võib panna toime uusi kuritegusid.

  1. R. Niggulist on väga palju kordi kriminaalkorras karistatud ning ka vanglas viibib ta mitmendat korda. See näitab, et varasemad karistused ja vangistused ei ole talle vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud, mistõttu on igati põhjust kahelda, kas sellist mõju saab loota ka praeguselt vangistuselt. Kuigi vanglas on R. Niggulis käitunud korrektselt, ei pruugi ta selliselt käituda vabaduses. R. Niggulise kuritegeliku käitumise põhjused ja soodustegurid on justnimelt sellised, mis eelkõige aktualiseeruvadki vabaduses. Näiteks on tal puudulik majandusliku toimetuleku oskus ja sõltuvus narkootikumidest, mis on mõjutanud tema kuritegelikku käitumist. Kuigi R. Niggulis asub ametlikult tööle, on tal siiski suured võlad, mis võivad raskendada tema majanduslikku toimetulekut isegi ametlikule tööle asumisel: kohtutäiturid võivad võtta suure osa tema ametlikust sissetulekust nende võlanõuete katteks ära. Narkosõltlasest R. Niggulis võib jätkata vabaduses narkootikumide tarvitamist – narkootikumide ostmiseks on aga tarvis raha. Murekohaks on seegi, et R. Niggulisel ei ole vabaduses toetavat lähivõrgustikku, kellele ta saaks probleemide tekkimisel koheselt toetuda. Tõsi, seoses sõltuvusprobleemiga saab ta otsida tuge nt anonüümsete narkomaanide tugigrupist, kuid sinna pöördumine sõltub tema enda tahtest ning tarbimisahvatluse tekkimisel ei pruugi ta sinna vähemalt koheselt ja õigeaegselt pöörduda. Samas karistusjärgne käitumiskontroll ühes narkootikumide tarvitamise keeluga võiks teda vähemalt mingil määral distsiplineerida ning kriminaalhooldaja saaks talle ka mõningast abi osutada.
  2. R. Niggulis leiab ise, et karistusjärgne käitumiskontroll talle ei sobi ja seda ta ei soovi. Süüdimõistetu enda soov ei ole aga karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel oluline. Ka kindla elukoha puudumine karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist ei takista: kui inimesel ei ole kindalt elukohta, peab ta teavitama kriminaalhooldusametnikku oma viibimiskohast või selle muutumisest ning alluma seal ka kriminaalhooldusametniku kontrollile. R. Niggulis viitab sellele, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel kaotab ta töökoha ja ta soovib minna hoopiski Soome. Esiteks on väited töökohakaotusest paljasõnalised. Isegi kui see aga nii on, peab R. Niggulis leidma endale uue töökoha Eestis või võtma end siin töötuna arvele. Soomes tööl käia saaks R. Niggulis vaid siis, kui kriminaalhooldaja annaks talle selleks loa – ilmselt aga vähemalt esialgu R. Niggulis sellist luba ei saa. Võimalik töökoha kaotus ei välista käitumiskontrolli. Nagu eelnevast nähtub, tuleneb R. Niggulise uute kuritegude oht ka muudest teguritest kui majanduslikud raskused – eeskätt narkootikumidest. Seetõttu peab R. Niggulis alluma käitumiskontrollile isegi siis, kui see kontroll tema töövõimalusi kitsendab.
  3. Niisiis peab ringkonnakohus R. Niggulise suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist põhjendatuks ja põhjendatud on ka selle kohaldamine ühe aasta vältel koos kontrollnõuete ja kohustustega, mida maakohus määras. Küll aga ei pruugi olla võimalik rakendada käitumiskontrolli alates R. Niggulise vabastamisest, nagu maakohus samuti määras. KrMS § 410 lg-st 1 tuleneva üldreegli kohaselt hakkavad kohtu otsustused kehtima alles siis, kui kohtulahend 4

(5)jõustub. Selle üldreegli osas võib seadus ette näha erandeid. Näiteks algab

§-de 73 ja 74 alusel kehtestatav katseaeg tulenevalt

§ 78lg-st 1 juba kohtulahendi kuulutamisest1.

Karistusjärgse käitumiskontrolli osas niisugust erandit aga ei ole. Seetõttu saab see kontroll alata kõige varem kontrolli ette nägeva määruse jõustumise hetkest ehk momendist, mil seda lahendit ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (KrMS § 408 lg 1). Niisiis tuleb kehtiva õiguse raames mõnikord aktsepteerida seda, et karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud inimene on mõnda aega vabaduses nii, et tema osas käitumiskontrolli rakendada ei saa. R. Niggulise vangistus lõppeb

  1. mail
  2. Selleks ajaks võib käesolev määrus juba jõustunud olla, aga ei pruugi – keegi võib selle määruse edasi kaevata ja selle kaebuse menetlemine võib
  3. mail 2023 veel kesta. Sellest tulenevalt täpsustab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni selliselt, et karistusjärgse käitumiskontrolli üheaastane tähtaeg hakkab kulgema alates R. Niggulise vanglast vabanemisest – kui selleks ajaks on käesolev määrus jõustunud, või alates käesoleva määruse jõustumisest.
  4. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 2 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  5. märtsi 2023 määruse sisuliselt muutmata, kuid täpsustab selle resolutsiooni eelmises punktis märgitud viisil. Määruskaebuse jätab ringkonnakohus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 1 Samas sättes (st

§ 78lg-s 1) aga öeldakse otsesõnu sedagi, et käitumiskontroll algab niisugusel juhul alles kohtulahendi jõustumisega. 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.