1-17-1515/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 06.12.2018 koht Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-17-1515 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuasi Süüdimõistetu Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse vanemkriminaalhooldusametnik Tiiu TERENTJEVA 30.11.2018 erakorraline ettekanne A.I-le Viru Maakohtu 19.07.2018 kohtumäärusega määratud katseajaks täiendava kohustuse määramiseks A.I sünd. XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel vene keel, elukoht xxx xx-xx Kohtla-Järve linn Ida-Virumaa Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse vanemkriminaalhooldusametnik Tiiu TERENTJEVA 30.11.2018 erakorraline ettekanne rahuldada. RESOLUTSIOON Määrata A.I-le katseajaks täiendav kohustus vastavalt Karistusseadustiku §75 lg.2 p.5, §76 lg.7 – läbida alkoholivastane sõltuvusravi hiljemalt 25.01.

1. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 25.05.2017 otsusega tunnistati A.I süüdi Karistusseadustiku (KarS) §424 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 10 kuud. Kohtuotsus jõustus 13.06.
2. 1 Viru Maakohtu 19.07.2018 määrusega vabastati A.I karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Katseajal kohustati A.I järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja §75 lg.2 p.2, 7 sätestatud lisakohustusi. Kohtumäärus jõustus 04.08.
3. Erakorraline ettekanne Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse vanemkriminaalhooldusametnik Tiiu Terentjeva esitas 30.11.2018 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotleb A.I-le katseajaks täiendava kohustuse määramist. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus katseajal kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. 08.11.2018 kell 9.45 tuvastas kriminaalhooldusametnik Tiiu Terentjeva A.I indikaatorvahendi Alcovisor Mark X2 (seeria nr.113937, järgmise kontrolli aeg 28.02.2019) abil aadressil Kooli 2A Jõhvi alkoholisisalduse väljahingatavas õhus 0,915 mg/l kohta. Alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused: alkoholilõhn, silmade punetus, häiritud reaktsioon, segane kõne, kerged tasakaalu ja koordinatsioonihäired, rahutu käitumine. Rikkumise kohta kirjalik seletus puudub, sest isik eitab alkoholi tarvitamist. Suusõnaliselt ütles ametnikule, et alkoholi pole tarvitanud ja manustab ravimeid. 15.11.2018 kell 22.16 tuvastas kriminaalhooldusametnik Tiiu Terentjeva A.I indikaatorvahendi Alcovisor Mark X2 (seeria nr.105424, järgmise kontrolli aeg 30.04.2019) abil aadressil xxx xx-xx Kohtla-Järve linn alkoholisisalduse väljahingatavas õhus 1,314 mg/l kohta. 26.11.2018 antud kirjalikus seletuses selgitas A.I, et jõi 15.11.2018 peale tööd ära 1,5 pudelit õlut kangusega 5,5 kraadi. Palub anda kohtul võimaluse minna alkoholivastasele ravile ja lubab alkoholi rohkem mitte tarvitada. 07.08.2018 toimunud esmakohtumisel selgitati A.I-le kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi. Koos hooldusalusega vaadati läbi kohtumääruses välja toodud kontrollnõuded ja kohustused, vesteldi nende täitmise tingimuste ja nõuete teemal. Samuti on A.I teadlik, mis kaasneb kontrollnõude või kohustuse rikkumisega, sest ta kinnitas oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. A.I töötab alates 01.11.2018 Betonaator VX OÜ-s betoonelementide valmistaja ametikohal. Vanemkriminaalhooldusametnik märgib, et alkoholisisalduse tuvastamisel väljahingatavas õhus püüdis A.I ennast igasuguste asjaoludega õigustada (väide, et manustab ravimeid või on tema tervislikule seisundile alkohol vastunäidustatud). 15.11.2018 kontrolliti A.I elukohas kriminaalhooldusaluse alkoholisisaldust väljahingatavas õhus. Protokolli allkirjastamisel tiris A.I abikaasa protokolli ametniku käest ära ja rebis selle puruks, mistõttu jäi protokoll A.I poolt allkirjastamata. Hiljem palus abikaasa ametnikult oma käitumise pärast andeks. Vanemkriminaalhooldusametnik leiab, et süüdimõistetu poolt katseajal korduv alkoholi tarvitamine näitab selgelt A.I hoolimatut ja vastutustundetut suhtumist tema üle kehtestatud korda. A.I-ga on korduvalt vesteldud alkoholi tarvitamisest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest. Vestluste ajal on isik väitnud, et mõistab alkoholi tarvitamise negatiivseid mõjusid ja võimalikke tagajärgi. 2 Vaatamata sellele, et A.I rikkus kohtu poolt määratud lisakohustust, mitte tarvitada alkoholi, on vanemkriminaalhooldusametnik seisukohal, et A.I-le võiks anda veel ühe võimaluse positiivsete muutuste tegemiseks. A.I tunnistab oma viga, kahetseb tehtut ning on ilmutanud motivatsiooni alkoholisõltuvusest vabanemiseks. Asjaolu kinnitamiseks on süüdimõistetu andnud nõusoleku alkoholivastase võõrutusravi läbimiseks. Vanemkriminaalhooldusametnik leiab, et edaspidiste rikkumiste vältimiseks ja hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks on otstarbekas määrata A.I-le täiendav kohustus – läbida alkoholivastane võõrutusravi. Lähtudes ülaltoodust ja tuginedes KarS §76 lg.7 ja Kriminaalhooldusseaduse §31 lg.1 teeb vanemkriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata A.I-le KarS §75 lg.2 p.5 alusel lisakohustus – läbida alkoholivastane võõrutusravi hiljemalt 25.01.
4. Antud kohustus aitab A.I edaspidiselt järgida kainet eluviisi, täita korrektselt katseaja tingimusi ning tõhusamalt saavutada hoolduskava eesmärgid. Maakohtu määruse põhjendused Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.7, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt Karistusseadustiku §75 lg.2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §427 lg.1 otsustab KarS §74 lg.4, §75 lg.3, §76 lg.7 või §87-1 lg.4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kriminaalmenetluse seadustiku §432 lg.1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Maakohus leiab, et vanemkriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu on katseajal korduvalt rikkunud kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja selle peale tuleb reageerida. Arvestades seda, et süüdimõistetu katseaeg on kulgenud mõningate mööndustega, kuid vanemkriminaalhooldusametnik peab võimalikuks veel leebema mõjutusvahendi kohaldamist, oleks karistuse täitmisele pööramine siiski ennatlik. Kohus nõustub vanemkriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes toodud põhjendustega, mille kohaselt tuleb A.I-le anda võimalus oma rikkumistest järelduste tegemiseks. Nii tuleb talle katseajaks määrata täiendavaks kohustuseks läbida alkoholivastane sõltuvusravi. Sõltuvusravi läbimine aitaks süüdimõistetul edaspidiselt järgida kainet eluviisi, täita korrektselt katseaja tingimusi ning saavutada tõhusamalt hoolduskavas sätestatud eesmärke. Seda enam, et kriminaalhoolduse mõte on suunata 3 isik õiguskuulekale käitumisele reeglitest kinni pidama. ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest Seoses eeltooduga peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks määrata A.I-le lisakohustuseks läbida alkoholivastane sõltuvusravi hiljemalt 25.01.
5. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus KarS §76 lg.7 ning KrMS §387 lg.1, §427, §432 lg.
6. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4