1-23-1641/8

(22231503724)Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja Kristjan Oja süüdistuses Kars 424 lg 1 ja Kars 215 lg I järgi kokkuleppemenetluses Natalia Duskina Kristjan Oja — isikukood 37204180235; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht xxx; emakeel eesti keel•, töökoht XXX, xxx; e-post xxx; telefon xxxxxxx; tökendit ei Ole kohaldatud; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Toomas Pilt (süüdistatav ei soovi kaitsja osavöttu kohtuistungist) Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 248 lg I p-st 5 ja 249 ning S-dest 306, 31 1 ja 313, maakohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Kristjan Oja KarS 424 lg 1 ja KarS 215 lg 1 järgi ning möista talle Kars 63 lg 1 alusel karistuseks vangistus 8 kuud.
2. KarS 68 lg 1 alusel arvata Kristjan Oja karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.-
3. oktoober 2022, s.0 2 päeva. Löplik karistus on 7 kuud ja 28 päeva vangistust.
4. Kars 74 lg-de 1 ja 3 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Kristjan Oja ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS 75 lg 1 kontrollnöudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- vöi öppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. territooriumilt
5. Kars 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Kristian Oja osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
6. KarS 75 lg 4 alusel vötab Kristjan Oja endale vabatahtliku kohustuse hiljemalt 1 kuu jooksul alates katseaja algusest ning edaspidi kuni käitumiskontrolli löpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT (IFCC) ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on Kristjan Ojal alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT (IFCC) näit suurem kui 1,8%, siis kordusproovide näitajad peavad olema vörreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT (IFCC) analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,8%. Olukorras, kus siiüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,8 0/
8. KarS 78 lg 1 alusel lugeda katseaja kulgemist otsuse kuulutamisest. KarS S-s 75 sätestatud kontrollnöudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jöustumisest.
9. Välja möista Kristjan Ojalt riigituludesse KrMS 180 lg 1 ja 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimöistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 1087,5 eurot ning KrMS 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud öigusabi eest 129,60 eurot, s.o kokku 1217,1 eurot.
10. KrMS 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Kristjan Ojal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jöustumisest, s.o esimese 11 kuu jooksul igakuiselt 101,4 eurot ja
11. kuul 101,7 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK AS-is EE351010052031000004, SWEDBANK AS-is EE522200221013264447, LUMINOR BANK AS-is EE401700017002872300, LHV PANK AS-is EE
12. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Kristjan Oja, kriminaalasi 1-23-1641, menetluskulud" ja viitenumber
13. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nöudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale vöib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni vöib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
14. peatüki
15. jao sätted) vöi kriminaalmenetlusöiguse olulise rikkumisega KrMS 339 lg 1 möttes. Süüdistatav ja kaitsja vöivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaöigesti kvalifitseeritud vöi kui süüdistatavale on kuriteo eest möistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS Kristjan Oja süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult
16. oktoobril 2022 kella 10.01 ajal Tallinnas, Narva mnt-l, suunaga Reimani tn poole mootorsöidukit VW Sharan registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove tuvastati töendusliku alkomeetriga, löplik tulem alkoholisisalduse kohta väljahingatavas öhus oli 0,89 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l ning löplik möötetulemus 0,80 mg/l)). Sellise tegevusega rikkus Kristjan Oja liiklusseaduse (LS) 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) 36 lg 1 nöudeid. LS 69 lg I - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi vöi käesoleva paragrahvi löikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Kors 36 lg I - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise vöi psühhotroopse aine vöi muu joovastava aine tarvitamisest pöhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud vöi muutunud kehalistes vöi psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Kors 36 lg 4 p 1 ja 2 — Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse vöi muu joovastava aine tarvitamisest pöhjustatud joove. Seega pani Kristjan Oja toime KarS 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mootorsöiduki joobeseisundis juhtimise. Samuti vöttis Kristjan Oja
17. oktoobril 2022 enne kella 7.00 vööra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil Tallinnas Kevade 3 juurest omaniku teadmata ja nöusolekuta YYY OÜle kuuluva mootorsöiduki VW Sharan registreerimismärgiga XXXXXX. Ta asus antud söidukit juhtima Tallinna linnas ning samal päeval kella 10.01 paiku oli ta kinni peetud politsei poolt Tallinnas Reimani tn 2 maja juures. Seega pani Kristjan Oja toime vööra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, s.o Kars 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOKKULEPPE SISU Süüdistatava Kristjan Oja, tema kaitsja ja prokuröri vahel sölmitud kokkuleppe järgi on Kars 63 lg I alusel Kristjan Ojale möistetavaks karistuseks Kars 424 lg I ja Kars 215 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest 8 kuud vangistust. Kars 68 lg 1 alusel on arvatud Kristjan Oja karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.-
18. oktoober 2022, s.0 2 päeva. Löplik karistus on 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohaldades Kars 74 lg-de 1 ja 3 sätteid, määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav Kristjan Oja ei pane l-aasta katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab Kars 75 lg 1 kontrollnöudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- vöi öppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, peab prokurör pöhjendatuks määrata Kristjan Ojale täiendavalt järgmised kohustused: Kars 75 lg 2 p 8 alusel osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis; Kars 75 lg 4 alusel vabatahtliku kohustusena tegema hiljemalt 1 kuu jooksul alates katseaja algusest ning edaspidi kuni käitumiskontrolli löpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT (IFCC) ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele Viitav patoloogia ehk CDT(IFCC) näit suurem kui 1 ,8%, siis kordusproovide näitajad peavad olema vörreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT (IFCC) analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,8 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,8 %. Menetluskuludeks on süüdimöistva otsusega KrMS S 180 lg I ja S 179 lg I p 2 alusel kaasnev sundraha 1,5 palga alammäärale vastavas summas, s.0 1087,5 eurot ning KrMS 180 lg 1 ja 175 lg I p 4 alusel kaitsjatasu osutatud öigusabi eest 129,6 eurot, s.o kokku 1217,1 eurot. Kokkuleppe järgi tuleb Kristjan Ojal menetluskulud tasuda kohtuotsuse jöustumisest 12 kuu jooksul. KOHTU SEISUKOHT Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nöustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise pöhjal leiab kohus, et kokkulepet sölmides on süüdistatav väljendanud oma töelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on öigesti kvalifitseeritud, mistöttu tuleb Kristjan Oja Kars 424 lg 1 ja Kars S 215 lg I järgi süüdi möista. Kuivörd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüleja seaduse nöuetele, tuleb talle möista kokkuleppekohane karistus. Ka muud kokkuleppe tingimused, s.o menetluskulud vastavad seaduse nöuetele. Kohtuistungil avaldasid nii prokurör kui ka süüdistatav, et kokkulepet sölmides peeti silmas vöimalust tasuda menetluskulusid ositi 12 kuu jooksul. Kuivörd süüdistatav avaldas istungil, et ositi tasumine on tema jaoks lihtsam, täpsustas kohus menetluskulude tasumise korra sönastust. Sel pöhjusel ei pea kohus nimetatud täpsustust kokkuleppe muutmiseks, milleks kohtul endal volitus puudub (RKKKm 3-1-1-07-16). Asitöendid käesolevas asjas puuduvad. Sandra-Kristin Kärner kohtunik