ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul vastab poolte kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetatakse
Vastavalt poolte avaldatule ja
lg-le 1 märgib kohus kompromissi kinnitava määruse resolutsioonis kompromissis kokku lepitud tingimused. Kohus peab selguse huvides vajalikuks lisada, et resolutsiooni I osa punkt 7 asendab E L nõusolekut tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja kinnistusraamatuseaduse tähenduses. Kui kannete tegemist takistab mõni puudus, siis saab kinnistusosakond anda pooltele tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. 3. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja üldjuhul uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole 4 täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (
4. Kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses (
Tulenevalt
lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et kannavad oma menetluskulud ise. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu pole kohtul vajadust menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. 5. Hageja on esitanud taotluse poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. Samuti on kostja taotlenud poole vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Hageja ja kostja taotlused kuuluvad
Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 450 eurot, millest hagejale tagastamisele kuulub pool, s.o 225 eurot. Kostja on tasunud vastuhagi esitamisel riigilõivu 450 eurot, millest kostjale tagastamisele kuulub pool, s.o 225 eurot. Riigilõiv tagastatakse hageja ja kostja näidatud arvelduskontodele. 6. Vastavalt
Praegusel juhul on pooled
lg 2 ja § 661 lg 4 alusel kokkuleppel lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega 1 päevani. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.