Obsah (5)

§ 38§ 32§ 485§ 480§ 33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Margit Vutt Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-18962 Tsiviilasi Boxbur

) § 38 lg-s 3 sätestatud nõuetele, kuna see ei ole originaal ega notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakiri. Kui avaldaja soovis esitada käsitsi allkirjastatud originaaldokumendi, siis tulnuks see saata registripidajale posti teel või esitada notari vahendusel. Seega ei kõrvaldanud avaldaja määratud tähtajaks puudusi. Avaldaja on registripidajale saadetud e-kirjades leidnud, et ta on puudused kõrvaldanud, kuna ta on esitanud registripidajale 31. augusti 2022. a otsuse ametlikult kinnitatud ärakirja

§ 38lg 3 tähenduses.

Kohtunikuabi selgitas, et kinnitatud ärakirja esitamise võimalus lisati seadusesse selleks, et lihtsustada riigiasutuste asjaajamist ning viia sisse digitaalne tempel ja digitaalne ärakiri. Tegemist on erinormiga haldusmenetluse seaduse § 24 suhtes. Kohtunikuabi selgitas ka seda, et registripidajale esitatud dokument (skaneeritud

1. augusti
2. a osanike otsus, millel on usaldusosaniku ja täisosaniku seadusliku esindaja käsikirjaline allkiri ning mille on lisaks digitaalselt allkirjastanud täisosaniku ja usaldusosaniku seaduslik esindaja) ei ole ametlikult kinnitatud ärakiri

§ 38lg 3 mõttes.

Samuti ei ole osanike seaduslik esindaja vandeadvokaat, kellel oleks õigus kinnitada kliendi jaoks õigusteenuse raames kohtule ja teistele ametiasutustele esitatavate dokumentide ärakirju ja allkirju. MÄÄRUSKAEBUS 5. Avaldaja esitas kohtunikuabi määruse peale määruskaebuse, milles palub kandemääruse tühistada ja teha avalduses taotletud kanne. 2 Avaldaja on seisukohal, et ümberkujundamisotsus on nõutud vormis esitatud. Registripidajale on esitatud otsuse allkirjastatud ning kinnitatud ärakiri. Kohtunikuabi möönab, et vaidlusalune otsus on käsitsi allkirjastatud, kuid loeb selle samas meelevaldselt elektroonselt allkirjastatud otsuseks ja seda vaid põhjusel, et dokument on hiljem lisaks ka digitaalselt allkirjastatud. Seaduse kohaselt on ettevõtjaportaal lihtsalt üks kanal, mille kaudu saab äriregistrile menetlusdokumente esitada. Alternatiivselt saab dokumente edastada notari vahendusel. Mõlemal juhul esitatakse registripidajale dokumendi ärakiri. Ühel juhul kinnitab dokumendi vastavust originaalile notar, teisel juhul ettevõtja seaduslik esindaja või dokumendi allkirjastanud isik. Isegi kui ettevõtja on dokumendid registripidajale saatnud posti teel, asendab

§ 38

lg 4 kohaselt elektroonilises toimikus paberdokumendi originaali või notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakirja registripidaja digiteeritud dokument. Alternatiivselt võib registripidajale esitatud otsused lugeda väljavõtteks

§ 32lg 4 mõttes.

1. Kohtunikuabi jättis
2. detsembri
3. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Maakohtu kohtunikule.
4. Tartu Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg-dele 4–6 lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtunikuabi määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Kohtunikuabi määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust seda muuta. 9.

§ 485

lg 1 sätestab, et ümberkujundatava ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud esitavad mitte varem kui ühe kuu möödumisel ümberkujundamisotsuse vastuvõtmisest avalduse ümberkujundamise kandmiseks äriregistrisse.

§ 480

lg 1 teise lause kohaselt peab ümberkujundamisotsus olema kirjalik.

§ 38

lg 3 kohaselt esitatakse registripidajale dokumendi originaal või notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakiri. Sellisel juhul asendab kinnituse andnud isiku nime ja allkirja ning asutuse pitserit isiku digitaalallkiri või asutuse digitaalne tempel. 10. Eelnevast nähtub, et äriühingu ümberkujundamisotsus peab vastama kas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 78 lg-s 1 sätestatud kirjaliku vormi nõudele või TsÜS § 80 lg 1 järgi sellega võrdsustatud elektroonilise vormi nõuetele (TsÜS 80 lg-d 2 ja 3). Seega võib originaaldokument

§ 38

lg 3 mõttes olla esiteks digitaalsete allkirjadega dokument – sellisel juhul loetakse dokumendi kuupäevaks viimase digitaalallkirja kuupäeva. Teiseks võib originaaldokument olla käsitsi alla kirjutatud dokument ja sellisel juhul loetakse dokumendi kuupäevaks dokumendil olevat kuupäeva. 11. Praeguses registriasjas esitas avaldaja esimesel korral digitaalselt allkirjastatud osanike otsuse, mille viimane digiallkiri oli antud 26. oktoobril 2022. See on originaaldokument

§ 38lg 3 mõttes.

Kuigi dokumendi tekstis oli kuupäevana kirjas

1. august 2022, leidis kohtunikuabi õigesti, et otsus on vastu võetud alates digitaalallkirja andmisest, seega
2. oktoobril
3. Niisugune osanike otsus ei vastanud seaduse nõuetele

§ 33

lg 5 mõttes, kuna seadus lubab ümberkujundamise kandeavalduse esitada registripidajale mitte varem kui ühe kuu möödudes otsuse vastuvõtmisest. Kui ümberkujundamisotsus on tehtud

1. oktoobril 2022 ja kandeavaldus on esitatud
2. oktoobril 2022, siis on kandeavaldus esitatud varem, kui seadus seda lubab.
3. Teisel korral esitas avaldaja
4. augusti
5. a kuupäeva kandva ja osanike seadusliku esindaja käsitsi allkirjastatud ümberkujundamisotsuse skaneeritud koopia. Eelviidatud dokument oli pandud digikonteinerisse ja osanike esindaja oli selle ka digitaalselt 3 allkirjastanud. Ka selline osanike otsus ei vasta seaduse nõuetele. Nimelt ei saa selliselt alla kirjutatud otsus olla
6. augustil 2022 kirjalikus vormis vastu võetud otsus, kuna sellel ei ole kirjaliku vormi täidetuks lugemiseks vajalikke originaalallkirju.
7. Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus kohtunikuabiga, et avaldaja ei esitatud registripidajale nõutavat ümberkujundamisotsust ühelgi

§ 38

lg-s 3 sätestatud viisil ja seega sai otsuse originaaliks pidada vaid avaldaja esitatud digitaalselt allkirjastatud otsust. Avaldaja oleks saanud edastada

1. augusti
2. a kuupäeva kandva ja käsikirjalise originaalallkirjaga otsuse registripidajale posti teel või notari vahendusel, kuid ta ei teinud seda.
3. Avaldaja leiab alternatiivselt, et ta on registripidajale esitanud otsuse ärakirja

§ 38lg 3 mõttes.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kohtunikuabi on seaduseelnõu seletuskirjale (Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 307 SE) viidates põhjalikult selgitanud, miks ei ole avaldaja tõlgendus kooskõlas seadusemuudatuse eesmärgiga. Ringkonnakohus märgib, et „ametlikult kinnitatud ärakiri“ viidatud sätte mõttes tähendab riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse kinnitatud ärakirja. Sätte täiendamise eesmärk oli muuta riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste suhtlemine registripidajaga paindlikumaks ning soodustada digitempli kasutusele võtmist. Ümberkujundatav usaldusühing ja selle osanikud on äriühingud. Nad ei ole riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused ega ka notariaadiseaduse §-s 53 nimetatud isikud ja seega ei saa nende esitatud dokument olla ametlikult kinnitatud ärakiri

§ 38lg 3 mõttes.

15. Avaldaja leiab, et alternatiivselt võiks tema esitatud osanike otsus olla väljavõte. Ta viitab sealjuures

§ 32lg-le 4.

Tõenäoliselt on avaldaja soovinud viidata

§ 32

lg-le 2, mille esimese lause järgi võib koosoleku protokolli asemel registripidajale esitada väljavõtte protokollist, millesse on kantud ainult registriandmete aluseks olev otsus. Praegusel juhul esitati registripidajale üksnes kirjalik (elektrooniline) ümberkujundamisotsus. Seda, et see otsus oleks vastu võetud koosolekul, asjaoludest ei nähtu. Seadus ei näe ette võimalust esitada registripidajale väljavõtet kirjalikust (elektroonilisest) otsusest. 16. Avaldaja on määruskaebuse põhjendamisel viidanud ka

§ 38

lg-le 4, mille kohaselt asendab elektroonilises toimikus paberdokumendi originaali või notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakirja digiteeritud dokument. Kõnealune säte ei reguleeri ettevõtja esitatud dokumentide vormi, vaid seda, kuidas peetakse äriregistris äritoimikut. Seega ei ole see norm praeguses vaidluses asjakohane. 17. Registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele (

§ 33lg 5).

Kuna avaldaja esitatud dokumendid ei vastanud seadusele ja avaldaja ei kõrvaldanud talle antud tähtaegade jooksul puudusi, keeldus kohtunikuabi õigesti kande tegemisest. 18. Menetluskulud jäävad avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 2). Kuna menetluses osales üksnes avaldaja, siis hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin 4 (allkirjastatud digitaalselt) Margit Vutt