4-23-1336/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Kaebuse esitaja (menetlusväline isik) Kaitsja Kohtuväline menetleja RESOLUTSIOON: Viru Maakohus

1. mai 2023 Jõhvi kohtumajas 4-23-1336 Deniss Minzatov O Ši kaebus PPA Ida prefektuuri 17.04.2023 määrusele väärteoasjas nr 2440,21,004464 O Š, isikukood xxx, tel + xxx; e-post xxx Sergei Tšurkin OÜ Advokaadibüroo Barrister asukoht: Tõnismägi 3a, 10119 Tallinn tel +372 5161467; e-post churkin@hot.ee PPA Ida prefektuur Juhindudes VTMS § 79 kohus MÄÄRAS: Jätta O Š´i kaebus PPA Ida prefektuuri 17.04.2023 kaebuse lahendamise määrusele väärteoasjas nr 2440,21,004464 rahuldamata. Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale, tema kaitsjale ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Vastavalt VTMS § 191 p 12 ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust. ASJAOLUD JA PÕHJENDUS 08.10.2021 alustati väärteomenetlus LS § 223 lg 1 ja KarS § 262 lg 1 tunnustel, selles, et 08.10.2021 kella 09:40 paiku Jõhvi linnas Narva mnt 11 juures E B avalikus kohas häiris O Šit sellega, et solvas teda žestiga, millega ta pani toime avaliku korra rikkumise. Seejärel juhtides mootorsõidukit xxxreg. nr xxx, juht E B sõitis otsa sõiduteele sõiduki ette seisma jäänud jalakäijale, põhjustades oma hooletu tegevusega tervisekahjustustega lõppenud liiklusõnnetuse, milles kergemaid tervisekahjustusi sai O Š. 29.03.2022 koostas Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi väärteomenetleja E R E Bile kiirmenetluse otsuse KarS § 262 lg 1 alusel. Samal kuupäeval koostas väärteomenetleja E R E Bi suhtes väärteomenetluse osalise lõpetamise määruse LS § 223 lg 1 osas. O Š esitas 12.10.2021 Ida Prefektuurile kuriteokaebuse sõiduki xxx, registrimärk xxx, juhi suhtes, 08.10.2021 aadressil Jõhvi, Narva mnt 11a Jõhvi linn aset leidnud sündmuse kohta. 23.12.2021 kaebajale teatati, et tema avaldus on lisatud väärteoasja nr 2440,21,004464 juurde. 1 29.03.2022 Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi vaarteomenetleja E R tegi väärteomenetluse osalise lõpetamise määruse, millega lõpetas väärteoasjas nr 2440,21,004464 menetlus liiklusseaduse 223 lg 1 suhtes. Kohtuväline menetleja jõudis seisukohale, et LS § 233 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanek E Bi poolt ei ole tõendatud. Menetleja leidis, et olemasolevate tõenditega ei ole võimalik kõrvaldada kahtlusi. O Š ja tema esindaja esitasid kohtuvälise menetleja juhile kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale, taotledes tühistada 29.03.2022 väärteomenetluse osalise lõpetamise määrust ja materjalide saatmist Viru Prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks KarS § 121 järgi. Kaebaja leidis, et tegu oli valesti kvalifitseeritud ning menetleja ei olnud pädev asja menetlema. Samuti leidis, et ei ole üle kuulatud kõike tunnistajaid ja seega ei tehtud kõik võimaliku tõendite kogumiseks. Samuti leidis, et ei ole piisavat tähelepanu pööratud patsiendikaardile ja sündmuskoha skeem ei vasta tegelikkusele. 04.08.2022 kaebuste lahendamise määrusega tuhistati Ida Prefektuuri 29.03.2022 tehtud väärteomenetluse osalise lõpetamise määrus väärteoasjas nr 2440,21,004464 ning uuendati väärteomenetlust LS 223 lg 1 alusel täiendavate tõendite kogumiseks. Sama määrusega keelduti materjalide edastamisest prokuratuurile. 04.08.2022 väärteomenetluse uuendamise määrusega nr 2440,21,004464 E B suhtes LS 223 lg 1 alusel. uuendati menetlus väärteoasjas 15.08.2022 kaebaja O Š esitas Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 04.08.2022 kaebuse lahendamise määruse peale väärteoasjas nr 2440,21,
2. Kaebuse kohaselt kaebaja ei olnud nõus kohtuvälise menetleja järeldusega, et E B tegevuses ei ole KarS § 121 kuriteo tunnuseid ja vaidlustas 04.08.2022 määrust prokuratuurile materjalide edastamisest keeldumise osas. Viru Maakohtu 29.08.2022 määrusega nr 4-22-2845 jäeti O Ši ja tema kaitsja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija A M 04.08.2022 määrusele rahuldamata. Kohtumäärus jõustus 29.08.
3. Jätkates väärteoasjas nr 2440,21,004464 menetlust kuulas kohtuväline menetleja üle kaebaja osutatud tunnistajad A P, V F ja K S. 24.03.2023 Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija A M tegi väärteomenetluse osalise lõpetamise määruse, millega lõpetas väärteoasjas nr 2440,21,004464 menetlus E B suhtes LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo osas. Kohtuväline menetleja jõudis järeldusele, et puudub kindel veendumus, et E B pani toime väärteo. Olemasolevate tõenditega ei ole võimalik tekkinud kahtlusi kõrvaldada. 10.04.2023 kaebaja vaidlustas 24.03.2023 Ida Prefektuuri määrust. Kaebaja leidis, et sõidukil xxx, reg nr xxx on jäänud jäljed, mis kinnitavad kokkupõrget kannatanuga. Arvestamata jäid tunnistajate kirjalikud selgitused sündmuse ja kehavigastuste kohta. Kaebaja ei nõustunud määruses toodud tõendite hindamisega ja palus tühistada 24.03.2023 määrus. 17.04.2024 kaebuste lahendamise määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja juht jõudis järeldusele, et väärteoasjas tõendite kogumisel ja tunnistajate ütluste talletamisel ei ole rikutud menetlusnorme, mis tooks kaasa isiku õiguste ja vabaduste rikkumise. Väärteotoimikust nähtub, et menetleja poolt on tehtud kõik võimalikud menetlustoimingud võimaliku liiklusõnnetuse toimumise 2 asjaolude väljaselgitamiseks. Kohtuvälise menetleja poolt vastu võetud otsus väärteomenetluse osalise lõpetamise kohta on igati põhjendatud ja tugineb seaduslikele alustele. 26.04.2023 kaebaja O Ši esindaja esitas kaebuse kohtuvälise menetleja 17.04.2024 kaebuste lahendamise määruse peale väärteoasjas nr 2440,21,
4. Kaebuse kohaselt kaebuse lahendaja vaatas kaebuse läbi pealiskaudselt ning kogutud tõendid on vääralt hinnatud. Kaebaja leiab, et jäljed olid mitte sõiduki esiosa paremal poolel, vaid keskel, mida tõendab tema poolt sündmuskohal tehtud ja kaebusele lisatud pilt. Kaebaja leiab, et sündmuskoha vaatusprotokollile lisatud pildid ei ole originaalsed, vaid olid ümbertöödeldutud Photoshop tarkvaraga tegelikku olukorda varjamiseks. Kaebaja väidab, et sündmuskohal tehtud skeem ei vasta tegelikkusele, sest on vastuolus kohale saabunud politseipatrulli piltidega nr 3 ja
5. Kohtuväline menetleja ja kaebuse lahendaja järeldus, et kõike kolme täiendavate tunnistajate ütlused on vastuolus on väär, sest kõigepealt tuleb rõhutada, et omakäelistes selgitustes kinnitasid tunnistajad V F, A P ja K S, et sõiduki juht sõitis otse kaebaja peale ja sõiduki kokkupõrge kaebajaga toimus ja seetõttu on paljasõnaline kohtuvälise menetleja ja kaebuse lahendaja järeldused, et tunnistajate ütlused on omavahel vastuolus. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja ei olnud erapooletu, sest olulised asjaolud, mis tõendavad sõiduki kokkupõrge kaebajaga ja tema tervisekahju vahel põhjuslikku seost jäid välja selgitamata menetluse tahtliku või tahtmatu lohakuse tõttu. Kaebaja palus tühistada Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalitusetalituse juhi N G 17.04.2023 kaebuse lahendamise määrus, tühistada Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija A M 24.03.2023 tehtud väärteomenetluse osalise lõpetamise määrus ning kohustada kohtuvälist menetlejat jätkata menetlust väärteoasjas nr 2440,21,
6. KOHTU SEISUKOHT Kohtunik, tutvunud esitatud kaebusega ja asja materjalidega leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja on piisavalt uurinud tõendeid ja põhjendanud väärteomenetluse lõpetamist. Maakohus ei nõustu kaebajaga, et tõendite hindamisel tuleb tõendina eelistada tunnistaja V F, A P ja K S kirjalike selgitusi. Väärteomenetluses on tõenditeks tunnistajate ütlused. Enne ütluste andmist tunnistajaid hoiatati vastutusest KarS § 318 ja § 320 järgi. Maakohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et tunnistajate ütlused on omavahel vastuolus ja tõendid kogumis ei kinnita kaebaja versiooni, et E.B on sõitnud temale otsa ja tekitanud tervisekahjustuse. Järelikult õige on 17.04.2023 kaebuse lahendamise määruse teinud politseiametniku järeldus, et E.B suhtes puuduvad väärteokoosseisu tunnused, mistõttu 24.03.2023 menetluse lõpetamise määrus on seaduslik ja tuleb jätta jõusse. Kohtu arvates kogutud tõendid ei kinnita kaebaja versiooni, et E.B juhitud auto oleks temale otsa sõitnud ning isegi kui möönda, et vahemaa O.Ši ja E.B auto vahel oli minimaalne, kuni selleni välja, et oli toimunud füüsiline kontakt O.Ši keha ja auto vahel, siis see kontakt oli väga pealiskaudne ning sellest ei jäänud (ja pealiskaudse iseloomu tõttu ega saanudki jääda) mingeid jälgi ei O.Ši kehale või jalgadele, rääkimata tervisekahjustuse tekitamisest. Üksikasjalikumalt käsitleb kohus kogutud tõendid allpool. Nii, tunnistaja A P’i ütluste kohaselt nägi ta sündmust Narva mnt 11 hoone tagumise värava juurest. Punane auto sõitis väga aeglaselt, mitu kilomeetrit tunnis täpselt, ma öelda ei oska. Siis nägin, et see auto sõitis Oi autole ja seega ka temale endale väga lähedale. Nagu mulle tundus, siis peaaegu tihedalt ligi. O seisis sellel hetkel endiselt eesmise sõitjaukse juures. Pärast seda ma nägin, et O tegi sammu tagasi oma auto suunas. Pärast seda jäi punane auto seisma. Sellest kohast, kus ma seisin, ei olnud näha, kas punane auto puudutas Oi või mitte, kuna see varjas endaga nähtavuse. Ma nägin ainult Oi keha ülemist osa, see on umbes rinnast kõrgemal. Ta oli selle hetkel punase auto suhtes 3 umbes keskel. Mõne aja, umbes 15 minuti pärast tuli O hoones minu juurde ja ütles, et punase autoga naisterahvas riivas tema jalga oma auto põrkerauaga, kumba jalga, ta ei täpsustanud. O kurtis mulle, et tal jalg valutab ja ta läheb ilmselt traumapunkti. Tunnistaja V Fi ütluste kohaselt nägi ta sündmust Narva mnt 11 maja aknast. Ma nägin, et auto esiosa, umbes põrkeraua piirkonnas puutus kokku Oi jalgadega. Nagu mulle tundus, toimus kokkupuude auto eesmise keskmise osaga. Löök tabas umbes Oi põlvede piirkonda. Kumma jala pihta löök rohkem tabas, ei oska ma öelda. Veel mõne aja pärast tuli O hoones minu juurde ja ütles, et tal põlv valutab, kumb täpselt, ta ei öelnud. Tunnistaja K S ütluste kohaselt kui O oli auto ees, siis naine alustas autoga sõitmist ja sõitis Oile otsa. O sai löögi põlvedesse xxx esiotsaga, see löök oli minu meelest pigem surv, kui löök. Peale otsasõidu O lõi xxx vasaku küljepeegli jalaga küljest ära. Millise jalaga O küljepeegli katki lõi ma ei mäleta. Tunnistaja I J ütluste kohaselt koos nendega tuli sündmuskohale ka kiirabibrigaad. O Ši ütluste kohaselt sõitis xxx juht E temale otsa. O ütles, et ta sõitis talle vastu jalgu ning ta tunndis valu. Ütlesin Oile, et ta laseks kiirabil oma jalg üle vaadata kuid O ei tahtnud. Ütles, et seal ei ole midagi katki. Et vaadata tema vigastust, siis püksesäärt ta ei kergitanud. Kuna O esmaabi ei soovinud siis kiirabi lahkus sündmuskohalt. E B ütluste kohaselt kui xxx juht ilmus tema sõiduki ette, ta jäi seisma ja et oleks talle otsa sõitnud ta ei tundnud. Kiirabikaardilt 10368215, nähtub, et 8.10.2021 kell 9.45 käidi kohal Jõhvi Narva mnt
7. Pt sai väidetava löögi sõiduautolt, viga sai vasak põlv. Pt kaebab vähest valu, kuid kiirabi abi ei soovi. Liigub ilma probleemideta, liigutamine ei ole piiratud. Põlve peal hematoomi ei ole. Elulisi näitajaid mõõta ei soovi. Valuvaigisteid ei soovi. SA Ida-Viru Keskhaigla patsiendikaardilt nr xxx nähtub, et 8.10.2021 kell 12.12 O Š pöördus kaebusega valule vasaku põlve ja vasaku reie piirkonnas. 8.10 kell 10 paiku aadressil Narva mnt 11 Jõhvis auto sõitis patsiendile otsa. Patsient sai löögi vastu vasaku põlve. Kohapeal patsient ülevaadatud kiirabi poolt. Anamneesis: 8.10.2021 kell 10 Jõhvis Narva mnt 11 lähedal, sõiduauto sõitis pt otsa (pt sõnadest - vagivaldselt) Vas põlveliigese piirkonna palpatsioon valutu isavedeliku ligeses ei cle Kiinliselt- abastah tunnuseid ei sedasia. Mõõduk palp valulikkus vas puusaliigese piirkonnas AROM -i/i. Lihaste ega kõötuste kahjust er sedasia Rö-gr - kindl kahjust ei sedasta. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle fotodelt nähtub, et sõiduki xxx registreerimismärgiga xxx esiosal põrkeraual, mis on tolmune, värsked hõõrdumisjäljed (nühkejäljed) või mingid kahjustused puuduvad. Põrkeraua iluvõre alt fikseeriti värskelt valgunud vedeliku jälg. Sündmuskohal tehtud fotode kohaselt nähtub, et sõidukil on kahjustatud juhipoolne küljepeegel. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja järeldustega, et ei saa olla kindel, et tervisekahjustused, millele O Š on viidanud EMOs olid saadud just E B sõiduki otsasõidust ja et otsasõit oli üldse toimunud. O Š lõi jalaga vastu E Bi sõiduki juhipoolse küljepeeglit. Seega SA Ida-Viru Keskhaiglas fikseeritud tervisekahjustused võisid olla tingitud O Ši jalaga löögist vastu E B sõiduki küljepeeglit. Tunnistajate Pi, Fi ja Si ütlused on aga vastuolulised ja kohati ebaloogilised ning kogumis hinnatuna ei võimalda järeldada, kas otsasõit on üldse toimunud. 4 Kaebaja leiab, et nühkejäljed olid mitte sõiduki esiosa paremal poolel, millest olid tehtud politsei poolt, vaid keskel, mida tõendab tema poolt sündmuskohal tehtud ja kaebusele lisatud pilt. Kaebaja leiab, et sündmuskoha vaatusprotokollile lisatud pildid ei ole originaalsed, vaid olid ümbertöödeldutud Photoshop tarkvaraga tegelikku olukorda varjamiseks. Kohus leiab, et kaebaja väited vaatlusprotokolli juurde kuuluvate piltide töötlemise osas on paljasõnalised ja tema kahtlused fotode moonutamises on millegagi kinnitamata. Fotodelt ei ole näha mingeid jälgi sõidukil, mille abil saaks tuvastada, et selles kohas on toimunud löök või vähemalt kokkupuude O.Ši keha või jalgade ja sõiduki vahel. Kaebaja arvates väär on kohtuväline menetleja ja kaebuse lahendaja järeldus, et kolme täiendava tunnistaja (Pi, Fi ja Si) ütlused on omavahel vastuolus, sest omakäelistes selgitustes kinnitasid samad tunnistajad, et sõiduki juht sõitis otsa kaebaja peale ja sõiduki kokkupõrge kaebajaga toimus ja seetõttu on paljasõnaline kohtuvälise menetleja ja kaebuse lahendaja järeldus, et tunnistajate ütlused on vastuolus omavahel. Kohus leiab, et tunnistajate ütluste hindamisel tuleb lähtuda ülekuulamisel antud ütlustest, mil tunnistajad olid hoiatatud vastutusest valeütluste andmisel. Mis asjaoludel tunnistajad kirjutasid kirjalikke seletusi pole teada. Kohus nõustub ka kohtuvälise menetleja järeldustega, et tunnistajate vastuolusliste ütluste pinnalt ei ole võimalik kindlaks teha kas otsesõit oli toimunud. Tervisekahjustuste kohta aga said tunnistajad teada O.Ši enda sõnadest. Tunnistaja A Pi ütluste kohaselt sellest kohast, kus ta seisis, ei olnud näha, kas auto puudutas O Ši või mitte, kuna see varjas endaga nähtavuse. Tunnistaja V Fi ütluste kohaselt ta nägi, et auto esiosa, umbes põrkeraua piirkonnas puutus kokku O Ši jalgadega. Talle tundus, et toimus kokkupuude auto eesmise keskmise osaga. Tunnistaja K S ütluste kohaselt kui O Š oli auto ees, siis naine alustas autoga sõitmist ja sõitis Oile otsa. See löök oli tunnistaja meelest pigem surv, kui löök. Peale otsasõidu O lõi xxx vasaku küljepeegli jalaga küljest ära. Kui pärast autost väljumist jäi O.Š oma auto juurde, siis P ja S olid juba sündmuskohast eemal, Narva mnt 11 hoone juures. Ehk siis tunnistajad nägid sündmust pealt teatud vahemaalt. P ei näinud üldse auto kokkupuudet O.Ši kehaga. F oli sel ajal hoones ja kuigi ta osutab otsesõnu löögile, on tema ütlused selles osas ebaloogilised, sest ta kirjeldab, et alguses hakkas auto liikuma suure kiirusega, aga ta ei kirjelda, et saadud löögist O.Š oleks kukkunud vms, mis oleks loomulik suurel kiirusel autost löögi saamisel. O Š keeldus kohale jõudnud kiirabi abist, tema liikumine ei olnud piiratud ja ta ei soovinud valuvaigisteid. Kiirabikaardilt, nähtub, et patsient liigub probleemideta. Patsiendikaardist nähtuv anamnees ja kaebused pärinevad samuti ainult O.Šilt enda selgitustest. Objektiivselt, sh röntgeeniuuringutega aga mingeid kahjustusi tal ei tuvastatud. Kui O.Š oleks saanud löögi E.B juhitud (kiiresti) liikunud autost, siis vaevalt tekiks tal soov hakata lõhkuma E.B auto küljepeeglit (mida ta on aga faktiliselt teinud, seda ta tunnistab ka ise). Pigem pidi ta siis keskenduma oma terviseseisundile ja meditsiinilise abi saamisele. See, et ta oli võimeline vabalt liikuma, ja seda enam, teha niivõrd aktiivseid liigutusi, nagu lüüa E.B küljepeeglit puruks, kinnitab pigem, et otsasõitu temale ei olnud üldse või oli niivõrd kerge kontakt, et sellest ei jäänud jälgi ei E.B autole ega tekitatud valu või tervisekahjustust O.Šile. Seetõttu tunnistaja V.Fi ütlused on, kohtu arvates, ebausaldusväärsed, sest 5 on ebaloogilised ja vastuolus tunnistajate Pi ja Si ütlustega. Nii, kirjeldab F esmalt, et auto hakkas liikuma… üsna järsult ja kiiresti. Sellistel asjaoludel jalakäiale otsadõidu korral pidid O.Šil tekkima tõsised tervisekahjustused – jalaluu murrud või vähemalt hematoomid ja/või kriimustused. Midagi sellist aga O.Šil ei tuvastatud. Patsiendikaardis on märge vaid, et mõõduk. palp. valulikkus vas. puusaliigese piirkonnas… Ligaste ega kõõluste kahjust. Ei sedastata. Mingit ravi O.Š ei saanud ega vajanud. Soovitati säästvat režiimi ja jääkotti, vajadusel analgeetikumit. Seejuures Fi ütluste järgi O.Š ise läks xxx suunas ning kui ta autole lähenes ja autoni oli jäänud väga väike vahemaa, umbes kaks meetrit, hakkas auto liikuma. Samuti ei räägi F O.Ši’le otsasõidust kui sellisest, vaid, et auto esiosa, umbes põrgeraua piirkonnas puutus kokku Oi jalgadega. Ja alles järgmises lauses hakkab tunnistaja rääkima juba löögist, et löök tabas umbes Oi põlvede piirkonda. Jääb arusaamatuks, mida tunnistaja siis nägi, kas see oli kokkupuude autoga või löök kiiresti liikuvast autost. Kuna tunnistaja ei räägi midagi, et pärast kiiresti liikuma hakkamist auto oleks pidurdanud või kiirust vähendanud, siis otsasõit pidigi toimuma mitte kokkupuutena, vaid tugeva löögina, millest kannatanu jälgedele pidid jääma selged jäljed. Faktiliselt aga oli O.Šil tuvastatud mõõdukas valulikus palpatsioonil, mis ei vajanud mingit ravi peale jääd. Samuti nähtub Fi ütlustest, et O.Š on ise liikunud E.B auto suunas, mistõttu ei saa rääkida, et E.B on ohustanud jalakäiat (O.Šit), sest viimane on ise sihipäraselt lähenenud E.B autole, faktiliselt takistades temal oma kehaga edasisit liikumist. Kui O.Š on ise otsustanud takistada E.B’il tema autoga liikumast, astudes selleks võimalikult lähedale E.B autole, siis ta (O.Š) pidigi arvestama, et liikudes edasi E.B auto suunas võib toimuda vahetu kokkupuude tema keha (jalgade) ja auto kere vahel. Kaebaja versioon, et sellises olukorras, kui vahemaa O.Ši jalgade ja sõiduki vahel oli minimaalne E.B on jätkanud liikumist, ei leia tõenditega kinnitust, sest nagu eelpool juba oli selgitatud, sellisel juhul pidid O.Šil tekkima tõsised ja selgelt nähtavad tervisekahjustused, mida antud juhul ei ole. Vastupidi, kohapeal O.Š on vabalt liikunud (on isegi löönud puruks E.B auto küljepeeglit), ei näidanud politseiametnikkele mingeid tervisekahjustusi, kiirabilt ravi saada ei soovinud. Seda, et lööki ei toimunud, vaid maksimaaliselt võimalik on pealiskaudne kokkupuude O.Ši jalgade ja E.B juhitud auto esiosa vahel, kinnitavad ka tunnistaja S ütlused, kes räägib otsesõnu, et see löök oli pigem surv, kui löök. Survest või muust kergemast kokkupuutest autoga aga ei saanudki O.Šil tekkida mingeid tervisekahjustusi. LS § 223 lg 1 väärteokoosseis aga eeldab tervisekahjustuse tekitamist, mida antud juhul ei ole. Isegi kui möönda, et selline vahetu kokkupuude O.Ši jala(jalgade) ja E.B auto vahel ikkagi oli (mida tõendite alusel küll ei ole võimalik üheselt tuvastada), siis selline asi nagu mõõdukas valulikus pusaliigese piirkonnas ei vasta tervisekahjustuse tunnustele. Kehtiv kohtupraktiga järgi pelgalt tervise mõjutamine ei ole koosseisu realiseerimiseks küllaldane. Mida pidada oluliseks, mida aga väheoluliseks, ei ole kannatanu subjektiivse hinnangu küsimus, vaid see määratakse objektiivse kõrvaltvaataja pilgu läbi, kusjuures kahjustuse olulisuse kasuks võivad rääkida eeskätt sellised asjaolud nagu tervise mõjutamise kestus, samuti teo intensiivsus. Seadus ei nõua kriminaalkorras reageerimist iga tervisekahjustuse korral, mille kõrvaldamiseks piisab tükist jääst või lihtsalt plaastrist. Igasugune lükkamine konkreetses konfliktsituatsioonis on aga kvalifitseeritav bagatellründena (vt nt Tallinna ringkonnakohtu 19.03.2018 otsus nr 1-17-11060). Antud juhul isegi kui möönda, et O.Ši kehaline mõjutamine on siiski toimunud oli see minimaalne ja ilmselgelt ebapiisav tervisekahjustuse sedastamiseks ja väärteokoosseisu tunnuste realiseerimiseks. Kaebaja leidis veel, et kohtuväline menetleja ei olnud erapooletu, sest olulised asjaolud, mis tõendavad sõiduki kokkupõrge kaebajaga ja tema tervisekahju vahel põhjuslikku seost jäid välja selgitamata kohtumenetluse tahtliku või tahtmatu lohakuse tõttu. Kohus ei nõustu ka selles osas kaebajaga ning leiab, et kohtuväline menetleja on teinud piisavaid pingutusi asjaolude 6 väljaselgitamiseks. Peale kohapeal fikseeritud asjaolusid, olid üle kuulatud kõik kohal viibijad, sh kaebaja osutatud tunnistajad. Kohtuvälisele menetlejale ei saa ette heita ka erapoolikust, sest 8.10.2021 sündmuste pinnalt E Bile oli tehtud kiirmenetluse otsus selle süüteo osas, mis on tõendatud (KarS § 262 järgi). Ülejäänus osas menetleja kogus tõendeid asjaolude väljaselgitamiseks. Väärteotoimikust nähtub, et menetleja poolt on tehtud kõik võimalikud menetlustoimingud võimaliku liiklusõnnetuse toimumise asjaolude väljaselgitamiseks, kuid kogutud tõendid on ebapiisavad E.B poolt LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise sedastamiseks. Eeltoodu alusel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et antud juhul puuduvad väärteokoosseisu tunnused ehk alus väärteomenetluse jätkamiseks, mistõttu kohtuvälise meneleja otsus väärteomenetluse osalise lõpetamise kohta on põhjendatud ja tugineb seaduslikele alustele. Lähtudes ülaltoodust kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Deniss Minzatov Kohtunik 7