Obsah (9)

§ 657§ 651§ 442§ 190§ 179§ 171§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 16.03.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-14-53632 Koht

§ 657

lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

1. Kostja I on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse ainult seetõttu, et maakohus on väidetavalt ebaõigesti hagi rahuldanud põhjusel, et hageja nõue ühisvara jagamiseks on TMS § 14 lg 2 järgi aegunud ja hagi oleks tulnud jätta rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest lähtudes.
2. Maakohtule esitatud menetlusdokumentides ei ole kostjad esitanud väidet, et ühisvara jagamise nõudele tuleb TMS § 14 lg 2 ja TsÜS § 143 järgi kohaldada aegumist. Samas

§ 651

lg 2 järgi on poolel õigus nõuda apellatsioonimenetluses aegumise kohaldamist ka siis, kui ta seda esimese astme kohtus ei nõudnud.

1. TMS § 14 lg 2 kuni 29.03.2019 kehtinud redaktsiooni kohaselt võis sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Praegu kehtiv TMS § 14 lg 2 aegumistähtaega ühisvara jagamise nõude esitamisele ei sätesta.
2. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse väited ei anna alust aegumise kohaldamiseks, kuna hageja on esitanud nõude ühisvara jagamiseks aegumistähtaja kulgemise jooksul. 30.06.2014 esitatud hagiavalduse nõudepunktis 3 on hageja palunud pärast abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamist muuta kinnistusraamatu registriosas nr XXXXX kandeid selliselt, et kustutada kanne kostja II ainuomandiõiguse kohta ja kanda kostja I kinnistusraamatusse omanikuna või kanda kostjad kinnistusraamatusse kaasomanikena, et oleks võimalik täitemenetluse läbiviimine kostja I suhtes tema varaosa arvel. Alternatiivselt palus hageja asendada kostja II nõusoleku XXX kinnistu sundenampakkumisel võõrandamiseks, kui muul viisil ei ole võimalik hageja nõuet kostja I vara arvel täita (I kd, lk 6-7). Ringkonnakohtu arvates on esitatud nõuetest selgelt aru saada, et hageja on palunud kinnistu ühisomandi jagamist viisil, kus kinnisasi jagatakse kaasomandisse või võõrandatakse sundenampakkumisel. PKS § 37 lg 3 ei välista abikaasade ühisvara jagamist viisil, kus see jääb kaasomandisse. Ühisvara jagamise eesmärgiks on lõpetada abikaasade ühisvara režiim, mis on takistuseks kostja I vastu täitemenetluses esitatud nõude rahuldamisel. Maakohtu menetluses on hageja küll mitu korda oma nõuet ühisvara jagamiseks täpsustanud, kuid nõudest loobunud ta ei ole. 6 2-14-53632
3. Apellatsioonkaebuses on esile toodud, et täitemenetluse ebaõnnestumine oli hagejale teada novembris 2013 antud võlgniku vandest. Eeltoodut arvestades on hagi esitatud hagi esitamise ajal kehtinud TMS § 14 lg-s 2 sätestatud aegumistähtaja piires ja ühisvara jagamise nõudele aegumise kohaldamiseks puudub alus.
4. Maakohus tagas 29.07.2014 hagi ja seadis käsutuskeelu kohta keelumärke registriossa nr XXXXX. Tallinna Ringkonnakohus muutis 17.11.2014 määrusega hagi tagamise abinõu ja kandis kinnistusraamatusse eelmärke hageja kasuks.

§ 442

lg 5 järgi peab kohus otsuses võtma seisukoha rakendatud hagi tagamise abinõude kohta. Maakohus seda vaidlustatud otsuses teinud ei ole. Eeltoodu tõttu teeb ringkonnakohus otsustuse, millega jätab hagi tagamise abinõu tagama kohtuotsuse täitmist. 36. Tallinna Ringkonnakohus vabastas 20.01.2021 määrusega kostja I apellatsioonkaebuse esitamisel riigituludesse riigilõivu 600 eurot tasumisest. Ringkonnakohus selgitas apellandile, et riigilõivu tasumisest vabastamine ei välista tema kohustust hiljem kohtulahendi alusel menetluskulud kanda (

§ 190

lg-d 1-4).

§ 190

lg 4 järgi tuleb riigilõiv kostjalt I välja mõista riigituludesse.

§ 179

lg 5 järgi tuleb kohtulahendi alusel raha riigituludesse tasuma kohustatud isikul täita lahend 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest.

§ 179

lg 9 järgi tuleb tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 37. Maakohus on õigesti seoses hagi rahuldamisega jätnud hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende enda kanda. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb

§ 171lg 1 järgi jätta apellatsiooniastme menetluskulud kostja I (apellandi) kanda.

38. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda

§ 174

lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

39.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 7