Obsah (4)

§ 121§ 65§ 16§ 56

Kriminaalasi nr 1-22-2746 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. november 2022. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-2746 (21278002015) Kohtunik

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav KALLE TRUUS Isikukood 35205282769, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, keskharidus, töökoht: xxxxxxxxxxxxx Tõkend: puudub Kaitsja Vandeadvokaat Robert Sprengk Kohtuistungi toimumise aeg 20. ja 30. september 2022. a RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Kalle Truus

§ 121lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

2.

§ 65lg 2 alusel suurendada Kalle Truusile Tartu Maakohtu 16.03.2020.

a kohtuotsusega nr 1-20-2042 mõistetud ja kandmata karistuse, s.o 1 (üks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust, võrra ning mõista Kalle Truusile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust.

1. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda vangistuse kandmise aja alguseks Kalle Truusi vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab Kalle Truusile teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg
3. KrMS § 180 lg 1 alusel jätta valitud kaitsjale makstud tasu summas 3387,60 eurot Kalle Truusi kanda. Mõista Kalle Truusilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 981 eurot.
4. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
5. Selgitusse tuleb märkida „1-22-2746, menetluskulud, Kalle Truus“.
6. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu
7. Kalle Truusi süüdistatakse selles, et tema 13.12.2021.a. õhtusel ajal enne kella 19:37 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx1 kortermaja ees pani toime valu ja tervisekahjustuse tekitava kehalise väärkohtlemise lähi- ja sõltuvussuhtes (on kannatanu pikaaegne koos- ja intiimelu partner ning tööandja), mis seisnes selles, et võttis kapuutsi juurest turjast kinni ning tahtlikult tõukas tugevajõuliselt kannatanu Xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxt. Kannatanu Xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx kukkus maha näoli lumme, tundis valu ning sai tervisekahjustuse s.o ninajuurel ca 0,4 cm pikkune põrutushaava, millest vereeritus. Kalle Truusi on eelnevalt karistatud 08.06.2017 kohtuotsusega nr 1-17-5432, 29.10.2018 kohtuotsusega nr 1-18-8363 ja 16.03.2020 kohtuotsusega nr 1-20-2042 vägivalla eest lähisuhtes oleva isiku vastu.
8. Seega pani Kalle Truus süüdistuse kohaselt toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, lähi- ja sõltuvussuhtes, korduvalt, mis on

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

II Poolte seisukohad ja kohtu seisukoht

1. Prokurör palus kohtuvaidlustes süüdistatav talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistada ja teda karistada.
2. Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et tema kaitsealune Kalle Truus tuleb õigeks mõista. Kaitsja arvates ei ole süüdistatav temale süüdistuses ette heidetud tegu toime pannud, sest tal ei olnud selleks aega. Kalle Truus käis 13.12.2021 kriminaalhoolaja vastuvõtul, seejärel poes ning kiirustas pojapoja sünnipäevale. Kuivõrd ta jõudis sünnipäevale 10 minutit pärast poest lahkumist (sõiduaeg poest kannatanu juurde ja sealt sünnipäevale on kaitsja hinnangul umbes 9 minutit), ei jõudnud ta vahepeal kannatanut tõugata ja talle haiget teha. Kannatanu etteheiteid süüdistatava suunas peab kaitsja kättemaksuks.
3. Kohus kaitsjaga ei nõustu ja kättemaksu ei usu. Kohus usub kannatanut ja loeb süüdistatavale süüdistuses ette heidetava teo tuvastatuks muu hulgas kannatanu ütluste pinnalt. Seda järgnevatel põhjendustel.
4. Kohtuliku uurimise tulemusena rullus kohtusaalis lahti järjekordne õnnetu armastuslugu. Kaks inimest kohtuvad, armuvad ja hakkavad koos elama. Kahjuks aga ei kulgenud nende 2 kooselu alati rahumeelselt. Kurja juur, nagu paljudes teistes sarnastes lugudes, peitub alkoholis. Alkohol teatavasti muudab inimesi ja reeglina toob neis välja mitte parema, vaid just halvema poole. Öeldakse ka seda, et alkohol võimendab seda, kes inimene tegelikult on. Kalle Truusi ja Xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxt mõjutas alkohol sedavõrd, et nende ühised alkoholitarbimised lõppesid reeglina kahjuks tülidega ja oli ka kordi, kus vägivallaga. Teada on, et Kalle Truusi on Xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx suhtes vägivallatsemise eest varem juba kolmel korral karistatud, ta on isegi viibinud vangistuses. Kokkuvõttes iseloomustasid nende kahe inimese suhet pidevad tülid, armukadedus, võimuiha, manipuleerimine ja vägivald. Seda järeldust kinnitavad sisuliselt kõik asjas üle kuulatud inimesed. Üksmeelt aga ei ole nende seisukohtades täpselt selles, kes armukade oli, kes tülisid üles kiskus, kes manipuleeris ja kes vägivallatses.
5. Tuleb tõdeda, et kannatanu on oma arvamuses põhimõtteliselt üksi. Süüdistatav ja tema tunnistajad, poeg ja minia, leiavad, et kõiges halvas, mis Kalle Truusiga on juhtunud, on süüdi kannatanu, kes on manipuleeriv ja kättemaksuhimuline. Poeg Xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx leiab sedagi, et kannatanu on ise olnud isa suhtes vägivaldne.
6. Nõustuda tuleb sellega, et kannatanu on käitunud halvasti ja ähvardavalt. Erinevate sõnumitega, mis ta on süüdistatavale ja tema lähedastele saatnud, on ta jätnud endast maha arvamuse, kui kättemaksu soovivast õnnetust suhte osapoolest. Vaatamata sellele on kohus veendunud, et pelgalt taolise arvamusega kannatanu käitumise tagajärjed piirduvad. Nii nagu kohus tõdes, on tegemist õnnetu armastuslooga, aga selles loos on kohtu arvates armastus olnud ühepoolne. Ehk siis tuleneb kohtu arvates kannatanupoolne käitumine paljuski just sellest, et ta otsis suhtes tähelepanu, mida ta ei saanud. See, et naised jäävad vägivaldsesse suhtesse pärast korduvaid rünnakuid nende vastu, on täiesti omaette ja väga keeruline teema, kuid elu on näidanud, et seda tuleb ikka ja jälle ette ja sellist käitumist võib kahjuks isegi pidada üldteada asjaoluks. Kohus on veendunud, et ka selles asjas on juhtunud samamoodi – kannatanu armastas teda löönud meest (kohtuotsused) ka edasi ja soovis vaatamata kõigele temaga edasi koos olla. Seega, kui kannatanule mingeid asju ette heita, ei tulene need asjad muust, kui armastustundest. Ähvardamine on tüüpiline näide tähelepanu vajadusest. Mitte midagi muud. Tohutule tähelepanuvajadusele ja sellele, et seda tähelepanu kannatanu ei saanud piisavalt, viitavad ka enesetapukatse ja visiidid psühhiaatriahaiglasse.
7. Mööda ei saa vaadata sellest, et kannatanul on hetkel elus parem, ja pangem tähele, selles elus ei ole Kalle Truusi. Kannatanu ei soovi kättemaksu. Ta oli varem haiglaselt kiindunud Kalle Truusi, hetkel ta seda enam ei ole ja mõistab kainelt, mis temaga on tehtud ja kuidas on temaga käitutud. Vaid selle pärast käitub ta hetkel nii, et annab Kalle Truusi vastu ütlusi ja süüstab teda vägivallatsemises. Kannatanu kinnitab, et oli pime - armastas Kalle Truusi väga palju, Kalle Truus oli ainuke mees, keda ta on armastanud.
8. Kalle Truusi käitumine kannatanuga on stereotüüpne näide sellest, kuidas käitub oma elukaaslasega armukade vägivallatseja. Ta keelas kannatanul suhelda meeskolleegidega, keelas suhelda lapsepõlvesõbrannaga. Kannatanu kogu maailma pidi moodustama Kalle Truus.
9. Kohtuvaidlustes rääkisid pooled mustrist, ehk siis sellest, et kui inimest on varem vägivallatamise eest korduvalt karistatud, siis on alust arvata, et ta teeb seda jälle. Prokurör leiabki, et kuivõrd Kalle Truus on Xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx suhtes varem vägivalda korduvalt kasutanud, järelikult tegi ta seda ka süüdistuses märgitud ajal. Kaitsja seda mustrit ei näe.
10. Kohtu arvates ei piirdugi muster vaid sellega, et Kalle Truus oli taaskord vägivaldne. Mustri moodustab laiem pilt ja selleks pildiks on ahistav suhe, kus kõik peab toimuma ühe osapoole keeldude ja käskude järgi. See muster on kahjuks igapäev paljudes Eesti peredes.
11. Kalle Truus on kohtu jaoks ennastõigustav ja ilma kahetsustundeta inimene. Enamjaolt on selle veendumuse põhjustanud kohtusaalis tajutu, vähem see, mida keegi on öelnud tema kohta. Kalle Truus eitab vägivallatsemist 13.12.
12. Kahetsusväärselt eitab ta ka eelmisi tegusid, 3 mille eest ta on süüdi mõistetud kannatanu suhtes vägivalla toimepanemises. Ta oli ütlusi andes külm ja kalkuleeriv, ta ei salli prokuröri ja ta ei jätnud seda enda teada, seda oli näha tema kehakeelest ja üleolevast suhtumisest küsimustele vastates.
13. Xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx sõnul vihkab Kalle Truus naisi. Purjus peaga muutub kurjaks ja siis on tülid kiired tulema. Kannatanu ei eita, et ka tema ütleb purjuspäi halvasti ja põhjustab sellega tülisid. 13.12.2021 ütles ta süüdistatavale: „Kuradi impotent, et ma lähen meestesse.“ Pärast seda tuli tõuge ja kannatanu kukkus näoli lumme ja tundis valu.
14. Xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx kirjeldus juhtunust on lühiversioonina kirjas süüdistuses. Pikem versioon algab sellest, et 13.12.2021 tegi ta tööluusi ja võttis kodus viina. Üksinda. Mingil hetkel sai viin otsa ja ta helistas Kalle Truusile, et see tooks talle viina juurde. Ta ei mäleta täpselt mis ajal, aga mingi hetk oli Kalle Truus viinaga kohal ja nad võtsid koos kolm kiiret pitsi. Kalle Truusil oli kuhugi kiire, kuid kuhu, seda ta kannatanule ei öelnud. Kui Kalle Truus hakkas lahkuma, pani kannatanu jope selga ja läks süüdistatavaga kaasa õue. Kannatanu soovis süüdistatavaga pikemalt aega veeta ja arvates, et viimane läheb koju, pakkus ennast kaasa. Sellega aga süüdistatav nõus ei olnud ja see haavas kannatanut, kes vihastus. Seejärel ütles kannatanu juba mainitud lause, toimus tõuge ja kannatanu sai haiget. Kannatanu sõnul istus Kalle Truus seejärel autosse, kannatanu püüdis temaga veel suhelda ja selgitada, et ta sai haiget, kuid süüdistatav midagi ei öelnud ja sõitis minema. Kannatanu läks tagasi tuppa, püüdis peatada kukkumisest tekkinud ninaverejooksu, võttis lohutuseks veel viina ja kui oli toibunud, saatis Kalle Truusi telefonile sõnumi: „Sina oled süüdi, et minu nägu lömmis“.
15. Kohtuliku uurimise käigus sai uuritud kõnet häirekeskusesse. Kannatanu helistas häirekeskusesse 13.12.2021 kell 19.37 ja selgitas, et kolm tundi tagasi meesterahvas lükkas teda ja ta ei saa verejooksu pidama. Kes see meesterahvas oli, seda kannatanu nõus avaldama ei olnud. Seega pole häirekeskuse kõnet analüüsides mitte ainult oluline see, mis kannatanu ütles, vaid ka see, mis ta ütlemata jättis. Kannatanu ütlustega kokkulangevalt saab kõne pinnalt tuvastada, et kannatanut tõugati ja et tõukajaks oli meesterahvas. Ehk olulisem on aga see, et ta ei tahtnud öelda, kes teda tõukas. Kohtusaalis selgus kannatanu ütluste põhjal, et ta jättis Kalle Truusi nime häirekeskuse töötajale ütlemata seepärast, et ei tahtnud süüdistatavale probleeme – viimane oli alkoholikeeluga katseajal. Veelgi enam, süüdistatava kaitsmist jätkas ta ka hiljem, kui teda kutsuti politseisse ülekuulamisele. Seal väitis ta, tõsi küll siis juba Kalle Truusi palvel, et ei mäleta enam midagi. Kokkuvõttes saab nende tuvastatud faktide pinnalt teha taas kord järelduse, et kannatanu hoolis süüdistatavast nii palju, et ei soovinud talle halba. Nõustuda tuleb prokuröriga ka selles, et kui kannatanu oleks kolme tunni jooksul välja mõelnud kättemaksuaktsiooni, kõlanuks kõne häirekeskusesse teist moodi. Kannatanu soovis sõnaselgelt meditsiinilist abi, mitte politseid.
16. Kannatanu ütluste usaldusväärsust sisuliselt kohtu arvates millegagi kõigutatud ei ole (erinevalt välisest pildist, et kannatanu on kättemaksuhimuline ähvardaja, kelle ähvardused saavad teoks). Kaitsja ristküsitluse käigus tõi esile asjaolu, et kannatanu lähisuhtevägivalla infolehes varjas fakti, et Kalle Truus ise autot juhtis, kuid sellele vastuolule sai kohus loogilise ja ammendava vastuse – kannatanu püüdis Kalle Truusi kaitsta. Kuivõrd kannatanu tunnistas, et nad võtsid koos KalleTruusiga viina ja kui siis kannatanu alguses oleks öelnud kohe, et Kalle Truus istus pärast alkoholi tarvitamist autorooli, tähendanuks see viimasele ainult probleeme. See oli hädavale, nii nagu kannatanu seda ise nimetas. Kohtu jaoks oli see selgitus veenev.
17. Järeldus siit on, et kannatanu ütlused on sisemiste vastuoludeta ja on olnud järelikult kogu senise menetluse, st nii kohtueelse menetluse kui ka kohtumenetluse kestel ühetaolised. See viib lisaks tunnetuslikule või tajumuslikule arvamusele, mida kohus väljendas otsuse eelmistes punktides, tõdemuseni, et kannatanut saab usaldada ja ta räägib tõtt. Kohtulikul uurimisel uuriti prokuröri palvel kannatanu usaldusväärust toetava tõendina ka vormikaamera salvestise pinnalt koostatud vaatlusprotokolli ja ka salvestist ennast. Kohus jätab aga selle tõendi tõendkogumist 4 kõrvale, kuna selle tõendi kogumisel ja uurimisel on rikutud KrMS § 87 lg 2 nõudeid (vt ka RKKK 3-1-1-86-06, p 6).
18. Lisaks eeltoodule annab kohtu jaoks kannatanu usaldusväärsusele tuge kunstlik kaitsestrateegia – Kalle Truusil ei olnud aega kuritegu toime panna. Kohtu arvates oli küll.
19. Kaitsestrateegia kunstlikuks nimetamist põhjendab kohus esmalt sellega, et rõhumine ajalisele faktorile ja ainult sellele paistis kohtusaalis silma ja mõjus võõrkehana asja kontekstis. See oli tehislik, erines loomulikust inimkäitumisest. Teisisõnu rajaneb kaitsestrateegia ebaloomulikule elukäsitlusele sellest, kuidas asjas üle kuulatud süüdistatav ja tema poeg ning minia väga täpselt kella jälgivad. Kohus sellisesse pedantsusesse ei usu. Eluliselt usutavam on, et inimesed ei suuda oma tegevusi minuti täpsusega meelde jätta, veelvähem seda aasta möödudes täpselt meenutada.
20. Kalle Truus ei mäletanud oma ristküsitluse ajal mitmeid asju. Näiteks ei mäletanud ta seda, kas Xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx helistas talle juba sama päeva lõuna ajal ja palus talle viina tuua. Ka ei mäletanud ta seda, mida talle kirjutas poeg vanglasse ega seda, mida poeg kohtusaalis rääkis lapsepõlves karistuseks isa käest rihma saamise kohta. Ka ei mäletanud ta seda, mida ta 45 minutit kriminaalhooldaja juures 13.12.2021 tegi. Vaatamata sellele mäletab ta väga täpselt, st minuti täpsusega seda, mis kell ta pärast kriminaalhooldaja vastuvõttu poodi läks, kaua ta seal oli ja mis kell poest väljus ja mis kell lapselapse sünnipäevale jõudis. Nii täpselt mäletamist põhjendas Kalle Truus sellega, et kuna tal on kell käe peal siis ta vaatab seda kogu aeg. Kohtu jaoks ei ole need põhjendused veenvad. Inimene võib kella kanda ja seda tihti vaadata, kuid kui inimene väidab, et ta mäletab minuti täpsusega kus ta oli ja mida tegi, ei ole see eluliselt usutav.
21. Tehislikult väga täpset aega, mil isa jõudis sünnipäevapeole, mäletab ka kaitsja tunnistaja Xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx. Selleks kellaajaks oli sama aeg, mida mäletas ka isa – 17.
22. Samas pidi ta ristküsitluse käigus korduvalt tõdema, et ta mingeid asju ei mäleta. Prokuröri täpsustavale küsimusele selle täpse kellaaja osas vastas tunnistaja juba loomulikumalt: „Ütlesin umbes. See võib olla ka 15, 20 minutit? Mitte üle 15.“. Seega tegelikult ei selgu tunnistaja ütlustest täpselt, millal isa peole saabus aga ole seeläbi välistatud ka see, mida väidab kannatanu olevat toimunud kella 17 paiku. Kui kaitsestrateegia kohaselt välistab süüdistatava kell 17.10 saabumine sünnipäevapeole kuriteo toimepanemise, siis lisa 5-10 minutit väikeses Jõgeva linnas on igati piisav kiirelt kolme pitsi viina võtmiseks ja kannatanu ründamiseks. Poe juurest kannatanu juurde sõidab 3-4 minutit ja kannatanu juurest peole 4-5 minutit.
23. Teine kaitsja tunnistaja süüdistatava minia Xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx mäletas, et Kalle Truus hilines sünnipäevale 5-10 minutit. Arusaadavalt saab pidada hilinemist 5 minutit vastuolus olevaks teiste asjas tuvastatud faktidega. 17.05ks ei olnud võimalik Kalle Truusil jõuda peole, juhul kui ta 16.45 kriminaalhooldaja juurest vabanes, käis poes ja Xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx juures. 10 minutit on aga jällegi aeg, mis oleks justkui võetud eesmärgiks saavutada, sest see püsib kaitsestrateegia piirides. Kohtu jaoks viitab selline ajaliste piiride liialdav vähendamine sellele, et tunnistaja tegelikult ei tea ega tajunud 13.12.2021 täpselt, kui palju äi sünnipäevapeole hilines.
24. xxxx ja Xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxi ütluste usaldusväärsuse kohta tuleb märkida lisaks seda, et nad mõlemad on kannatanu suhtes vaenulikult meelestatud, mis võib inimesi kallutada andma kaitseversiooni toetavaid ütlusi. Vaenulikkust kirjeldas oma ütlustes kannatanu ja seda ei eitanud oma ütlustes ka nimetatud tunnistajad.
25. Kunstlikule kaitsestrateegiale lisaks häirib kohut järgnev. 13.12.2021 kell 17.29 saadab kannatanu süüdistatavale sõnumi, millele süüdistatav ei reageeri. Küsimus on, et miks? Oleks igati loogiline, kui inimene saab süüdistava sisuga sõnumi, et ta on kellegi lömmis näos süüdi, ja kui ta ei ole midagi valesti teinud, siis ta sellisele ebaõigele sõnumile ka kuidagi reageeriks. Kalle Truus ei teinud sellest sõnumist väljagi. Ehk siis eluliselt usutavam on versioon selle 5 kohta, et kui inimesele tuleb sõnum, et tema pärast on kellegi nägu lömmis, tekitab see huvi, mille kohta see sõnum käib. Kalle Truusi see ei huvitanud. Tähele tuleb panna, et ta ei olnud varem sellist sõnumit saanud. Kuigi Kalle Truus väitis, et ta ei pööranud tähelepanu, sest ta oli varemgi imelikke sõnumeid saanud, siis kinnitab ta, et just sellist sõnumit ta varem saanud ei ole. Ainuke loogiline järeldus siit on, et ta teadis väga täpselt, mille kohta see sõnum käib ja otsustas teadlikult seda ignoreerida.
26. Eelneva analüüsi tulemusel loeb kohus tuvastatuks, et süüdistatav tõukas kannatanut 13.12.2021 kella 17 paiku, kannatanu kukkus tõuke tagajärjel näoli vastu lumist maad ja tundis valu ning sai tervisekahjustuse. Valu tundmist kinnitab kannatanu oma ütlustes ja kui vaadata asjas uuritud lähisuhte vägivalla infolehele lisatud fotosid kannatanust, kiirabikaarti ja seal kirjeldatud kannatanu vigastust, on valu tundmise väitmine enam kui usutav. Ka tervisekahjustus on nimetatud tõenditega tuvastatud. Kuivõrd Kalle Truusi on varem samasugused teod toime pannud ja teda on nende eest karistatud, moodustub korduvus

§ 121lg 2 p 3 mõttes.

1. Erinevalt prokurörist ja kannatanust ei ole kohus aga nõus sellega, et teo toimepanemise esines ka lähi- ja sõltuvussuhe.
2. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on lähisuhte tuvastamisel oluline on tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel, mis tugineb nt vastutuse jagamisele, üksteisele toetumisele ning usaldusele. Lähisuhe loob ja kindlustab suhtepoolte sotsiaalset turvatunnet. Seadusandja mõtte kohaselt on lähisuhtele on iseloomulik hoolitsus, usaldus, turvalisus, emotsionaalne tugi ning omavaheline tundeseotus, sh pere-, sõprus-, paari- ja armastussuhted.
3. Kohtu arvates lõppes Kalle Truusi ja Xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx lähisuhe hetkest, kui Kalle Truus läks vangistust kandma. Seda vaatamata asjaoludele, et nii süüdistatava, kannatanu kui ka tunnistaja Xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxi sõnul jätkasid süüdistatav ja kannatanu suhtlemist ka hiljem, ehk siis pärast süüdistatava vanglast vabanemist ja enne detsembrit
4. Kohtu jaoks ilmestab nende suhet sel perioodil kõige paremini kannatanu arvamus, mille ta andis ristküsitluse kaitsja küsimustele käigus: „Peale šokivangistust. Siis ma olin tal rohkem külaline ja voodikaaslane.“
5. Kohtu arvates selline suhe neil oligi ja mitte midagi enamat ja see ei ole lähisuhe, suhe mida peab silmas kohtupraktika ja seadusandja. Nii nagu kohus on selgelt väljendanud, oli kannatanu aktiivseks pooleks selles suhtes. Tema tunded jäid reeglina vastuseta. Sellest kiindumusest tulenevalt soovis kannatanu
6. mai kuust, kui Kalle Truus vabanes vanglast kuni 13.12.2021 näha nende suhtes midagi, mida seal ei olnud. Selles suhtes ei olnud üksteisele toetumist ega usaldust. Turvatundest rääkimata. Kannatanu soovis seda kõike näha, kuid see oli ühepoolne. Jah, selles suhtes võis olla hoolitsust ja emotsionaalset seotust, kuid kui inimene varjab oma suhet ja peidab teist inimest oma autos, ei ole see normaalne suhe ega lähisuhe

121 lg 2 p 2 mõttes.

1. Ka ei pea kohus Kalle Truusi ja Xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx suhet sõltuvussuhteks ja seda põhjusel, et sellist sõltuvustunnet, mida ehk püüti kohtulikul uurimisel objektiivselt esile tuua, kannatanu ise ei tajunud. Ta küll vastas prokuröri küsimustele, et ülemuse Kalle Truusi korraldustele mitte allumine tähendanuks lahti laskmist ja majanduslikku põntsu, kuid need vastused ei olnud veenvad. Lisaks sellele selgus tunnistajate ja süüdistatava ütlustest, et kannatanu tegi aegajalt tööluusi ja tagajärgi sellele tegelikult ei olnud. Töö tuli lihtsalt järele teha. Seega võis kannatanu endale lubada sisuliselt kõige raksemat rikkumist, ehk siis mitte ilmuda tööle.
2. Eeltooduga on tõendatud, et Kalle Truus on pannud toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise korduvalt

§ 121lg 2 p 3 objektiivse koosseisu.

Süüdistatav pani teo toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kalle Truus lükkas 6 teadlikult kannatanut, seejuures pidi ta möönma, et kannatanu kukub ja sellise tegevuse tulemusena tunneb kannatanule valu. Arvestades nende senist suhet (kolm korda varem samasuguse teo eest karistatud) pidi ta möönma, et ta on kannatanust füüsiliselt üle ja tema tõuge mõjub kannatanule just nii nagu see mõjus. 33. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 34. Eeltoodust tulenevalt tuleb Kalle Truus süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p 3 järgi.

III Karistus 35.

§ 121

lg 2 p 3 järgi karistatakse isikut rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. 36.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. märtsi
3. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 9.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. detsembri
5. a otsus asjas nr 3-1-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi nr 03.04.

1. a otsus 1-18-2232, p 71).
2. Kohus leiab, et rahaline karistus ei täidaks Kalle Truusi puhul ei üldpreventiivseid ega eripreventiivseid eesmärke ning isikut tuleb karistada vangistusega (varem samasuguste tegude eest vangistusega karistatud, karistus ei ole mõjunud).

§ 121lg 2 p 3 keskmine sanktsioonimäär on kaks aastat ja kuus kuud.

Prokurör on taotlenud mõista karistuseks üks aasta ja kuus kuud vangistust, ehk siis alla keskmise määra.

1. Kohus nõustub prokuröri karistusettepanekuga ja leiab, et karistuse eesmärke on süüdistatava puhul võimalik saavutada ka keskmisest madalama määraga ja üks aasta ja kuus kuud vangistust on Kalle Truusile sobiv karistusmäär. Seda ka olukorras, kus kohus ei tuvastanud tema teos veel ühte kvalifitseerivat tunnust, so lähi- ega sõltuvussuhet. Viimati karistati Kalle Truusi sama pika vangistusega, kuid siis pöörati sellest täitmisele vaid kaks kuud. Ülejäänud karistust kandis ta tingimisi.
2. Seekordne karistuse kandmise viis lähtub preventsioonidest. Õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades ei saa reageerimata jätta ebaõiglusele, mida on oma tegudega kaasa toonud inimene, keda karistatakse samasuguse teo eest juba neljandat korda. Viimase teo pani ta toime katseajal, mil teda ähvardas vanglakaristus üks aastat ja neli kuud. Ühiskond peab aru saama, et sellisesse käitumisse suhtutakse karmilt. Eripreventsiooni mõttes tuleb tõdeda, et kui inimene ei saa pärast kolme kriminaalkaristust aru oma tegude tagajärgedest, tuleb teda eelnevast korrast karmimalt karistada ja loota, et seekordne karistus on mõjus. Seda kõike vaatama sellele, et Kalle Truus ja Xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx vahel ei ole enam ei lähi- ega sõltuvussuhet ja selle pinnalt võiks väita, et oht uute kuritegude toimepanemiseks on maandatud (on ju seni Kalle Truus teadaolevalt rünnanud vaid Xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxt). Kuritegu, mille Kalle Truus toime pani, panigi ta toime olukorras, kus kohtu arvates enam suhet nende vahel ei olnud. Ometi ei takistanud see Kalle Truusi kannatanut ründamast ja eripreventsioon peabki kindlustama selle, et ta seda enam ei teeks. 7
3. Karistuse mõistmine ja selle pikkuse määramine on hinnanguline ja selle määr sõltub paljuski sellest, kuidas kohus tajub süüdistatavat. Praegu leiab kohus, et on vajalik saata Kalle Truus vanglasse, et ta mõistaks vastutust mis tal teo toimepanemise eest lasub. Nii nagu otsuses eelnevalt mööndud, tajus kohus Kalle Truusi kui ennast õigustavat ja kahetsustundeta inimest. Karistus peab peegeldama hukkamõistu sellisele käitumisele.
4. Seega leiab kohus, et Kalle Truus peab oma karistuse üks aastat ja kuus kuud vangistust ära kandma. Sellele karistusele tuleb

§ 65

lg 2 alusel liita eelmine, ära kandmata karistus üks aasta ja neli kuud vangistust, mille mõistis Kalle Truusile 16.03.2020 Tartu Maakohus asjas 1-20-

2. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt kaitsjale makstud tasu summas 3387,60 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 981 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marek Vahing Kohtunik Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kriminaalasi Kohtuistungi sekretär Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalesid Apelleeritud kohtuotsus Apellatsioonide esitajad Prokurör Süüdistatav Tartu Ringkonnakohus
3. veebruar 2023, Tartu 1-22-2746 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm Kalle Truus süüdistuses

§ 121lg 2 p-de 2, 3 järgi üldmenetluses Liina Tulit-Kuum 19.

jaanuar 2023 ringkonnaprokurör Anneli Hinto, süüdistatav Kalle Truus ja kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)

1. novembri 2022 otsus ringkonnaprokurör Anneli Hinto ja süüdistatav Kalle Truusi kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk ringkonnaprokurör Anneli Hinto Kalle Truus, isikukood: 35205282769, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxm aakond; kriminaalkorras karistatud vandeadvokaat Robert Sprengk Kaitsja RESOLUTSIOON
2. Tühistada Tartu Maakohtu 01.11.2022 otsus osaliselt, s.o Kalle Truusi süüdi tunnistamises ja karistamises

§ 121

lg 2 p 3 järgi, liitkaristuse mõistmises

§ 65lg 2 alusel.

2. Süüdi tunnistada Kalle Truus

§ 121lg 2 p-de 2, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

3.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Kalle Truusile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.03.2020 kohtuotsusega asjas nr 1-20-2042 mõistetud ja kandmata 8 karistuse, s.o 1 aasta 4 kuu vangistuse, võrra ning mõista Kalle Truusile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) aastat vangistust.

1. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2. Prokuröri ja kaitsja apellatsioonid rahuldada osaliselt.
3. Välja mõista Eesti Vabariigilt süüdistatav Kalle Truusi kasuks apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks 924 (üheksasada kakskümmend neli) eurot. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Tiit Lõhmus (allkirjastatud digitaalselt) Maarika Kuusk Ingeri Tamm 9