KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Otsuse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2023. a, Rakvere Tsiviilasja number 2-22-17873 Tsiviilasi Osaühingu S.A.Cito hagi A. R.’

) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Seega on hagejal

§ 76lg 1 kohaselt õigus nõuda kaasomandi lõpetamist kinnistu suhtes.

Riigikohus on 17.10.2005 lahendis tsiviilasjas 3-2-1-102-05 rõhutanud (otsuse p 11), et kaasomandi lõpetamise nõude eeldusteks on vaid kaasomandi olemasolu asjale ning poolte kokkuleppe puudumine kaasomandi jagamise viisi suhtes. Käesoleval juhul on eelviidatud tingimused kaasomandi lõpetamise nõude osas täidetud, sest pooltele kuulub kinnistu kaasomandina ja pooled ei ole kokku leppinud kaasomandi jagamise viisi suhtes, samuti ei ole poolte vahel

§ 76

lg 2 kohaselt sõlmitud kokkuleppeid kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistamise kohta. 4.

§ 77

lg 1 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.

§ 77

lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

1. Hageja ei soovi käesoleval ajal kinnistut endale. Hageja on teinud kostjatele pakkumise, et kostjad või üks kostjatest saab hagejale kuuluva kaasomandi osa endale ja hagejale makstakse hüvitis kaasomandi osa kaotuse eest. Kostja 2 pole olnud sellega nõus. Kostja 1 on kord soovinud hageja osa omandada, kord ei ole soovinud. Samas on kostja 1 ka väitnud, et temal puuduvad rahalised vahendid hagejale kuuluva 2 kaasomandi osa omandamiseks ja ta saab hagejale kuuluva osa omandada ainult siis, kui saab selleks laenu. Seetõttu on hageja seisukohal, et parima tulemuse kaasomandi lõpetamise osas annab selle müümine avalikul enampakkumisel, mis tagab võimalikult kõrge müügihinna ja võimalikult õiglase hüvitise omandi kaotamise eest kõikidele kaasomanikule. Hageja on tellinud kinnistu turuhinna määramise eksperthinnangu ja selle kohaselt oli kinnistu väärtus mais 2022 summas 35 000 eurot.
2. Riigikohtu 21.05.2014 otsuse nr 3-2-1-38-14 kohaselt saab nõuda avaliku enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Seega ei pea kohtuotsuses määrama (ega hageja ei pea esitama) avaliku enampakkumise läbi viimise korda ja tingimusi. TMS § 2 lg 1 p 1 järgi täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel mh nõuded, mis tulenevad tsiviilasjas tehtud jõustunud kohtuotsusest. Sellest tulenevalt saab alustada kaasomandi lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi täitmiseks täitemenetlust TMS § 23 järgi ning kohtutäitur saab korraldada avaliku enampakkumise täitemenetluse seadustikus sätestatud korda arvestades.
3. Riigikohus on 9.06.2017 määruses 3-2-1-61-17 ja 26.04.2017 otsuses 3-2-1-14-17 käsitlenud kaasaomandi jagamiseks korraldatava enampakkumise õiguslikku olemust ja korda ning on seisukohal, et kaasomandi lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi täitmist, sh avaliku enampakkumise korraldamist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, saab nõuda kohtutäituri vahendusel. Seega on piisab, kui kohus otsustab kaasomandi lõpetamiseks avaliku enampakkumise korraldamise.
4. Hageja taotleb käesolevaga

§ 76lg 1 kohaselt kinnistu osas kaasomandi lõpetamist.

9. Hageja taotleb

§ 77

lg 2 kohaselt kinnistu suhtes kaasomandi lõpetamist selliselt, et kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha, millest on maha arvestatud enampakkumise korraldaja tasu ja enampakkumise kulu, jaotatakse järgmiselt: 9.

1. 1/3 nimetatud summast kuulub välja maksmisele hagejale; 9.
2. 1/3 nimetatud summast kuulub välja maksmisele kostjale 1; 9.
3. 1/3 nimetatud summast kuulub välja maksmisele kostjale
5. Hageja taotleb, et kohus määraks kindlaks avaliku enampakkumise kaks tingimust, so enampakkumise alghind 35 000 eurot ja hinna alandamine kordusenampakkumistel kuni 10%.
6. Hageja leiab, et alghinna määramine summas 35 000 eurot on põhjendatud, kuna nimetatud hind ei ole vaatamata eksperthinnangule kinnistu turuhind, vaid on sellest madalam ja on seetõttu sobiv hind alghinnaks. Hageja peab vajalikuks märkida, et eksperthinnangu kohaselt hindajat elamu kahte tuppa ei lubatud (vt lk 4 punkt 2 viies rida „Ülevaatuse ulatus“) ning hindamine on tehtud üle 6 kuu tagasi.
7. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda. Hageja menetluskulud on hagiavalduse esitamise seisuga: 12.
8. hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 420 eurot (arvestades tsiviilasja hinda 3 500 eurot); 12.
9. lepingulise esindaja kulud summas 490 eurot (õigusteenuse maht 3,5 tundi, tunnitasu 140 eurot).
10. Hageja palub kohtul lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11. Hagi on menetlusse võetud Viru Maakohtu
12. novembri
13. a kohtumäärusega.
14. Kostjate lepinguline esindaja võtab kohtuistungil
15. märtsil
16. a hagi õigeks. Hagi õigeksvõtt on protokollitud ja helisalvestatud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kostjate õigeksvõtul 3 põhineva kohtuotsusega.
18. Kostjad on hagi õigeks võtnud kohtuistungil
19. märtsil
20. a.
21. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tehakse otsuse kirjeldav ja põhjendav osa lihtsustatud vormis.
22. Hagi on tõendatud hageja esitatud asjaoludega, mida kohus ei korda ja on õiguslikult põhjendatud. 20.

§ 77

lg 1 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele.

§ 77

lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

1. Menetlusosalised ise kokkuleppele ei suutnud jõuda. MENETLUSKULUDE JAOTUS
2. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Eeltoodust tuleneb, et kui kostja on andnud põhjuse hagi esitamiseks, kuigi võtab nõude menetluse käigus õigeks, kannab kostja hageja menetluskulud.
3. Kohus leiab, et käesolevas asjas on kostjad andnud põhjuse hagi esitamiseks. Kostjad vaidlesid hagile vastu mitmel põhjusel ning võtsid hagi õigeks alles kohtuistungil. Hageja on enne hagi esitamist teinud kostjatele pakkumise, et kostjad või üks kostjatest saab hagejale kuuluva kaasomandi osa endale ja hagejale makstakse hüvitis kaasomandi osa kaotuse eest. Kostja 2 pole olnud sellega nõus. Kostja 1 on kord soovinud hageja osa omandada, kord ei ole soovinud. Samas on kostja 1 ka väitnud, et temal puuduvad rahalised vahendid hagejale kuuluva kaasomandi osa omandamiseks ja ta saab hagejale kuuluva osa omandada ainult siis, kui saab selleks laenu. Seega tingis kostjate enda käitumise hagejale vajaduse hagi esitada. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda.
4. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
5. Menetluskuludena palus hageja kostjatelt välja mõista riigilõivu 420 eurot ja kulud õigusabile. Hagejale on osutatud õigusabi hinnaga 140 eurot tunnis. Hagiavalduse koostamiseks kulus aega 3,5 tundi. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
6. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja kulunud aeg vastavuses kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahuga. Hageja õigusabikulud on seega põhjendatud summas 3,5 x 140 eurot = 490 eurot. Kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikuludena 490 eurot ja tasutud riigilõivuna 420 eurot ehk kokku tuleb kostjatelt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 910 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 340 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots 4