Obsah (14)

§ 367§ 162§ 177§ 657§ 654§ 436§ 5§ 405§ 38§ 41§ 175§ 138§ 171§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2023. a, Tallinn Kohtuasja numbe

§ 367mõistis kohus viivise alates 25.

märtsist 2020. a protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises II sätestatud määras. 13.

§ 162

lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud kostja kanda ning pidas hageja vajalikuks ja põhjendatuks menetluskuluks 1040 eurot, mille mõistis kostjalt hageja kasuks välja ning rahuldas hageja

§ 177lg 4 järgse taotluse.

Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, millega palus tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
2. Kostja tõi esile, et hageja ei ole menetluses suutnud esitada ühtegi nõuet või väidet tõendavat dokumenti. Samal ajal on kohus rikkunud pangasaladuse hoidmise kohustust ning avaldanud hagejale omal algatusel kogutud kostja pangasaladusi edastades hagejale lehekülgede viisi pangatehinguid kolmandate isikutega. Kostja taotlust selgitada kolmandatele isikutele pangasaladuste avaldamise õiguslikku alust on kohus ignoreerinud.
3. Kostja heitis maakohtule ette, et kohus on menetluskulude määramise otsuse osas jätnud tähelepanuta kostja vastuväited ning on rakendanud lihtmenetluses hageja esindajale tunnitasu, mis ületab keskmise õigusbüroo juristi tasu ligi kolmekordselt. Samuti on kohtu poolt 4 2-20-101082 menetluskuludeks mõistetud töötundide maht ülemäärane, kuna kvalifitseeritud õigusteadmistega esindajal ei saa lihtmenetluse lühivastuste koostamiseks kuluda selline töömaht. Vastustaja seisukoht
4. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud kostja kanda.
5. Hageja nõustus maakohtu põhjendustega ning jäi enda maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Seoses menetluskulude vaidlustamisega märkis hageja, et iga hagi on ainulaadne ning hagi koostamine ei kujuta endast vaid lünkade täitmist. Hagi koostamisele on kulunud aeg ning menetluskulude väljamõistmine kostjalt sellises mahus on põhjendatud. Ka hageja esindaja tunnitasu on põhjendatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud, mistõttu tuleb maakohtu otsus

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus määras kindlaks hageja menetluskulu suuruse 540 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks 540 eurot ületavas osas rahuldamata. Samuti jätab ringkonnakohus kohtuotsusest välja resolutsiooni punkti 4, milles maakohus tunnistas tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 20. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga lepingute sõlmimise asjaolude tuvastamise osas, et kostja on I-Makse OÜ vahendusel vaidlusaluste laenulepingute alusel raha saanud ning et kostja ei ole BB Finance OÜ-ga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi täitnud. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus maakohtu õigusliku kvalifikatsiooniga BB Finance OÜ ja kostja vahelisele suhtele kui laenulepingule, millele kohalduvad tarbijakrediidi sätted. Maakohus tuvastas õigesti BB Finance OÜ nõude hagejale loovutamise. Kolleegium ei pea tulenevalt

§ 654lg-st 6 vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et hageja nõue on piisavalt tõendanud ning ei ole sellist järeldust tehes rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohus tugines seda tehes nii asjaoludele, mille üle pooltel vaidlust ei olnud, kui ka asjaoludele, mille maakohus tuvastas esitatud ja kogutud tõendite alusel ja seostas oma järeldused asjas esitatud tõenditega. Samuti on maakohus oma seisukohta piisavalt põhjendanud

§ 436lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses.

Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda seda, et maakohus on jõudnud sellistele järeldustele menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Apellatsioonkaebuse üldsõnaline etteheide, et hageja nõue ja väited on tõendamata, ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks hageja põhinõude ja kõrvalnõuete rahuldamise osas. Apellatsioonkaebusest ei ilmne, milles seisneb hageja korduv ja olulises osas oma nõude ja väidete muutmine. Mis puudutab hageja nõude erinevust hagimenetluses võrreldes maksekäsu kiirmenetlusega, on maakohus menetlusosalistele seda vastuseks kostja vastuväitele

1. aprilli
2. a kirjas selgitanud (dtl 92).
3. Kostja hinnangul on maakohtule etteheidetav see, et maakohus ei ole kohustanud hagejat esitama tõendeid. Kolleegium selgitab, et kuigi kohtul on tsiviilkohtumenetluses 5 2-20-101082 selgitamiskohustus, ei hõlma see kohustust asjaolusid välja selgitada ega kohustada menetlusosalisi esitama tõendeid, kuna hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (

§ 5lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1; RKTKo 20.

juuni 2011. a, 32-1-57-11, p 40). Eelnevast teeb erandi, mis on eelkõige käsitatav menetlusökonoomia põhimõte rakendamisena ega kujuta endast võistlevuse põhimõtte rikkumist, lihtmenetluses rakendatav

§ 405lg 1 p 8, mis võimaldab kohtul lihtmenetluses koguda tõendeid omal algatusel.

Nimetatud sätte kohaldamine ei ole kohtule aga kohustuslik. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus kostja etteheitega, et maakohus oleks pidanud kohustama hagejat esitama tõendeid. Lisaks ei ole kostja apellatsioonkaebuses ka esile toonud, milliseid tõendeid oleks tema hinnangul pidanud hageja esitama ning kuidas see mõjutas lõpplahendi tegemist. 22. Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele seoses maakohtu poolt pangasaladuse rikkumisega märgib ringkonnakohus järgmist.

§ 436

lg 3 järgi võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Eelnevast tulenevalt tuli kohtul kostja pangakonto väljavõte menetlusosalistele nähtavaks teha. Seega ei ole pangalt saadud tõendi nähtavaks tegemine maakohtule etteheidetav. Kuigi

§ 38

lg 1 p-d 3 ja 5 annavad kohtule võimaluse menetluse või selle osa kinnikseks kuulutada mh menetlusosalise eraelu kaitseks ning

§ 41

lg 3 järgi võib kohus kohustada menetlusosalisi asja menetlemisel teatavaks saanud asjaolu saladuses hoidma ka juhul, kui menetlus ei ole kinniseks kuulutatud, ei ole kostja vastavat taotlust kohtule esitanud ning sellist tahet ei nähtu ka kostja esitatud menetlusdokumentidest. Kolleegium ei leia, et pangasaladuse avaldamise õigusliku regulatsiooni menetlusosalistele selgitamata jätmist saab käsitada sellise menetlusõiguse rikkumisena, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 23. Kostja leiab ühtlasi, et hageja õigusabikulud on põhjendamatud. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm

1. detsember
2. a, 3-2-1-71-12, p 13). Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult menetlusosalise esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid. Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
3. Vaidlustatud maakohtu otsusest nähtuvalt on hageja menetluskulud täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et hageja menetlustoimingud olid küll vajalikud, kuid nendele kulunud aeg on põhjendatud vaid osaliselt. Kolleegium märgib, et esitatud hagi puhul on tegemist tüüphagiga, seejuures kattuvad suurel määral ka hagide põhjendused. Kolleegiumi hinnangul ei tule sellisel juhul hageja esindaja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnata ainult menetlusdokumendi pikkuse põhjal, vaid arvesse saab võtta ka seda, kui suures ulatuses on hagejal võimalik kasutada samu dokumendipõhjasid ja väited korduvalt. Arvestades, et maksekäsu kiirmenetluse 6 2-20-101082 ettevalmistamisel töötas hageja lepinguline esindaja nõude alusdokumendid läbi, on hagi koostamisele kulunud põhjendatud aeg maksimaalselt 1 tund. Seega vähendab ringkonnakohus hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamise peale kulunud aega 1.5 tunni võrra. Arvestades hageja
4. aprilli
5. a menetlusdokumendi sisu, mis kordab osaliselt hageja eelnevaid seisukohti ning mahtu (ca 1 lk) vähendab ringkonnakohus kõnealuse menetlusdokumendi koostamisele kulunud aega 45 minuti võrra ning peab põhjendatud ajakuluks 45 minutit. Kuivõrd hageja
6. oktoobri
7. a menetlusdokumendi sisu ei ole õiguslikult keerukas ning moodustab ca ½ lk, vähendab ringkonnakohus kõnealuse menetlusdokumendi koostamisele kulunud aega 30 minuti võrra ning peab põhjendatuks ajakuluks 30 minutit. Ülejäänud menetlustoimingutele kulunud aeg on üldjoontes kooskõlas ka dokumentide sisu ja mahuga, mistõttu ei pea kolleegium põhjendatuks sekkuda maakohtu vastavasse diskretsiooniotsustusse. Seega kokku peab ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks maakohtus 4.25 tundi. Lisaks leiab ringkonnakohus erinevalt maakohtust, et vähendada tuleb hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot. Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (vt nt RKTKm
8. juuni
9. a, 2-17-13164, p 10). Arvestades, et tegemist oli tüüphagiga, mille puhul mõne arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine ei ole keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni ning menetlustoiminguid tehti
10. a, ei ole hageja esindaja tunnitasu 120 eurot põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul on käesoleva tsiviilasja keerukust, mahtu ning hageja esindaja kvalifikatsiooni (jurist) arvestades põhjendatud hageja esindaja tunnitasu 80 eurot. Seega on kokku põhjendatud hageja esindaja kulu 340 euro ulatuses (4.25*80, ilma käibemaksuta). Riigilõiv 200 eurot on

§ 138

lg 1 ja 2 järgi samuti menetluskulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 540 eurot (340 + 200, ilma käibemaksuta). 25. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd vaidlustatud otsuse puhul ei ole tegemist tagaseljaotsusega ning hageja ei esitanud taotlust, et soovib

§ 405

lg 1 p 10 alusel otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist, tuleb kohtuotsuse resolutsioonist välja jätta punkt 4 (“Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele“). 26. Eelnevatel põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt ning muudab vastavalt maakohtu otsust. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse

§ 654lg 22.

Menetluskulude jaotus 27. Kolleegium arvestab apellatsiooniastme menetluskulude jaotamisel, et ringkonnakohus muudab maakohtu otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas ega muuda maakohtu otsust nõude rahuldamise ulatuse osas. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

§ 171

lg 1 alusel koostoimes

§ 163lg 1 III alternatiiviga menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) 7