lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Kuna kohus lõpetab menetluse, tühistab kohus
Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 2 2-22-18175 Hageja on avaldusest loobunud seetõttu, et kostjad on sisuliselt nõude pärast avalduse esitamist rahuldanud. Seega tuleb
Hageja ei nõua enda menetluskulude väljamõistmist, sest need on hõlmatud kohtuvälise kokkuleppega, mistõttu jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Hageja taotles poole riigilõivu 315 euro tagastamist. Kohus leiab, et pool riigilõivu on hagejale võimalik
Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 420 eurot ning hagi tagamise avalduselt 70 eurot, kokku 490 eurot, millest pool on 245 eurot mitte 315 eurot. Kohus tagastab hagejale riigilõivu pooles ulatuses, s.o 245 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.