Obsah (9)

§ 222§ 217§ 80§ 208§ 188§ 101§ 116§ 223§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 30.3.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-431 K

) § 222 lg 5 alusel nõuda kulude hüvitamist. Maakohtu otsus ja põhjendused

1. Pärnu Maakohus jättis 27.4.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kohus mõistis kummaltki hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja 1584,01 eurot. 3.
2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja Aixami müüja, vaid vahendaja. Sõiduki ostja oli hageja II. Hageja I ei ole müügilepingu pool ning temal ei ole õigust esitada lepingust tulenevaid nõudeid, sh lepingu rikkumisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet. 3.
3. Vaidlust ei ole selles, et hagejad said rollerautoga piisavalt tutvuda ning neile anti üle töötav sõiduk. Kohtupraktikast tulenevalt on müügilepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse korral ostja esmaseks õiguskaitsevahendiks

§ 222lg-st 1 tulenev lepingu täitmise nõue.

Samas piirab

116 lg 4 lepingust taganemise õigust ilma

§-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Ostja ei saa müügilepingust taganeda, 3 2-21-431 kui müüja on pakkunud asja parandamist (puuduse kõrvaldamist) mõistlikul viisil ning ostja on parandamisest keeldunud (Riigikohtu 18.11.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-7157, p 15). Kostja on eitanud ning hagejad pole tõendanud, et hagejad esitasid temale või sõiduki müüjale müügilepingust taganemise avalduse või andsid kostjale tähtaja sõiduki parandamiseks. Kostja ei eita, et sõidukil ilmnesid pärast üleandmist vead. Samas pakkus kostja asendusautot, millega ostja nõustus. Hetkest, mil hageja II sai asendusauto, kaotas ta õiguse müügilepingust taganeda. 3.3. Asendusauto oli kasutatud ning puuduvad tõendid, et pooled oleks kokku leppinud sõiduki kvaliteedis. Seega pidi asi

§ 217lg 1 ja § 77 lg 1 järgi vastama kasutatud asja keskmisele kvaliteedile.

Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei ole veel lepingutingimustele mittevastavuseks. Hagejad väidavad, et asendusauto väärtus on väiksem kui Aixamil, kuid see asjaolu ei ole käsitatav lepingurikkumisena. Hagejad ei ole ka tõendanud kokkulepet kostjaga selle kohta, et viimane tasub neile asendusauto väiksema väärtuse hüvitamiseks 1000 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei andnud asendusauto dokumente üle. Samas nähtub poolte sõnumivahetusest, et kostja andis hagejatele korduvalt teada, et dokumendid on kohal ja hagejad võivad neile järele tulla. Kostja nõustus asendusauto dokumendid hagejatele edastama juhul, kui nad tagastavad Aixami dokumendid. Hagejad seda ei teinud. 3.4. Kohtupraktika järgi ei saa ostja nõuda

§ 222

lg 5 alusel kulude hüvitamist, kui ta on tellinud asja parandamise ilma, et ta oleks eelnevalt nõudnud müüjalt väidetava puuduse likvideerimist. Hageja I on tunnistanud, et ei nõudnud kostjalt Aixami parandamist. Kahju (hoolduskulude) hüvitamise nõude esitamise eeldused ei ole täidetud. Apellatsioonkaebus

1. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ning saata asi uueks arutamiseks maakohtule või alternatiivselt rahuldada uue otsusega hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda. 4.
2. Maakohus ei selgitanud välja hagejate nõudeid, vaid lähtus ebaselgest nõudest. Maakohus ei täitnud selgitamiskohustust ega juhtinud hagejate tähelepanu täiendavat tõendamist vajavatele asjaoludele ega selgitanud hagejatele nõuetekohaselt nende menetluslikke õigusi. Arvestades, et hagejad osalesid menetluses ilma õigusteadmistega esindajata, oli kohtul kõrgendatud selgitamiskohustus. 4.
3. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kuivõrd vaidlusaluse sõiduki omanik oli Soome registreerimistunnistuse kohaselt C, on tõendatud kostja väide, et ta ei ole mitte sõiduki müüja, vaid vahendaja. Kostja on menetluse käigus tunnistanud, et ostis sõiduki Soomest ja ei soovinud teha täiendavaid kulutusi registrikande muutmiseks. Riigikohus on oma lahendites korduvalt rõhutanud, et liiklusregistri kanne ei võimalda teha lõplikku järeldust sõiduki omandiõiguse küsimuses. Seega pidanuks maakohus välja selgitama, kes on Aixami omanik. Kuna maakohus seda asjaolu välja ei selgitanud, jättis maakohus täitmata eelmenetluse ülesanded. Kohus jättis analüüsimata asjaolu, et kostja pakkus hagejatele asendusauto, mille omanik ei olnud Aixami omanik, vaid kolmas isik. 4.
4. Olukorras, kus kohus leidis, et hageja II ei ole müügilepingust nõuetekohaselt taganenud, oleks kohus pidanud selgitama hagejale II võimalust taganeda lepingust kohtumenetluse ajal. Hagejad põhistasid maakohtus, et kostja andis ostetud sõiduki asemel asendusauto eesmärgiga vaidlusalune sõiduk korda teha ja see hagejatele tagastada. Maakohus jättis tähelepanuta 4 2-21-431 asjaolu, et algselt ostetud sõiduki maksumuseks oli 4200 eurot ning asendussõiduki maksumus oli 2500 eurot, millest tulenevalt tekkis hagejale II kahju sõiduki väärtuse vähenemise näol. Maakohus oleks pidanud hagejale II selgitama vajadust muuta hagi nõuet ja nõuda enammakstud 1700 euro tagastamist. Seda maakohus ei teinud. 4.
5. Maakohus ei pidanud 24.3.2022 määruse kohaselt vaidluse all olevaks asjaolu, et 10.10.2020 Tartus asendusauto dokumente ega hageja II isiklikke asju üle ei andnud. Kuivõrd sõiduk tuleb kanda liiklusregistrisse ja dokumentide puudumisel ei ole võimalik kannet teha ega sõidukit käibes kasutada, on põhjendamatu asuda seisukohale, et kostja on lepingurikkumise kõrvaldanud. Kostja ei andnud hagejale II üle nõuetekohast sõidukit. 4.
6. Hagejad esitasid taotluse tunnistaja Q ülekuulamiseks. Tunnistaja ütlustega soovis hageja I tõendada 151,36 euro suuruse hoolduskulu kandmist. Maakohus ei analüüsinud 24.3.2022 määruses hagejate selgitusi tõendi kogumise vajaduse kohta ning keeldus tunnistaja ülekuulamisest. Samas kuulas maakohus üle kostja tunnistaja, millega kohtles pooli ebavõrdselt. 4.
7. Kui maakohus asus seisukohale, et hageja I ei saa kostja vastu müügilepingust tulenevaid nõudeid esitada, oleks maakohus pidanud menetluse võimalikult varases staadiumis jätma hageja I hagi läbi vaatamata, vältides sellega põhjendamatute menetluskulude tekkimist. 4.
8. Maakohus jättis tähelepanuta hagejate vastuväited kostja menetluskulude põhjendatusele ega arvestanud menetluskulude väljamõistmisel hagejate nõuete proportsioone. Vastaspoolelt välja mõistetavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada nõude suurust. Hagejalt I kostja menetluskulude katteks välja mõistetud summa ületab hageja I kahjunõuet enam kui kümme korda. Vastustaja seisukoht
9. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 5.
10. Maakohus jättis hagiavalduse 21.4.2021 määrusega käiguta, selgitades hagejatele vajadust hagi nõudeid täpsustada. Lisaks arutati kahel kohtuistungil vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest. Seega oli hagejatele teada, mida on vaja hagi rahuldamiseks esile tuua ja tõendada. Kohtul ei ole kohustust selgitada hagejale hagi eseme ja/või aluse muutmise vajadust, st seda, millise nõude või hagi aluste alternatiivne esitamine aitaks hagejal paremini saavutada tema soovitud eesmärki (Riigikohtu 16.5.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p 11). Kohus jättis põhjendatult rahuldamata hagejate taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. 5.
11. Kohus leidis õigesti, et Aixami omanik on C ning kostja ei ole sõiduki müüja, vaid vahendaja. Hagejad pole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oli sõiduki omanik ning müügileping sõlmiti just temaga. 5.
12. Hagejal II ei ole õigust müügilepingust taganeda, kuna taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused ei ole täidetud. 5.
13. Tõendatud ei ole hagejate väide, et kostja andis asendusauto hagejale II Aixami kordategemise ajaks kuni see hagejale II tagastatakse. Asendusauto võimalik väiksem väärtus võrreldes müügilepingu algse esemega ei ole käsitatav lepingurikkumisena. Põhjendamatu on 5 2-21-431 hagejate viide sellele, et asendusauto dokumente pole neile veel üle antud, kuna see on tingitud hagejate endi käitumisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ning saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on jätnud vaidlust lahendades selgitamiskohustuse olulises ulatuses täitmata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud valdavas osas välja selgitamata ja tuvastamata ning otsuse olulises ulatuses põhjendamata. Seetõttu ei saa ringkonnakohus teha asjas ise uut otsust ning saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
15. Hagejate nõuded kostja vastu põhinevad müügilepingu rikkumisel. Pooltel ei ole üksmeelt selles, kes ja kelle vastu saab esitada müügilepingust tulenevaid nõudeid. Maakohus ei ole õigesti tuvastanud, kes on müügilepingu pooled. 7.
16. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja I kostjalt Aixami 4200 euro eest, s.t hagiavalduses on sõiduki ostjaks nimetatud hageja I. Maakohus ei ole sellega arvestanud. Asjaolu, et sõiduki omandajana kanti müügilepingule hageja II, ei välista seda, et ostjaks oli hageja I, kes sõlmis lepingu hageja II kasuks (

§ 80

). Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul välja selgitada, kas hageja I tegutses müügilepingu sõlmimisel ostjana või hageja II kui ostja nimel tema esindajana. 7.2. Maakohus leidis, et kostja ei ole Aixami müüja, vaid üksnes vahendas sõiduki müüki. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Registreerimistunnistuse järgi oli rollerauto Aixam varasem omanik C (tl 13, tõlge tl 86–86 pöördel) ning sama isik on sõiduki müüjaks märgitud ka müügilepingule.

§ 208

lg 1 järgi on müüja kohustatud asja ostjale üle andma ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale. Nimetatud sättest ei tulene, et müüja peab olema müüdava eseme omanik. Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et Transpordiameti peetava liiklusregistri kanne ei näita mootorsõidukite kuuluvust, küll aga lubab registrikanne eeldada, et mootorsõidukite omanikuks on registrisse kantud isik (vt Riigikohtu 2.4.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-12, p 9). Praegusel juhul nähtub, et sõiduki omanik oli vähemalt selle valduse andnud üle kostjale, kes omakorda andis sõiduki üle hagejatele ja tegi võimalikuks omandi ülemineku hagejale II. 10.10.2020 kuupäevaga dokumendis (tl 8) on kostja ise nimetanud ennast Aixami müüjaks. Pärast Aixamil puuduse ilmnemist vaatas kostja sõiduki üle ning pakkus asendusautot (tl 69–72). Puuduvad viited sellele, et kostja tegutses sõiduki ülevaatamisel ja asendusauto pakkumisel teise isiku nimel. Tunnistaja Risto Saagi ütlustest järeldub, et ka tema pidas sõiduki müüjaks kostjat („Sel päeval tulid hagejad Q käest mopeedautot ostma.“ – maakohtu 7.4.2022 istungi protokoll, ajamärk 00:48:30, tl 134 pöördel). Eelneva põhjal tuleb Aixami müüjaks lugeda kostja ning just tema vastu saab sõiduki ostja esitada müügilepingust tulenevaid nõudeid. 8. Ringkonnakohus märgib, et kohtule esitatud asjaolude põhjal võib olla tegemist tarbijalemüügilepinguga. Tarbijalemüügilepinguks tuleb lugeda kõik vallasasja müügilepingud, mis sõlmitakse majandus- ja kutsetegevuses tegutseva müüja ehk ettevõtja ning tarbijast ostja vahel (

§ 208lg 4).

Tarbijalemüügi puhul rakenduvad võrreldes muu müügilepinguga mitmed erisused mh õiguskaitsevahendite rakendamisel. Maakohtul tuleb välja selgitada, kas kostja tegutses sõidukit müües oma majandus- ja kutsetegevuses ning kas sõiduki ostjat saab pidada tarbijaks. 6 2-21-431 9. Hagejad on hagiavalduses avaldanud soovi müügilepingust taganeda. Ringkonnakohus selgitab, et müügilepingust taganemiseks tuleb esitada tahteavaldus teisele lepingupoolele (

§ 188lg 1) ning lepingu lõpetamiseks ei pea pöörduma vastava nõudega kohtusse.

Samas võib sellise tahteavalduse teisele poolele esitada ka hagiavalduses. Hagejad on palunud kohustada kostjat vastu võtma hagejatele asendusautona antud Ligier, tagastama hagejatele Aixami eest tasutud 4200 eurot ning hüvitama Aixamile tehtud kulutused 150 eurot, s.o esitanud tagasitäitmise ja kahju hüvitamise nõuded. 9.1. Puudub vaidlus, et veidi aega pärast Aixami üleandmist ostjale ilmnes sellel puudus (mootor ei käivitunud), millest ostja teavitas kostjat ning sõiduk tagastati kostjale ülevaatamiseks. Kuna sõidukit ei õnnestunud parandada, pakkus kostja hagejatele asendusautoks Ligieri ning rahalist kompensatsiooni. Kostja andis asendusauto hagejatele üle. Pooled vaidlevad kompensatsiooni suuruse ja selle üle, kas kompensatsioon on välja makstud. 9.2.

§ 101

lg 2 I lause kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Müügilepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse korral on ostja esmaseks õiguskaitsevahendiks

§ 222lg-st 1 tulenev lepingu täitmise nõue.

Ostja saab nõuda kas asja parandamist või asendamist. Selle sätte kohaselt võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Asendamine tuleb kõne alla asendatavate, eelkõige liigitunnustega asjade puhul. Individuaaltunnustega asjade asendamine on võimatu (P. Varul jt (koost.). Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2019, lk 121). Praegusel juhul oli tegemist erinevat marki kasutatud sõidukitega, s.o individuaaltunnustega asjadega. Samuti puudub vaidlus selle üle, Aixami parandamine ei olnud võimalik. Ostja võib müügilepingust taganeda, kui müüja on müügilepingut oluliselt rikkunud (

§ 116

lg 1).

§ 223

lg 1 kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub. 9.3. Praegusel juhul tuleb arvestada, et kostja pakkus algse müügilepingu eseme asemel teist sõidukit ning hagejad võtsid selle vastu, olles teadlikud, et Ligieri väärtus on Aixami omast madalam ning nõudes seetõttu rahalist kompensatsiooni (tl 72). Seega võib praegusel juhul tegemist olla algse müügilepingu muutmisega või uue lepingu sõlmimisega. Hagejad ei väida müügilepingust taganemist ning ei ole ka tuginenud asjaoludele, millest võiks järeldada, et hageja I või hageja II taganes algsest müügilepingust enne asendusauto vastuvõtmist. Kohtule seni esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja I küsinud kostjalt, kas ta nõustub tasuma sõiduki remondi arve või ostab sõiduki tagasi (tl 69), ning kui kostja pakkus vahetamise võimalust, avaldas hageja I soovi saada kas uus töötav auto või Aixami eest tasutud raha tagasi (tl 70 ja 72). Kuivõrd taganemisavaldust ei esitatud, võib asuda seisukohale, et poolte tahe oli suunatud müügilepingu muutmisele. Millised on lepingu uued tingimused, tuleb välja selgitada poolte tahteavalduste ja lepingu tõlgendamise teel, arvestades tsiviilseadustiku üldosa seaduse §‑s 75 ning

§‑s 29 sätestatud tõlgendamise reegleid (vt Riigikohtu 19.4.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-17, p 26). Asjas esitatud väidete ja tõendite põhjal oli uuendatud lepingu üheks tingimuseks kostja poolt hüvitise (kompensatsiooni) tasumine. Maakohtul tuleb asja uuel lahendamisel välja selgitada, millise suurusega hüvitises kokku lepiti ning kas hüvitis tasuti. 9.4. Hagis esitatud taganemise tahteavaldust ja nõudeid arvestades tuleb hinnata, kas täidetud on muudetud tingimustega müügilepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Lepingust taganemise õiguse olemasolu peavad tõendama hagejad. Seejuures tuleb kohtul hinnata, kas kostja on rikkunud uuendatud lepingutingimusi ning kas rikkumine on oluline. 7 2-21-431 Lepingust taganemise õiguse puudumine ei välista muude

§ 101lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamist, kui nende kohaldamise eeldused on täidetud. Ts

MS § 436 lg-te 2, 4 ja 7 järgi saab kohus esitatud nõude õigusliku aluse kindlaksmääramisel tugineda üldjuhul üksnes poolte esitatud faktilistele asjaoludele ja tõenditele (vt Riigikohtu 24.9.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-08, p 11). Hagiavalduse kohaselt on Ligieri turuväärtus ca 2500 eurot, samas kui Aixami hind oli 4200 eurot. Lisaks nõuab hageja I sõiduki hoolduskulude hüvitamist 150 euro ulatuses. Esile toodud asjaolude põhjal võib hagejatel olla kahju hüvitamise nõue (

§ 100

lg 1 p 3, § 115 lg 1) seoses asendusauto väiksema väärtusega, kuid seda ei ole esitatud.

1. Kuna ringkonnakohus saadab asja uueks arutamiseks maakohtule tagasi, puudub vajadus võtta seisukoht poolte apellatsioonimenetluses esitatud muude, eespool käsitlemata väidete osas.
2. Ringkonnakohus märgib, et kohtumenetluse kulusid ja vaidluse all olevat summat võrreldes oleks praeguses asjas mõistlik pooltel sõlmida kompromiss, milles saab kokku leppida muuhulgas sõiduki(te) dokumentide üleandmise. Kui pooled saavutavad kokkuleppe enne ringkonnakohtu otsuse edasikaebamist või jõustumist, siis saab kompromissi kinnitada ringkonnakohus. Sel juhul tühistab ringkonnakohus nii praeguse kui ka varasemad asjas tehtud otsused ja asendab need poolte kokkuleppega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 8