Obsah (8)

§ 367§ 163§ 133§ 4842§ 177§ 178§ 405§ 442

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 22.02.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-111687 Tsiviilasi AS Aktiva Portfolio hagi A.

) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - AS Inbank (laenuandja) ja kostja sõlmisid 25.06.2019 laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu summas 2500 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama 72 osamaksega hiljemalt 20.06.

1. Lepingu järgi kohustus kostja tasuma intressi 18,90% aastas laenu kasutamise eest ning lepingu haldustasu 2,50 eurot kuus. Maksete tähtaegselt tasumata jätmise või mittetäieliku tasumise korral kohustub kostja maksma viivist võlgnetavalt summalt 18,90% aastas (dtl 49–55); - laenuandja saatis 07.03.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ning hoiatati, et võlgnevuse tasumata jätmisel ütleb laenuandja lepingu üles (dtl 56); - laenuandja ütles 28.03.2022 avaldusega laenulepingu üles (dtl 57); - laenuandja teatas 30.03.2022 kostjale, et ta loovutas laenulepingust tulenevad nõuded hagejale (dtl 58).
2. Kostja väited selle kohta, et tal puuduvad lepingulised suhted hagejaga ning ta ei ole hageja suhtes võlgnik, ei välista kohtu hinnangul hagi rahuldamist. Hageja on käesolevas tsiviilasjas esitanud laenuandja 30.03.2022 teate kostjale, kus laenuandja on avaldanud, et ta on loovutanud 25.06.2019 sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXX tulenevad nõuded kostja vastu AS-ile Aktiva Portfolio, s.o hagejale (dtl 58). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 170 esimene lause sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Kuna laenuandja on teavitanud kostjat nõude loovutamisest, loetakse, et loovutamine on kostja suhtes toimunud.
3. 25.06.2019 laenulepingu kohaselt väljastati kostjale laen summas 2500 eurot. Hagi kohaselt on kostja tasunud põhiosa katteks kokku 687,28 eurot. Hageja palus kohtul välja mõista kostjalt põhiosa võlgnevuse summas 1 812,72 eurot (2 500 – 687,28). Kostja ei ole summa kujunemist vaidlustanud. Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 396 lg 1 alusel ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1812,72 eurot.
4. Hageja palus kostjalt välja mõista intressi võlgnevuse summas 111,42 eurot. Laenulepingus leppisid pooled intressimääraks 18,90% aastas. Hagi kohaselt on kostjal intressivõlgnevus alates
5. osamaksest, s.o alates 20.12.2021 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 20.03.
6. Intressivõlgnevuse summa on kujunenud järgmiselt: maksegraafikujärgne 20.12.2021 intressi osamakse summas 28,55 + maksegraafikujärgne 20.01.2022 intressi osamakse summas 29,01 eurot + maksegraafikujärgne 20.02.2022 intressi osamakse summas 28,53 eurot + maksegraafikujärgne 20.03.2022 intressi osamakse summas 25,33 eurot. Kostja ei ole summa kujunemist vaidlustanud. Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 397 lg 1, laenulepingu põhitingimuste ja laenulepingu tingimuste p 5.1 alusel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 111,42 eurot.
7. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnetava lepingu haldustasu summas 10 eurot. Laenulepingus leppisid pooled kokku lepingu haldustasus 2,5 eurot kuus. Kostjal on haldustasu 3 võlgnevus alates laenulepingu maksegraafiku
8. osamaksest, s.o alates 20.12.2021 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 20.03.
9. Lepingu haldustasu võlgnevus on kujunenud järgmiselt: maksegraafikujärgne 20.12.2021 haldustasu osamakse summas 2,50 + maksegraafikujärgne 20.01.2022 haldustasu osamakse summas 2,50 eurot + maksegraafikujärgne 20.02.2022 haldustasu osamakse summas 2,50 eurot + maksegraafikujärgne 20.03.2022 haldustasu osamakse summas 2,50 eurot. Kostja ei ole summa kujunemist vaidlustanud. Kohus rahuldab hageja nõude § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja lepingu põhitingimuste alusel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu haldustasu 10 eurot.
10. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise põhivõla summalt 1812,72 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 29.03.2022 kuni hagi esitamiseni 13.05.2022 summas 43,18 eurot. Hageja nõuab viivist määraga 18,90% aastas kooskõlas laenulepingu punktiga 2 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 kolmanda lause, laenulepingu põhitingimuste ning laenulepingu tingimuste p 6.1 alusel ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 29.03.2022 kuni 13.05.2022 eest summas 43,18 eurot.
11. Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 1812,72 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 teine lause ja

§ 367. 12.

Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulu 50 eurot VÕS § 113² lg 2 p 3 alusel, mis näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on hagis sissenõudmiskulude summa kujunemist selgitanud järgmiselt: 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Hageja on välja toonud, et võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja ei ole selgitanud ega esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, mis kuupäeval ja millise sisuga kirjad kostjale on edastatud. Hageja ei ole esitanud ohtegi tõendit ka võlgniku makseviivitusest tingitud muude kulude tekkimise kohta. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulud on tõendamata. Kohus jätab hageja nõude sissenõudmiskulude väljamõistmiseks rahuldamata. 13. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1 812,72 eurot, intress 111,42 eurot, lepingu haldustasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 43,18 eurot ja viivis põhinõudelt (1812,72 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni. 14. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 4 Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas tsiviilasjas jääb hagiavaldus rahuldamata väga väikeses osas, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

1. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja käesolevas menetluses kandnud menetluskulusid kokku summas 850 eurot (käibemaksuta). Hageja menetluskuludeks on nimekirja kohaselt riigilõiv summas 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ning õigusabikulud 480 eurot. Hagejale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot ning menetluskulude nimekirjade kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi kokku 4 tundi. Hageja kinnitas, et kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Hageja kinnitab, et on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
2. Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
3. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja käesolevas menetluses tasunud riigilõivu kokku summas 350 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 71,27 eurot + Harju Maakohtule hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 278,73 eurot). Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 2 172,34 eurot.

Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 2500 eurot tasuda riigilõivu summas 350 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 350 eurot. 18. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

§ 4842

kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

1. Lisaks eeltoodule on hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 480 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis, kokku 4 tundi. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 120 eurot, tasuna mõistlik. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust, hinnates ja analüüsides käesolevas tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on põhjendatud hageja lepingulise esindaja menetlustoimingud mahus 3 tundi, s.o õigusabikulu summas kokku 360 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 3 h alusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks ning dokumentide esitamiseks kohtule. Arvestades käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu ning vaidluse keerukust, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid seoses Harju Maakohtule hagiavalduse esitamisega kokku 2 h. Kohus leiab, et nimetatud aega tuleb asja sisu, mahtu ja keerukust arvestades pidada mõistlikuks, põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks hagiavalduse koostamiseks. Kohus selgitab, et arvestas seejuures, et hageja on kohtule esitanud 5leheküljelise hagiavalduse, vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Arvestades kostja poolt esitatud vastuse ning hageja 19.09.2022 seisukoha sisu ja mahtu, tuleb kohtu hinnangul põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 1h, mis esindajal kulus kostja vastuväidetega tutvumiseks, seisukoha koostamiseks ja kohtusse esitamiseks. 5 Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulusid summas 360 eurot (3 tundi x 120). Hageja ei taotle õigusabikulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
2. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 730 eurot (riigilõiv 350 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 360 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista
3. Hageja taotlusel märgib kohus

§ 177

lg 4 alusel, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 22.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 23. Kohus selgitas 20.05.2022 menetlusse võtmises määruses, et kohus menetleb hagi lihtsustatud korras

§ 405

lg 1 alusel.

§ 442

lg 10 sätestab, et käesoleva seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ta ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 6