Obsah (10)

§ 76§ 200§ 328§ 65§ 68§ 75§ 74§ 199§ 418§ 263

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. märtsil 2023, Jõhvis Kohtuasja number 1-14-10433 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Jane Väli ( 22.02.2023 istung), Merike Er

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432, kohus RESOLUTSIOON MÄÄRAS: Jätta Dmitri Timin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale Viru Ringkonnaprokuratuurile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.02.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Timin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Harju Maakohtu 21.09.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-10433 tunnistati Dmitri Timin süüdi

§ 200

lg 2 p 4, 6, 7, 8, 9, § 255 lg 1, § 199 lg 2 p 4, 7, § 418 lg 1, § 328 lg 1 (alates 01.01.2015

§ 328

), § 263 lg 1 p 1, 2 järgi ning karistati vangistusega 9 (üheksa) aastat.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust (9 aastast vangistust) 28.01.2014 Harju Maakohtu otsusega 1/8 mõistetud, kuid ärakandmata karistuse, s.o 2 aastat 6 kuud 22 päeva vangistust, võrra ja mõisteti liitkaristuseks 11 (üksteist) aastat 6 (kuus) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusest kantuks vahi all viibitud aeg 27.05.2014 -26.09.2014, s.o 3 kuud 29 päeva, seega ärakandmata karistus 11 (üksteist) aastat 2 (kaks) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust loeti alates viimasest kinnipidamisest, s.o. 24.09.

1. Kohtuotsus jõustus 07.10.
2. Karistusaja lõpp 17.12.
3. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 10.02.2023, võimalus vabaneda elektroonilise valve alla avanes 06.03.
4. Süüdimõistetu Dmitri Timin andis kohtule esitatud materjalide kohaselt 21.12.2022 nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemiseks elektroonilise valve kohaldamisega. 05.01.2023 kontrollis kriminaalhooldusametnik Dmitri Timini vabanemisjärgse elukoha (xxx) sobivus elektroonilise järelevalve kohaldamiseks ning andis hinnangu, mille kohaselt vastab elukoht elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Elukohas elavad täisealised isikud on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks ning isiku elama asumiseks antud aadressile. Kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud kolmel korral, millest 1 on arhiveeritud. Vanglakaristust kannab teist korda. Igal korral on kuriteo toimepanemisel kasutatud vägivalda teiste isikute suhtes. Praegune karistus hõlmab kuritegelikku ühendusse kuulumist, röövimisi, vargusi, tulirelva ebaseaduslikku käitlemist, põgenemist, avaliku korra rasket rikkumist vägivalla ja relvana kasutatava esemega. Kuritegude toimepanemist ei eita ja osaliselt mõistab põhjuseid. Varem on karistatud röövimise ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegudega tekitatud materiaalne kahju on muutunud ulatuslikumaks. Viimast kuritegu iseloomustab etteplaneeritus ja kindlalt jaotatud rollid, eelmised kuriteod olid impulsiivsed. Viimaste kuritegude põhjuseks on majandusliku kasu saamise eesmärk. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava ja vangistuses käitumise kohta on vangla iseloomustuses märgitud järgmist. Alates 17.01.2017 töötab vangistuses keraamikuna. Lisaks töötab koristaja ametikohal alates 2021 veebruarist. Kinnipeetavaga on viidud läbi vestlused eesmärgiga analüüsida kuritegelikku käitumist ning selle põhjustajaid ja tagajärgi 14.04.2021, 31.12.2021, 11.03.2022, 24.03.
5. Kinnipeetav omandas vangistuses riigikeele A2 tasemel, alates 09.01.2023 osaleb B1 taseme õppes. Isik on avaldanud soovi osaleda vestustes kaplaniga nii individuaalselt kui grupis. Sotsiaalprogrammi „agressiivsuse asendamise treening“ vestlused toimusid 06.03.201829.05.
6. Osavõtt arutlustest oli aktiivne, kodutööd asjalikult täidetud, probleemsituatsioonide lahendused ja põhjendused proportsionaalsed. Samuti on läbi viidud kinnistavaid vestluseid. Sõltlastele väljatöötatud programmi Eluviisitreening läbis 11.10.2022-17.01.
7. Läbiviija hinnangul on kinnipeetaval oskused ja motivatsioon, et tarvitamisharjumusi muuta. Järeltegevusi ei vaja. Kinnipeetaval on materjalide kohtusse edastamise seisuga üks kehtiv distsiplinaarkaristus isikliku televiisori kasutamise keeld 10 päevaks- Viru Vangla 21.03.2022 käskkirja nr 6-3/231-1 alusel Viru Vangla kodukorra p 7.1.4 rikkumise eest. Eelneva riskihindamise kohaselt varjas kinnipeetav end pärast viimast röövimist (19.04.2014) teadmata kohas, samuti varjas end pärast 26.09.2014 politsei arestimajast põgenemist teadmata kohas. Väidetavalt elas jooksus oldud aja vältel isale kuuluvas suvilas x. Rahvastikuregistri andmetel on isikul sissekirjutus oma vanemate juures xxx. Nimetatud aadressil elavad 2/8 kinnipeetava ema, isa ja noorem õde. Korteris elavad isikud on nõus kinnipeetava elama asumisega nimetatud aadressile vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral. Kinnipeetaval on lõpetatud autolukksepa eriala 2010.a, oma erialal töötanud ei ole. Vangistuses on läbinud keraamika kursuse ja omandanud algteadmised voolimises, treimises ja glasuurimises. Kinnipeetav on motiveeritud õppima riigikeelt ning võimalusel soovib omandada vanglas ka mõne eriala. Töötamise registris kanded kinnipeetava kohta puuduvad. Väidetavalt on töötanud Londonis 2 aastat. Viimase kriminaalhoolduse ajal töötas enda sõnul teedeehitusfirmas tänavakivide paigaldajana. Töölepingut kriminaalhooldajale ei esitanud. K-raha andmetel puuduvad kinnipeetaval haginõuded (vangistuse jooksul tasutud), vabanemisfondis on 2097 eurot ning rahaliselt toetab kinnipeetavat tema ema. Enda sõnul oskab kulutusi planeerida. Isik on kahel korral karistatud röövimise eest, mis näitab, et isik soovib saada ebaseaduslikku tulu omakasu eesmärgil, puudulikku majandusliku toimetuleku oskust ning soovi elada kõrgema elukvaliteediga, kui ametlikku tööd tehes saadavad sissetulekud seda võimaldaks. Vanglas töötamine kulgeb probleemideta, töötab xxx, lisaks vajadusel xxx. Ennetähtaegse vabanemise korral asub tööle ettevõttes X AS xxx miinimumpalgaga. Tööandjaks on isiku vanemate tuttav. Arvestades kinnipeetava elustiili, kuritegelikku ühendusse kuulumist ning seda, et kuriteod on läbivalt majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pandud, on tema töötamine miinimumpalga eest ebatõenäoline ning on alust arvata, et töökoht on garanteeritud pigem tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse otsustamise kallutamiseks. Isiku väljakujunenud elustiil ei võimalda legaalsest sissetulekust elatuda. Suhted lähedatega on head. Viimane süüdimõistmine, avaliku korra raske rikkumine, on pandud toime konfliktse situatsiooni tõttu endise elukaaslasega. Kinnipeetaval on 2013.a sündinud tütar, kelle kasvatamises on isik osalenud minimaalselt, kuna pärast viimast kuritegu hakkas ennast varjama kuni tema tabamiseni 24.09.
8. Isiku suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikud, kellega koos on kuritegusid toime pannud. Kinnipeetav ise eitab grupi mõju, kuid toime pandud kuritegudest on näha, et isik püüab ennast kehtestada, jätta kaaslasetele head muljet, olla kohe valmis aktiivselt kaasa lööma konfliktides. Röövide sooritamine, relvaga seotud kuriteod ning põgenemine näitavad, et isik on riskiv, hoolimatu ning teisi ära kasutav. Vangla andmetel ei ole viimase aasta jooksul kirjavahetust kriminaalkorras karistatud isikutega. Kinnipeetava vägivallakuriteod on pandud toime alkoholi joobes. Röövimiste kohta informatsioon puudub. Enda sõnul on röövimisi toime pannud kainelt. Meditsiiniosakonna andmetel isikul sõltuvust diagnoositud ei ole. Agressiivne käitumine on kinnipeetava sõnul tingitud teise isiku provokatsioonist ja ei sõltu alkoholijoobest. Isiku suhtlemisoskused on head, kuid kõik süüdimõistmised sisaldavad vägivallafaktorit. Isik leiab, et kuna jäi noorena kiirelt vahele, siis kuritegelik karjäär sai otsa ning edaspidi on seaduskuulekas. Vangistuse jooksul on isiku käitumine muutunud rahulikumaks. Vabaduses tahab otsida ausa töö ning luua perekonna. Saab aru, et selleks tuleb parandada riigikeele oskust ning omandama mõne eriala. Varasemalt on kriminaalhooldusel pannud toime röövimisi. Mõistab, et teeb valesti ning väidab, et soovib ennast muuta, kuid kõik kuriteod on samalaadsed ja muutunud raskemaks. Vägivalla kasutamisesse suhtub üleolevalt, leiab vägivalla kasutamisele õigustuse, kui tema arvates olukord seda nõuab. Vangla hinnangul seisneb isikust tulenev jätkuv oht kuritegelikku ühendusse kuulumises, lisaks vaimse ja füüsilise vägivalla oht, tulirelva käitlemise oht. Ohu ilmnemine on tõenäoline, kui isikul 3/8 puudub töökoht ja ta kasutab hõlptulu saamiseks kriminaalseid vahendeid, samuti kui isik säilitab ja jätkab suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega. Vägivalla kasutamise oht võib konfliktisituatsiooni lahendamiseks tõenäolisemalt avalduda alkoholijoobes, kuid isik võib vägivaldselt käituda ka ilma joobeta. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt, juhul kui kohus peab otstarbekaks Dmitri Timin tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku vastavalt

§ 76

lg-le 5 määrata Dmitri Timin’ile käitumiskontroll 24 kuud ja katseaeg kuni 17.12.2026. Käitumiskontrolli ajaks on Dmitri Timin’ile otstarbekas määrata järgnevad kohustused: - -

§ 75

lg 2 p 2- mitte tarvitama alkoholi- kohustus aitaks ennetada sõltuvusainetega seotud probleeme;

§ 75

lg 2 p 7- mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega;

§ 75

lg 2 p 8- osalema sotsiaalprogrammis;

§ 75lg 2 p 9- alluma elektroonilisele järelevalvele kohtu määratus ajaks.

On olemas kinnipeetava nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetav teeb ettepaneku määrata elektroonilise järelevalve pikkuseks 12 kuud;

§ 75lg 2 p 4- otsima endale töökoha 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist.

Tööle asumisel on isikul tagatud kindel materiaalne sissetulek ning seega on võimalik vältida uue kuriteo toimepanemist. Töökoha mitteleidmisel võtta ennast arvele Eesti Töötukassas ja esitada vastav dokument kriminaalhooldusametnikule. Kaitsja esitas kohtule 13.02.2023 täiendavad dokumendid- T. T., A. T. ja D. T. kinnitus selle kohta, et Dmitri Timini vabanemise korral on nad valmis teda moraalselt ja rahaliselt toetama ning talle on tagatud elukoht; X AS juhatuse liikme T. M. motivatsioonikiri, mille kohaselt on Dmitri Timinile vabastamise korral tagatud töökoht ettevõttes. Prokurör teatas, et lähtuvalt KrMS § 432 lg 33 ei soovi võtta osa Dmitri Timini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta nagu ka vangla Dmitri Timini ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu Dmitri Timin selgitas kohtuistungil, et iseloomustusega on ta tutvunud ja see on objektiivselt koostatud. Ta leiab, et probleemiks, miks ta sooritas kuritegusid, oli suhtlemine kriminaalsete isikutega ning soov teenida kergelt raha. Seda soodustas ka tema kõrgendatud enesekindlus. Nüüd ta on oma vigadest aru saanud. Vanglas on läbi viidud vestlused, millest oli suur abi. Peale võimalikku vabanemist on tal võimalik asuda tööle. Ta oleks nõus ka elektroonilise valvega. Tema lähedased toetavad teda. Kaitsja arvamusel on karistuse eesmärgid täidetud. Isik on pikemat aega vangistuses ja iseloomistuse näitel on võimalik öelda, et isiku käitumine on positiivses mõttes muutunud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Dmitri Timin tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine põhjendatud, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. 4/8 Dmitri Timin kannab liitkaristust Harju Maakohtu 21.09.2016 otsusega alusel kriminaalasjas nr 114-10433 muuhulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest, mistõttu formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks tulenevalt

§ 76lg p-st 2.

Nimetatud sätte kohaselt võib tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Riigikohus on 08.10.2019 lahendis asjas nr 1-11-3615 selgitanud, et

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa tegelik ärakandmine. Kuna Harju Maakohtu 21.09.2016 otsusest nähtuvalt viibis Dmitri Timin vahi all 27.05.2014-26.09.2014, s.o 3 kuud ja 29 päeva ning asus temale sama kohtuotsusega mõistetud karistust kandma alates tema kinnipidamisest 24.09.2015, tuleb eelpool viidatud Riigikohtu lahendi selgituste kohaselt kahe kolmandiku karistusaja pikkuse kindlaks tegemise järgselt sellest maha arvata vahi all viibides juba kantud karistusaeg ning ülejäänud osa kandmist arvestada tema uuesti vanglasse asumisest (RKKK 08.10.2019 määrus asjas nr 1-113615, p-d 10, 13). Käesoleva määruse koostamise seisuga on seega Dmitri Timinil kantud 7 aastat 8 kuud ja 28 päeva vangistust, mis on rohkem, kui 2/3 temale mõistetud karistusajast ning rohkem, kui neli kuud. Seega on täidetud formaalsed eeldused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Järgnevalt kohus analüüsib materiaalseid eelduseid isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus analüüsib isiku käitumist enne vangistust. Karistusregistrist nähtuvalt on Dmitri Timinil kaks kehtivat kriminaalkaristust. Harju Maakohtu 28.01.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-11559 tunnistati Dmitri Timin süüdi

§ 200

lg 2 p 7 järgi ja teda karistati vangistusega 3 aastat.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema vahi all viibitud aeg, s.o 5 kuud ja 8 päeva vangistust, ning kandmata karistuse pikkuseks määrati 2 aastat 6 kuud ja 22 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui isik ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Katseaja algust arvestati alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 28.01.2014. Harju Maakohtu 21.09.2016 otsuse kohaselt kuulus Dmitri Timin 2014.a veebruaris-märtsis kolmest või enamast isikust koosnevasse püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegelikku ühendusse, mille tegevus oli suunatud

§-s 200 sätestatud esimese astme kuritegude toimepanemisele, s.o koos kuritegeliku ühenduse teiste liikmetega kuritegude (juveelikauplustele röövkallaletungide) toimepanemise koha, aja, viisi ja detailide kavandamine, kuritegude toimepanemisel kasutatavate transpordivahendite tagamine ja samuti nende järgnev hävitamine süütõendite varjamise eesmärgil ning vahetu osavõtt nimetatud kuritegude toimepanemisest ja ebaseaduslikul teel saadud vara realiseerimine. Samuti pani Dmitri Timin katseajal ja olles kriminaalhooldusele allutatud toime

§ 199

lg 2 p 4, 7,

§ 418

lg 1,

§ 328

lg 1 (alates 01.01.2015

§ 328

) ja

§ 263lg 1 p-de 1, 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Enne kinnipidamisasutusse sattumist ei ole Dmitri Timin ametlikult Eestis töötanud. Isik on vangistuses maksnud ära haginõuded ning materiaalselt toetab teda ema. Samas on isik pannud toime ulatusliku materiaalse kahjuga varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. 5/8 Nüüd kohus kontrollib, milline on isiku käitumine vangistuse ajal. Käesoleva kohtumääruse koostamise seisuga ei ole Dmitri Timin’il kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vangistuses on süüdimõistetu osalenud tööhõives alates 2017.aastast. Töötab keraamikuna ning lisaks alates

1. aastast koristaja ametikohal. Isikuga on viidud läbi hulgaliselt riske maandavaid vestluseid. Süüdimõistetu omandas vangistuses riigikeele A2 taseme ning jätkab õpinguid B1 taseme õppes. Samuti on süüdimõistetu läbinud temale individuaalses ettekavas ettenähtud sotisaalprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“ ning „Eluviisitreening“. Seega vanglas käitumine on kohtu hinnangul süüdimõistetul valdavalt rahuldav ja näitab, et isik on teadvustanud taasühiskonnastavate tegevuste- ning tööharjumuste vajadust. Samas märgib kohus, et alati ei taga õiguskuulekas käitumine vangla tingimustes selle, et isik jätkab õiguskuulekat elu ka vabaduses. Seda näiteks olukorras, kus isiku kuritegeliku käitumise riskitegurid aktualiseeruvad just vabaduses. Järgnevalt annab kohus hinnangu isiku võimalustele vabaduses. Rahvastikuregistri andmetel on süüdimõistetul sissekirjutus Tallinnas aadressil xxx. Tegemist on süüdimõistetu vanematele kuuluva korteriga, mis oli süüdimõistetu elukohaks ka enne vangistust. Korteris elavad täisealised isikud on andnud nõusoleku Dmitri Timini elama asumisega antud elukohta. Need asjaolud on kohtu hinnangul positiivsed ja resotsialiseerumist toetavad. Isikul on säilinud toetavad suhted oma pereliikmetega, kohtule on esitatud pöördumine, milles pereliikmed lubavad süüdimõistetut vabaduses igati toetada. Samuti on kohtule esitatud materjalide kohaselt isikul vabaduses kindel töökoht ettevõttes X AS xxx. Ka see asjaolu on iseenesest positiivne. Kohus on aga seisukohal, et kuna Dmitri Timin ei ole varasemalt ametlikult töötanud, esialgne lubatav töötasu on 800 eurot brutopalk kuus ja arvestades majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pandud kuritegude ulatust, on kohus kahtleval seisukohal, et sellised tingimused on vastavuses tema elatusharjumustega ning kas isik on suuteline omandama sissetulekut ainult seaduslikul teel. Tulenevalt varem toime pandud kuritegude iseloomust on kohtu hinnangul süüdimõistetu puhul suur risk varavastaste kuritegude toimepanemiseks, eriti juhul, kui isik satub majanduslikesse raskustesse või kui seaduslikul teel teenitav töötasu ei ole piisav. Samuti märgib kohus, et kindel elukoht ja toetav perekond oli süüdimõistetul ka enne kuritegude toimepanemist ja selle ajal. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud kuritegude asjaolud, aga ka tema võimalused vabaduses, näitavad, et tema puhul on olemas uue kuriteo toimepanemise riski tõenäosus ning on küsitav isiku suutlikus järgida tingimisi ennetähtaega vabastamisel kontrollnõudeid ja kohustusi. Eelkõige tekib selline kahtlus kohtul sellest, et pärast isiku allutamist kriminaalhooldusele Harju Maakohtu 28.01.2014 otsusega, jätkas isik sisuliselt vahetult pärast kohtuotsuse kuulutamist kuritegude toimepanemist. Seda vaatama asjaolule, et isik viibis vahi all alates 21.08.2013 kuni 28.01.2014, ehk omas juba nii kriminaalmenetluse kui sisuliselt ka vangla tingimustest elamise kogemust. Seejuures oli järgmise kuriteoga tekitatud kahju märkimisväärselt suurem, s.o isiku kuritegelik aktiivsus oli ajas kasvav ning kurteod muutusid raskemaks. Märkimata ei saa jätta, et ühe röövimise episoodi käigus kasutas isik ka tulirelva. Seega oli süüdimõistetu käitumine ka ohtlik teistele isikutele. Samuti ei tekita usaldust kriminaalhooldusnõuetele allumise suhtes asjaolu, et isik, olles vahistatud, põgenes politseijaoskonna arestikambrist jalutushoovi ukse kaudu ning varjas ennast kriminaalasjas vahistatud isikuna kohtumenetluse eest kuni tema tabamiseni 24.09.
2. Kohus ei näe antud hetkel asjaolusid, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Arvestades kõiki eelpool nimetatud asjaolusid ei ole kohtu arvates karistuse eesmärgid saavutatud. Isik on enne vangistust näidanud üles allumatust tema suhtes kehtestatud korrale ning käesoleval ajal puudub kohtul 6/8 veendumus, et isik vabaduses ei pane uusi süütegusid ning on võimeline kriminaalhoolduse läbima eesmärgipäraselt. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi, s.o sotsiaalprogrammides osalemist ja motiveeritust osaleda vangistuses aktiivselt tööhõives ning riigikeele õppes. Sellegipoolest ei ole kõik eelpool öeldu käesoleval ajal ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Hinnates kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võetavaid asjaolusid kogumis, jõuab kohus veendumusele, et toime pandud kuritegude asjaolud, isiku varasem käitumine (muuhulgas kriminaalhooldusel ning kriminaalmenetluse kestel) ja prognoos vabaduses on need põhjused, miks kohtu hinnangul ei ole uue kuriteo toimepanemise oht kinnipeetava puhul piisavalt maandatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimaste kuritegude asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe alust vabastada sellist isikut enne tähtaega. Kohus ei leia, et ka elektroonilise valve kohaldamine oleks siinjuures kuidagi kaalukas asjaolu, mille kaudu saaks isiku puhul kuritegeliku tegevuse riske maandada. On oluline võtta arvesse, et kinnipeetava karistusaeg lõpeb 17.12.
3. Eeltoodut arvesse võttes ei ole kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on käesolevaks ajaks saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid, mistõttu oleks tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Dmitri Timini vabastamine enne tähtaega ei ole põhjendatud ka elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtul puudub kindlus, et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on kinnipeetava puhul käesoleval ajal sobilikud ja piisavalt tõhusad meetmed hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist. Sellise kahtluse tekitab muuhulgas süüdimõistetu kuritegelik aktiivsus kriminaalhooldusele allutatuna kriminaalasja nr 1-13-11559 raames. Nii on antud juhul ühiskonna heaolu kaitseks põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Dmitri Timini temale Harju Maakohtu 21.09.2016 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 7/8 /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 8/8