1-21-1211/59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-1211 Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2023 määrus Artjom Tulupovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Artjom Tulupovi (Tulupov; isikukood 38507202260) kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. märtsi 2023 määrus lõppjärelduses muutmata, kuid lisada sellele ringkonnakohtu määruse põhistused.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 54 (viiskümmend neli) eurot, sh käibemaks 9 (üheksa) eurot, vandeadvokaat Arvo Suubanile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. Mõista punktis 2 nimetatud menetluskulud välja süüdimõistetu Artjom Tulupovilt. Süüdimõistetu Artjom Tulupovil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Pärnu Maakohtu 25.02.2021 otsusega karistati Artjom Tulupovit KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 4 aasta 6 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeti A. Tulupovi karistusaja algust isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 31.10.
8. Karistuse kandmise aja lõpp 30.04.
10. Viru Maakohtu 08.03.2023 määrusega jäeti A. Tulupov ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Vabastamise formaalsed eeldused on täidetud (nõutud osa karistusest on kantud, olemas on elukoht, elektroonilise valve kohaldamise nõuded on täidetud), täitmata on materiaalsed eeldused. 2.
11. Süüdimõistetul on 1 kehtiv kriminaalkaristus, 3 on arhiveeritud. Lisaks on süüdimõistetul garanteeritud töökoht ja lähedaste toetus. Süüdimõistetu hea käitumine vangistuses ei ole täidetud, tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus ning puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Maakohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt karistatud, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal ja teda saaks allutada elektroonilise valve alla. Maakohtu hinnangul puuduvad asjaolud, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Maakohtul puudus veendumus, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest ning töötada või õppida. 2.
12. Maakohus luges küll positiivseks, et süüdimõistetu on töötanud vanglas, õppinud ja läbinud sotsiaalprogramme, kuid need ei ole piisavalt andnud veendumust, et A. Tulupov suudaks vabaduses elada seaduskuulekalt. Sellise veendumuse tekitab eelkõige distsiplinaarkaristuse olemasolu, mis näitab, et ka range järelevalvega asutuses ei suuda ta alluda sätestatud normidele. 2.
13. Isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist, eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Samuti ei toeta A. Tulupovi ennetähtaegset vabanemist ei vangla, ega ka prokuratuur. Määruskaebus
14. Viru Maakohtu 08.03.2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Tulupovi kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada A. Tulupov tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. 3.
15. Maakohtu põhjendused lähtuvad ekslikust eeldusest, et kuriteo/distsiplinaarkaristuse asjaolude tähtsus aja jooksul ei vähene ja seetõttu ei saa süüdimõistetult eeldada õiguskuulekat käitumist vabaduses. A. Tulupovil on vaid üks kehtiv kriminaalkaristus, mille eest ta praegu esimest korda reaalset vanglakaristust kannab. Varasemad kustunud karistused on mõistetud ajavahemikul 2007 kuni
16. Ainus kantud karistuse ajal määratud distsiplinaarkaristus oli määratud 01.04.2022 tingimisi katseajaga. Kahekuuline katseaeg lõppes kümme kuud tagasi. Hilisemad rikkumised puuduvad, mis kinnitab, et süüdimõistetu tegi sellest järeldused. 3.
17. Maakohus pole kuriteo toimepanemise asjaolusid sisuliselt käsitlenud ega hinnanud, mis on käsitletav põhjendamiskohustuse eiramisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Pärnu Maakohtu 25.02.2021 otsusest nähtub, et mõistetud karistus oli lähedane alammäärale. Arvestada tuleks sedagi, et viimase kustunud kriminaalkaristuse kandis A. Tulupov ära aastaid tagasi. Teo, mille eest ta praegu karistust kannab, pani toime 30.09.2018, s.o tunduvalt hiljem. 2 3.
18. Süüdimõistetu käitumist vangistuse kandmise ajal iseloomustab positiivselt individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevuste täitmine, sealhulgas töötamine ja õppimine. Kõik ettenähtud sotsiaalprogrammid on edukalt läbitud. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Tulupov osales aktiivselt ja tulemuslikult, sekkumised on saavutanud eesmärgi. Programmide läbiviijate hinnangul on kinnipeetav motiveeritud edaspidiseks seaduskuulekaks eluks. 3.
19. A. Tulupovi elutingimused vabanemise korral kindlustavad võimaluse jätkata eluga seaduskuulekalt ja kainelt. Tal on elukoht (vanemad elavad kõrvalkorteris) ja töökoht. Nõuded tema vastu puuduvad, sõltuvust alkoholist ega narkootikumidest diagnoositud ei ole. Maakohus pole hinnanud KarS § 76 lg 4 märgitut kogumis ning jätnud sisuliselt arvestamata määruskaebuses esiletoodu, keskendudes liigselt süüdimõistetu varasemale elukäigule, mis jääb ligikaudu kümne aasta tagusesse aega. Süüdimõistetu on võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kohaldades käitumiskontrolli nõudeid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et A. Tulupov tuleb jätta tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata ning vastupidiseks järelduseks ei anna alust ka esitatud määruskaebus. Küll on maakohtu määrus üldsõnaline, konkreetse süüdimõistetu osas faktiliste asjaoludega paljuski seostamata ning tuleb nõustuda ka kaitsjaga, et osaliselt põhjendamata KrMS § 339 lg 2 mõttes. Määrus koosneb üksnes suuresti kohtupraktika ümberkirjutustest, mis samuti on suuremas osas konkreetse süüdimõistetuga seostamata. Kuriteo toimepanemise asjaolud kuuluvad kogumis KarS § 76 lg 4 järgi küll arvestamisele, kuid maakohus toob välja, et kuriteo asjaolud ei toeta süüdimõistetu vabastamist, ometi ei ole esile toodud, milliseid kuriteo toimepanemise asjaolusid maakohus on arvesse võtnud. Üksnes kuriteo toimepanemise kui ühe asjaolu nimetamine ei ole piisav järelduseks. Kuna maakohtu määrusest on tuvastatavad siiski mõned sisulised põhjendused, siis lähtudes KrMS § 339 lg-st 2 ja § 341 lg-st 3 ei saa ringkonnakohus saata asja uue põhjendatud määruse tegemiseks maakohtule, vaid ringkonnakohtul on võimalik maakohtu määruses esinevad puudused kõrvaldada endal.
21. Käesolevalt ei ole vaidlust selles, et A. Tulupov on ära kandnud nõutud osa karistusest, mis on formaalne eeldus tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ka on maakohus tõdenud, et süüdimõistetu on olnud nõus elektroonilise valve kohaldamisega ning tal on selleks olemas nõuetele vastav elukoht. Küll ei ole võimalik järeldada, et süüdimõistetu puhul oleks täidetud materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks ja seda ka elektroonilise valve alla. Riigikohtu praktikast tuleneb, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. (RKKKm asjas nr 3-1-1-1217, p 20)
22. Nagu tõdes ka maakohus, siis süüdimõistetu käitumine vangistuses ei ole olnud õiguspärane, kuna tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kaitsja üritab õigustada süüdimõistetut ja väita, et see on määratud juba mõnda aega tagasi ja katseajaga ehk selle mõju ajas väheneb. Ringkonnakohtu hinnangul on õige ka kaitsja viidatud Riigikohtu seisukoht, et kuriteo asjaolude tähtsus aja jooksul väheneb ja eeskätt seetõttu ei saa välistada, et süüdimõistetult saab eeldada õiguskuulekat käitumist vabaduses. Küll ei saa samale järeldusele asuda A. Tulupovi suhtes, 3 kes pärast kuriteo toimepanemist, mis leidis aset 31.10.2020, ei ole suutnud ka range järelevalve tingimustes oma käitumist muuta. Määratud distsiplinaarkaristusest nähtub, et see määrati ebaviisaka käitumise ning ebatsensuurse väljendi kasutamise eest. Tutvudes käskkirja sisuga nähtub, et süüdimõistetu ei olnud rahul, et pidi valvuri korraldusele alluma ning vaatamata sellele, et ta seda vastumeelselt tegi, hakkas ta korralduse andjat solvama. Lisaks nähtub käskkirjast, et see ei ole süüdimõistetu puhul esmakordne selline käitumine. Sellest tulenevalt mõisteti A. Tulupovile rangeim karistus, s.o kartser, kuid see jäeti tingimisi kohaldamata. Lisaks sellele, et süüdimõistetu ei ole suutnud oma käitumist juhtida vangistuses, annab see selge signaali, et ka kriminaalhooldusele allumine ei pruugi sellise suhtumisega olla A. Tulupovi suhtes edukas. Maakohus on ka arvestanud, et süüdimõistetu on vangistuses täitnud individuaalset täitmiskava. Nii tuleneb vangla koostatud kinnipeetava iseloomustusest, et A. Tulupov on töötanud, omandanud ja sooritanud edukalt riigikeele õppe A2 tasemel ja jätkanud õppimist, omandab kutseharidust. Samuti on ta läbinud sotsiaalprogrammid Õige Hetk 09.06.2022-07.11.2022 ja sõltuvusteemalises sotsiaalprogrammis Eluviisitreening 12.11.2021-07.01.
23. Mõlemale programmile antud tagasiside on positiivne ning kokkuvõtlikult oli süüdimõistetu valmis edaspidi õiguskuulekalt käituma ning on valmis oma tarvitamisharjumusi muutma. Seega kogumis on süüdimõistetu tegelenud küll taasühiskonnastavate tegevustega, kuid koostoimes määratud distsiplinaarkaristusega ei ole võimalik asuda seisukohale, et käitumise järgi vangistuses oleks süüdimõistetult oodata vabaduses õiguskuulekat käitumist.
24. Seejärel tuleb A. Tulupovi õiguskuulekust hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Maakohus on sidunud mitmeid seisukohti kuriteo toimepanemise asjaoludega ja märkinud, et uue kuriteo risk on keskmine. Ometigi neid asjaolusid, mis sellist järeldust põhjustavad, välja toodud ei ole. Isegi mitte seda, millise kuriteo eest A. Tulupovit karistatud on. Ringkonnakohus tutvus ka süüdimõistetu karistuse aluseks oleva süüdistusega, millest nähtub järgmine. A. Tulupov mõisteti süüdi selles, et tema ühiselt ja kooskõlastatult koos V.O. iga tahtlikult käitles ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet kokaiin. Nimelt A. Tulupov ja V.O. läksid 31.10.2020 kell 10.00 Läti Vabariigist Riia linnast väljuva Lux Express Estonia AS rahvusvahelise liini Riia-Tallinn bussi peale, vallates ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet kokaiini, sõites rahvusvahelise liini bussiga ületasid Ikla piiripunkti kaudu Eesti Vabariigi riigipiiri ning sõitsid antud bussiga edasi Tallinna. A. Tulupov ja V.O. vedasid isikute grupis ebaseaduslikult Läti Vabariigist Eesti Vabariiki suures koguse narkootilist ainet kokaiini. A. Tulupov ja V.O. valdasid ebaseaduslikult narkootilist ainet kokaiin kuni 31.10.2020 kella 14.25-ni, s.o kuni Tallinna Bussijaamas (Lastekodu 46, Tallinn) saabuvate busside platvormi juures ebaseaduslik valdus lõpetati süüdlasete tahtest olenemata põhjusel isikute kinnipidamisel, kui isikute ja asjade läbivaatusel leiti V.O. i käes olnud musta värvi õlakotist läbipaistvasse kilesse mässituna läbipaistev soonsulguriga kilepakend, milles sees oli valge pulber massiga kokku 299,9 grammi, mis sisaldas 87% kokaiinhüdrokloriidi, s.o kokku 233 grammi kokaiini, millest piisab narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 3584 inimesele. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema 4 elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. (RKKKm asjas nr 3-1-1-12-17, p 21) Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik kuriteo toimepanemise asjaoludest tõdeda uue kuriteo toimepanemise ohu osas muud, kui seda, et süüdimõistetu poolt kuriteo toimepanemine ei ole juhuslik, vaid selgelt etteplaneeritud tegevus. Kaitsja leiab, et mõistetud karistus oli miinimumilähedane. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole mõistetud karistuse suurus asjaolu, mis mõjutaks ennetähtaegse vabastamise materiaalseid eeldusi. Toimepandud kuriteo ja selle teo eest mõistetud karistuse raskusel on ennetähtaegse vabastamise kontekstis eraldi kaal vaid küsimuses, millal tekib süüdimõistetul subjektiivne õigus nõuda ennetähtaegset vabastamist puudutava taotluse menetlemist. Kuriteo raskusele antakse mõistetava karistusega hinnang süüdimõistva otsuse tegemisel, võttes arvesse isiku süü suurust ja üld- ning eripreventiivseid kaalutlusi. (RKKKm asjas nr 1-09-14104, p 20) Seega ei oma enam täiendavalt kaalu kaitsja väide miinimumkaristuse mõistmisest. Lisaks toob kaitsja välja, et süüdimõistetul on vaid üks kehtiv kriminaalkaristus, kuid uusim kohtupraktika (RKKKm ajas nr 1-15-1446) lubab siiski arvestada süüdimõistetu elukäiguna ka süüdimõistetu kustunud karistusi. Nii nähtub, et enne käesolevat vangistust karistati isikut viimati 2013 otsusega, mille tulemusena määrati A. Tulupovile liitkaristuseks üldkasulik töö. Sellest tulenevat nähtub, et teatud aja möödudes pöördub süüdimõistetu tagasi kuritegeliku käitumise poole. Seega on õige ka kinnipeetava iseloomustuses toodu, et varem on A. Tulupovit karistatud avaliku korra raske rikkumise, kehalise väärkohtlemise ja joobes juhtimise eest. Seekord kannab karistust narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. Varasemate kuritegude soodusteguriks on olnud alkohol ja toime on nad pandud pigem impulsiivselt, kuid praeguse kuriteo pani toime kainelt ja planeeritult. Kuriteo ühiskonnaohtlikkus on suurenenud.
25. Maakohus küll tõdeb, et süüdimõistetul on vabaduses elu- ja töökoht ning toetavad lähedased, kuid jätab analüüsimata selle, milline mõju on sellel olnud varasemalt süüdimõistetu käitumisele. Ka enne vangistust oli süüdimõistetul elukoht. Samuti ei nähtu, et A. Tulupovil oli vabaduses probleeme töötamisega ning nii ta on töötanud nii Eestis kui omab oma firmat Norras. Väidetavalt majanduslikke probleeme pole olnud. Ka käesolevalt ei ole süüdimõistetul rahalisi nõudeid, kuid ometi pani ta kuriteo toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seejuures on kummaline lugeda, kuidas A. Tulupov on maakohtus toimunud istungil vastates maakohtu küsimusele, et kas viimane kuritegu on toime pandud narkootikumide käitlemise eest, öelnud, et ta ei ole narkootikumidega tegelenud, ta ei müünud neid, vedas ja need võeti ära, kasu ei saanud ehk pisendades enda rolli. Nii elu- kui ka töökoht ei ole need asjaolud, mis motiveeriksid süüdimõistetut hoiduma kuritegevusest. Ka varasemalt ja nüüdselt olemasolev lähedaste toetus ei muuda A. Tulupovi käitumist õiguskuulekaks. Seega faktiliselt on need küll positiivset asjaolud, mille kordab üle oma kaebuses ka kaitsja, kuid ometi nendel asjaoludel süüdimõistetu käitumisele mõju ei ole olnud. Puudub alus arvata, et käesolevalt oleks olukord teine. Ka ei tuvastanud kohtukolleegium muid asjaolusid, mis võiks kaasa tuua A. Tulupovi ennetähtaegse vabastamise. Kaitsja hinnangul puudub A. Tulupovil sõltuvus alkoholist ja narkootikumidest. Ometigi nähtub süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteost ning varasemast elukäigust, et on alust kahtluseks, et süüdimõistetu varjab oma tarbimisharjumusi. Süüdimõistetu on küll tegelenud vanglas sõltuvusprobleemiga läbi sotsiaalprogrammi, kuid eitades probleemi tekib kahtlus ka reaalses soovis muutuda.
26. Ringkonnakohus nõustub, et A. Tulupov ei ole sobiv ka kriminaalhoolduse jaoks. See meede oleks põhjendatud isikute suhtes, kes on näidanud oma käitumisega vangistuses, et nad on aru saanud mõistetud karistusest ning on võimelised oma käitumist muutma. A. Tulupov on 5 näidanud, et ka range järelevalve ei mõjuta teda ning seega ei ole alust arvata, et vaatamata sellele, et ta sõnas on valmis muutuma, oleks põhjust süüdimõistetut usaldada ja rakendada tema suhtes kriminaalhooldust ning seda ka koos elektroonilise valvega. A. Tulupov ei pruugi olla kättesaadav – nii nähtub, et varasemalt on üritatud menetleda süüdimõistetu suhtes rahatrahvi asendamist asenduskaristusega, kuid A. Tulupov on olnud tabamatu (vt väärteoasi nr 4-17-5282). Kohtukolleegiumi hinnangul kogumis ei ole võimalik asuda seisukohale, et A. Tulupovi puhul oleks vabaduses oodata õiguskuulekat käitumist ning uute kuritegude riski ei ole võimalik A. Tulupovi puhul maandada ka elektroonilise valve ja kriminaalhoolduse kohaldamisega vaatamata sellele, et isik on täitnud individuaalset täitmiskava.
27. Ka esitas süüdimõistetu kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele 37 minutit, mille eest taotleb tasu kokku 54 eurot, sh käibemaks 9 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsjatasutaotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 kohaselt jäävad menetluskulud A. Tulupovi kanda.
28. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 2 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
29. märtsi 2023 määruse lõppjärelduses muutmata, kuid lisab sellele omapoolsed põhjendused. Määruskaebus jääb rahuldamata. Tiit Lõhmus Ingeri Tamm (allkirjastatud digitaalselt) 6 Aarne Sarjas