Obsah (4)

§ 76§ 75§ 424§ 65

1 Kriminaalasi nr 1-17-1515 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuli 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-1515 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär E

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata I.G-le katseaeg pikkusega 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada I.G katseajal järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada I.G katseajal järgima

§ 75

lg 2 p 2,7 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ning mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. Määrata I.G kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada I.G karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.06.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. I.G kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 25.05.2017 kohtuotsusega nr 1-171515 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi

§ 424

järgi ning mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 02.11.2016 otsusega mõistetud karistus 1 aasta vangistust ja I.G-le mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus on 03.04.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 12 korral, reaalset vangistust kannab ta kuuendat korda. Varasemalt on isikut 5 korral karistatud joobes juhtimise eest, lisaks on teda karistatud ka varguste, huligaansuse, vägistamise ja mootorsõiduki ärandamise eest. Kuriteod on isik toime pannud alkoholijoobes. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Alates 25.01.2018 oli kinnipeetav hõivatud majandustöödel koristajana, ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning vestluse teemal Riskeeriv ja hoolimatu elustiil. Alates 21.02.2018 viibib kinnipeetav avavanglaosakonnas. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 3 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 6 kuud vangistust. Kinnipeetav soovib vabanemisel elama asuda abikaasa T. A juurde aadressile xxxx. Abikaasa andis nõusoleku, et I.G võib kõnealusesse korterisse elama asuda. Karistuse kandmise ajal Läti Vabariigis on isik lõpetanud
2. klassi. Isikul on erinevad kutseoskused (ehitaja, santehnik, masinist), millised ta on omandanud töötamise käigus. Kinnipeetav eesti keelt ei valda. I.G on pikemalt töötanud kaevanduses, vahetult enne vangistust 3 töötas mitteametlikult xxxx AS-is santehnikuna ja veel enne seda töötas suusõnalise kokkuleppe alusel kalatraaleril. Peale vabanemist asub ta tööle FIE A. H juurde, kes tegeleb loomakasvatusega. Tulevase tööandja sõnul on I.G tema juures ka varem töötanud ja ta on nõus isiku uuesti tööle võtma. TÄITIS-e andmetel on isikul tasumata rahalisi nõudeid 9422,65 eurot ja K-raha andmetel on vabanemisfondis 213,44 eurot. Kinnipeetav on abielus olnud 20 aastat ja suhted abikaasade vahel on head, suheldakse telefonitsi ja kokkusaamiste teel. Kinnipeetavaga läbiviidud vestlustest on ilmnenud, et tema suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Isik on mõjutatav, sest ei oska vajadusel „ei“ öelda. Teatud olukordades võib alkoholi tarvitamine kutsuda isikus esile agressiivset käitumist. Kriminaalhooldusel olles rikkus kinnipeetav talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, mis tuvastati registreerimise käigus. Samuti teatati katseaja alguses politseist, et isik oli nähtavas alkoholijoobes ja kasutas oma elukohas vägivalda abikaasa suhtes. Isik ise eitab sõltuvust alkoholist, kuid tarvitab seda nii üksi kui ka teistega koos ning tal on esinenud mitmepäevaseid joomasööste. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetav narkootikume ei tarvita. Isik on võimeline käituma vägivaldselt ega oska hiljem oma sellist käitumist seletada. I.G süüdistab oma ebaõnnestumistes teisi, lahendab oma probleeme kuritegelikul viisil ning elab põhimõttel üks päev korraga. Kinnipeetava motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks on vähene, kuna ta ei ole õppinud varasematest karistustest. Kinnipeetava puhul avaldub oht kõige tõenäolisemalt juhul, kui ta jätkab alkoholi kuritarvitamist. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 21%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 32% ning seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 23 - 40%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab Viru Vangla I.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks vabastada I.G vangistusest tingimisi ennetähtaegselt, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o 03.02.2019 ning panna talle käitumiskontrolli ajaks

§ 75lg 2 p 2,7 sätestatud kohustused.

I.G kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on avavanglas ja töötab juba poolteist kuud betoonitöödel ning ka edaspidi hakkab seal tööle. Ülemus oli talle öelnud, et koheselt, kui ta vabaneb, saab ta sinna tööle. Samas võib ta töötada ka loomakasvatuses. Tal on jäänud veel hagisid maksta. Tal on 2 täisealist last, kellest 1 on surnud, kuid tal on vaja ka lapselapsi kasvatada. Ta kodeerib end alkoholisõltuvuse vastu. Varem ta seda ei teinud, sest kuidagi tuli endaga toime, kuid praegu ta üldse ei taha alkoholi. Tal on ükskõik, kui inimesed ta kõrval alkoholi tarvitavad, sest ta suudab hoiduda alkoholi tarvitamisest. Ta lubas, et püüab ennast parandada. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa I.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, I.G ennetähtaegset vabastamist.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 4 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu I.G võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetaval on küll üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid kohus märgib, et I.G-le määratud distsiplinaarkaristus oma leebemas vormis ehk noomitus ei anna alust hinnata isiku käitumist karistuse kandmise ajal selliseks, mis muudaks ilmselgelt põhjendamatuks kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, kui selleks esinevad muud seaduses ette nähtud tingimused ja eeldused. Positiivne on see, et kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning vestluse riskeerivast ja hoolimatust elustiilist. Samuti on kohus seisukohal, et kinnipeetava leebemale kinnipidamisrežiimile ehk avavanglasse üleviimine viitab usaldusele ja kinnipeetava käitumises toimunud positiivsetele muutustele. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas elukoht oma abikaasa juures, kellega suhted on head ja toetavad. Kinnipeetavale on lubanud töökoha anda FIE A. H. Samas on isikul enda sõnul võimalus asuda tööle ka ehitusel, kus ta praegu tegeleb betoonitöödega. Kinnipeetava enda sõnul on tema tulevik seotud lastelaste kasvatamisega ja tööga, aga kõigepealt alkoholisõltuvuse probleemi lahendamisega. Isik on lubanud läbida alkoholivastase ravi. Eelnimetatud asjaoludest saab kohtu hinnangul järeldada, et I.G on nii sõnades kui ka tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks ja tema seaduskuulekust soodustavad ka vabanemisjärgsed elutingimused. I.G õiguskuuleka käitumise tagamisel võib suurema kaaluga olla tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ja käitumiskontrolli nõuetele allutamine, millega kaasneb kriminaalhooldaja poolne toetus. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus I.G-le katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks 6 kuud ning paneb talle katseajaks lisaks

§ 75

lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ka

§ 75lg 2 p 2,7 sätestatud kohustused.

Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse I.G lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab I.G suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik