Obsah (4)

§ 120§ 68§ 83§ 56

1-22-1793 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuli 2022, Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-1793 (21270000408) Kohtunik Endla Ülviste Kohtuist

§ 120

lg 1 järgi üldmenetluses ringkonnaprokurör Aarne Pruus Prokurör Süüdistatav Aleksander Jerjomenko, isikukood: 35911010296; elukoht: xxxxxxx xx, xxxxxxx küla, xxxxxx maakond ; Eesti Vabariigi kodanik; kesk-eriharidus; emakeel: vene keel; töökoht: xxxxxxx OÜ juhatuse liige; varem karistamata Kahtlustatavana kinni peetud 30.11-02.12.2021. Kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov Tõlk Vladimir Korolkov RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § dest 306, 311-313 järgi kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Aleksander Jerjomenko

§ 120lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistus, kolm päeva, karistusaja hulka ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 191 päevamäära, mis Aleksander Jerjomenko keskmise päevasissetuleku suurust arvestades moodustab 5348 eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Tasumisel märkida 1 1-22-1793 viitenumber

1. Selgitusse märkida rahaline karistus, isiku nimi ja kriminaalasja number.
2. Asitõendid: 3.
3. Püstol Clock 19 koos padrunisalve ja kolme padruniga, mis asub Lääne Prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla asitõendite hoidlas tuleb kohtuotsuse jõustumisel relvaseaduse § 44 lõikest 1 juhindudes üle anda politseile. 3.
4. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada lasujälgede proovid, mis asuvad kriminaalasja juures pakendis nr
6. KrMS § 175 lg 1 p 3 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Aleksander Jerjomenkolt riigituludesse menetluskuludena ekspertiiside tegemise kulu 555 eurot ja sundraha 981 eurot, kokku 1536 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr:EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
7. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.
8. Jätta rahuldamata kaitsja taotlus, hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lg 1 p 2 alusel. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtajaks tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse poolel on õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus tervikuna on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kantseleis
9. augustil 2022.a kell 14.
10. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu
11. Aleksander Jerjomenkot süüdistatakse

§ 120lg 1 järgi tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises.

Aleksander Jerjomenko sõitis 30.11.2021 kella 21:50 ajal enda poolt juhitava mootorsõidukiga Mercedes-Benz Sprinter 316 CDI reg. Märgiga xxxxxx Rapla maakonnas Märjamaa vallas Arukülas Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 70-71-l kilomeetril Tallinna suunas ning suunas korduvatel möödasõitudel tekkinud konfliktide tõttu ning sellel ajal, kui MP poolt juhitav kaubik Mercedes-Benz Sprinter 316 CDI reg. märgiga xxxxxx oli temast möödasõidul, püstoli Glock 19 juhipoolsest aknast välja ja tulistas ühe lasu õhku ning neli lasku MP poolt juhitava sõiduki suunas. MP ja kaassõitjana sõidukis viibinud JK tajusid reaalset ohtu oma elu ja tervisele. Kohtumenetluse poolte seisukohad 2 1-22-1793 2. Prokurör leidis, et kohtulikul arutamisel on leidnud tõendamist Aleksander Jerjomenko poolt temale süüks arvatud kuriteo toimepanemine ning tema teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Aleksander Jerjomenko tegu ei toonud kaasa raskeid tagajärgi, ta on kriminaal- ja väärteokorras karistamata, kasutas kuriteo toimepanemisel tulirelva ning prokurör on seisukohal, et teda tuleb karistada sanktsiooni keskmise määra lähedase rahalise karistusega. Prokurör taotleb Aleksander Jerjomenko süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 120

lg 1 järgi rahalise karistusega 200 päevamäära, s.o 5600 eurot.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.11.-02.12.2021, s.o. 3 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 191 päevamäära, s.o 5348 eurot.

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida Aleksander Jerjomenkole kuuluv püstol Glock-19. Välja mõista menetluskuludena Kr

MS § 175 lg 1 p 3 alusel tulirelvaekspertiisi tegemise kulu 420 eurot ja lasujäägiekspertiisi tegemise kulu 35 eurot ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 981 eurot. 3. Kaitsja on arvamusel, et Aleksander Jerjomenkole esitatud süüdistus ei ole tõendamist leidnud, tuvastatud ei ole kuriteo objektiivsed ega ka subjektiivsed tunnused ning kaitsja palub Aleksander Jerjomenko esitatud süüdistuse

§ 120lg 1 järgi õigeks mõista.

Kaitsja leiab, et kohtueelses menetluses tehti fundamentaalne viga. Kahtlustatavale ei tagatud võimalust esitada tõendit, millega oleks saanud tõestada tulirelva kasutamist just enne süüdistusaktis märgitud sündmust. Eeluurimisasutus ei kutsunud teda veelkord ülekuulamisele, kuna ei olnud huvitatud tõe tuvastamisest ning sellega rikuti Aleksander Jerjomenko õigust tõhusale kaitsele. Kaitsja peab oluliseks rõhutada, et Aleksander Jerjomenko näol on tegemist professionaalse laskesportlasega, kes osaleb aktiivselt laskespordi võistlustel. Kaitsjale jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik, et isik, kes on sooritanud relvaeksami, kus on vaja tabada 25 meetri kauguselt märklehte, ei suuda tabada kaubikut, mis on umbes kahe meetri kaugusel. Kaitsja on veendunud, et vähemalt üks kuulidest oleks pidanud tabama sõiduautot Mercedes- Benz. Kuriteo kohas sündmuskoha vaatlust ei tehtud, padrunikesti ega kuule ei leitud ka Aleksander Jerjomenko sõidukist. Puuduvad selged ja piisavad tõendid selle kohta, et Aleksander Jerjomenko tegi lasud Mercedes-Benz Sprinter 316 CDI r/nr xxxxxxxx suunas. Sellest tulenevalt asub kaitsja seisukohale, et tegemist on asjaolude juurde mõtlemisega. Kaitsja pakub välja oma poolse versiooni selle kohta, miks kannatanu helistas häirekeskusse ja mainis tulirelva. Kaitsja arvates ei ole tekkinud liikluses tekkinud konfliktsituatsioonist tulenevalt välistatud, et Aleksander Jerjomenko võis demonstreerida oma tulirelva, kuid seda mitte sõiduauto aknast välja suunates ning väidetavaid laske tehes. Juhul kui selline asi toimus, oli relva demonstreerimine ajendatud sellest, et MP ega JK ei tekiks soovi jätkuvalt rikkuda liiklusreegleid. Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

1. Kohus, olles hinnanud kohtulikul arutamisel uuritud tõendeid nende kogumis, leiab, et Aleksander Jerjomenko pani toime temale süüks arvatud kuriteo.
2. Aleksander Jerjomenko ennast temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, tema poolt ristküsitluse käigus antud ütlused on kokkuvõtlikult järgmised. 30.11.2021 tulistas ta umbes kell 19:15 oma kodus Sauel, aadressil Pärnasalu tn 3, ettevaatamatusest ühe lasu püstolist Glock-
3. Aleksander Jerjomenko selgitas, et ta tegeleb laskespordiga, kuna kahe päeva pärast olid võistlused tegi ta kodus kuiva trenni. Lask tabas seina 3 1-22-1793 ja selle taga olevat köögikappi, milles olnud aurupuhastaja sai pihta, selles oli kuul, mille ta võttis välja ja andis hiljem kaitsjale. Aleksander Jerjomenko tunnistas, et kinnipidamisel ta politseile tulirelva kasutamise kohta tõtt ei rääkinud, sest laskesportlase jaoks oli tegemist tulirelva ebaõige kasutamisega. Ta ütles politseile, et ta kasutas püstolit viimati paar nädalat tagasi. Pärast lasku sõitis oma tööbussiga Mercedes-Benz Sprinter Pärnusse pelletid viima, Pärnusse jõudis umbes 20:
4. Püstol oli kaasas väikeses kotis, padruneid oli viis tükki. Pärnus oli ta kuni 20:25ni, tal oli väga kiire, sest pidi Tallinnase sõitma, et saada kalapüügiluba. Aleksander Jerjomenko sõitis tanklani Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 120-l kilomeetril, keeras vasakule Tallinna poole. Sõitis kiirusega 95 km/h, nägi, et tagant tuleb väga kiiresti sõiduk. Valge buss sooritas temast möödasõitu, juhisalongis põles tuli ja juhi kõrval istuja püüdis temale midagi kätega näidata, võib-olla näitas keskmist sõrme. Valge buss sõitis mööda, võttis kiiruse maha, ta reageeris kohe ja sõitis omakorda bussist mööda. Kahe-kolme kilomeetri pärast jõudis ta järele veoautole, vähendas kiirust, vaatas vasakule, nägin autotulesid, võttis veel natuke kiirust maha, et temast oleks mugav mööda sõita. Valge buss sõitis temast ja veoautost suure kiirusega mööda. Aleksander Jerjomenko sooritas omakorda möödasõidu veoautost ja selle ees sõitvast valgest bussist kiirusega 95 km/h, siis vähendas kiirust, seejärel sõitis see valge buss temast kolmandat korda mööda, sõitis temale ette nii, et pidi pamperit riivama. Seejärel sõitis Aleksander Jerjomenko bussist omakorda mööda kiirusega 120 km/h, ta kiirustas, kuna ei tahtnud selle autoga enam kohtuda. Sõitis tunni ja kümme minutit enne kui politsei ta kinni pidas. Lasujälgi oma vasakul käel selgitab Aleksander Jerjomenko sellega, et püstol oli puhastamata, mistõttu olid lasujäljed mõlemal käel ja autoroolil ka. Ta selgitas, et vasakus käes on temal väga raske püstolit hoida, kuna tema keskmine sõrm on vigastatud. Vasaku käega saab tulistada tiirus, keskendudes. / tl 60-65/
5. JK sõitis 30.11.2021 kaasreisijana Tallinn-Pärnu Ikla maanteel valges kaubikus MercedesBenz Sprinter 316 CDI registreerimismärgiga xxxxxxx, roolis oli MP, nad sõitsid Tallinnasse ning möödusid punasest /vene keeles rõžaja / kaubikust. Kui autod olid kõrvuti ja nende vahe umbes pool meetrit, vaatas JK kõrvale ja nägi, et autojuht näitas keskmist sõrme. Nemad jätkasid möödasõitu 93-95 km/h. Seejärel sõitis kaubik neist mööda, möödus ja hakkaks pidurdama, nemad alustasid omakorda möödasõitu, kaubiku juht vehkis käega, millest JK järeldas, et juht andis möödasõidu märguande. Kaubiku aken oli lahti ja JK nägi, et juht tõmbas käe salongi, seejärel tuli käsi tagasi, relv oli käes, kuid seda, kummas käes relv oli, ta ei märganud. Sõidukid olid teineteisest 2,5-3 meetri kaugusel, esimene lask toimus õhku, nägi lasu valgust, siis pöördus käsi nende auto suunas. JK oli väga ehmunud, ta tundis reaalset ohtu, pani pea paneeli alla, kuulis ainult laske. Peale esimest lasku oli 100% kindel, et see oli tulirelv. See kõik toimus möödasõidu ajal, seda, kui kaua autod teineteise kõrval sõitsid, öelda ei oska. JK ütles juhile, et hakka pidurdama, kuid juht andis gaasi ja nad sõitsid kaubikust mööda. Seejärel sõitis kaubik neist taaskord mööda ning JK helistas häirekeskusesse eesti numbrilt xxxxxxxx. JK hinnangul pidas politsei kaubiku kinni võib-olla 30 kilomeetri kaugusel kohast, kus tulistamine toimus. / tl 45-51/
6. Kohus on veendunud, et JK rääkis kohtuistungil tõtt ning kirjeldas 30.11 toimunud sündmusi nii, nagu need aset leidsid. Kaitsja taotles ristküsitluse käigus kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks korduvalt tema poolt kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist seoses väidetava vastuoluga ristküsitluse käigus antud ütlustega, kuid sellised vastuolusid, mis seaksid kannatanu poolt ristküsitluse käigus antud ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla, ei olnud. Kannatanu ütlused on leidnud kinnitust ka teiste kohtulikul arutamisel uuritud tõenditega, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul vähimalgi määral alust kahelda.
7. Vaatlusprotokollist ja sellele lisatud salvestiselt /tl 15-16, salvestis DVD-l ümbrikus tl 17, 4 1-22-1793 vaatlusprotokollis on kõne tõlgitud eesti keelde, salvestisel vestlus vene keeles/ nähtub, et 30.11.2021 kell 21:52 helistatakse häirekeskusesse telefoninumbrilt xxxxxxxx. Helistab meesterahvas, kes räägib vene keeles ning kes küsimustele vastates annab teada, et sõidavad mööda Pärnu teed, hakkasid punasest Sprinterist mööda sõitma, ta vingerdab, tulistab püstolist. See on Pärnu teel Pärnust Tallinna poole. Sõidavad läbi Aruküla alevikust. Mitte keegi kannatada ei saanud. Auto oli punakspruun Mercedes Sprinter, sõidab Tallinna poole, hakkab neist mööda sõitma, number xxxxxxx. Juba sõitis mööda.
8. Eelnev kinnitab JK ütlusi selle kohta, et punakaspruunist Mercedes Sprinterist reg. märgiga xxxxxx tulistati vahetult enne häirekeskusesse helistamist. Tulistamine leidis aset teel Pärnust Tallinna poole, Aruküla alevikust läbisõidul. Kohtul puudub vähimgi alus arvata, et häirekskusese helistades JK valetas või mõtles asjaolusid juurde nagu väljendas ennast kaitsja oma kaitsekõnes.
9. Samuti kinnitab JK ütlusi MP, kuna tema oli sõiduki roolis ning pidi liiklust jälgima ei saanud ta näha, mida nende kõrval sõitva Mercedes Benz kaubiku juht tegi, sama hästi nagu kaasreisija JK. MP poolt ristküsitluse käigus antud ütlused on kokkuvõtlikult järgmised. Tema juhtis 30.11.2021 valget sõiduautot Mercedes-Benz Sprinter reg. märgiga xxxxxx, tema ees sõitis väikese kiirusega Mercedes Benz kaubik, millest ta sooritas möödasõidu lubatud kiirusega. MP ise ei näinud aga JK ütles, et autojuht näitas keskmist sõrme. MP sooritas möödasõidu, võttis kiiruse maha, 70-80 km/h, kuna ta ei saanud aru, miks keskmist sõrme näidati kontrollis ta, kas unustas kaugtuled välja lülitada. Kaubik sõitis sel momendil neist uuesti mööda ja langetas oma kiirust, võib-olla 35, 40 või 50 km/h, sõitis ette, mistõttu MP vähendas kiirust kuni 50 km/h. Seejärel sõitsid nemad kaubikust uuesti mööda kiirusega kuni 90 km/h. Seda, kas juht vehkis käega, andes märku möödasõiduks, MP ei näinud, ei pannud tähele. Kui nad olid möödasõidul ütles JK, et ta nägi püstolit ja peitis pea paneeli alla. MP vaatas sekundiks kõrvale ja nägi relva kuju inimese käes, kummas käes relv oli ei pannud tähele, kuid ta kuulis laske, neid oli kolm, neli või viis. MP kummardas rooli juurde, vähendas kiirust aga siis kiirendas, et mööda sõita. Ta tundis hirmu, mõtles, et tema pihta ei lastaks, et auto ei saaks kannatada. Mingil hetkel sõitis kaubik neist taaskord mööda, tema kiirus oli 120 km/h. JK helistas politseisse. /tl 53 pöördel – 57/ MP joonistas skeemi, millel on näha sõidukite asend tulistamise ajal. /tl 41/ Skeemilt on näha, et tema poolt juhitud sõiduk oli natuke tagapool.
10. Tunnistaja, politseiametnik KK sai juhtimiskeskuselt teada, et Pärnu - Ikla maanteel tulistati möödasõitva auto suunas, sõiduk liigub Tallinna suunas, edastati sõiduki registreerimisnumber ja kirjeldus. Peale sõiduki peatamist läks KK juhi juurde, sihtis relvast ja andis korralduse autost välja tulla. Juht ütles, et autos istme peal on relv. Relv oli kolmekohalise kaubiku keskmise istme peal, meeste käekotis, oli eridisainiga ja lisasihikuga päris relv, seal oli ka rahakott dokumentidega, tunnistaja sai isiku kindlaks teha. KK tegi relva ohutuks, padrunipesa oli tühi, leidis salve, milles olid padrunid. Tunnistaja nuusutas relva ning tema hinnangul oli sellest äsja lastud, samuti viitas sellele padrunite arv salves. Relv oli tahmane, padrunipesast, toru otsast, tuli kelgu asendit fikseerides tugevat püssirohulõhna. Tunnistaja sõnul on spetsiifiline lõhna vahe, kas on tulistatud äsja või ammu. Kui kaua pärast tulistamist seda spetsiifilist lõhna tunda on tunnistaja öelda ei osanud. KK selgitas, et ta töötab relvadega, ta on politseis relvainstruktor. Aleksander Jerjomenko ütles, et tema tulistas relvast viimati nädal või kaks tagasi. Toimunut salvestati KK vormikaameraga./tl 51 pöördel kuni 53 pöörel /
11. Tunnistaja KK vormikaamera nr P20386 salvestise vaatlusprotokollist /salvestis DVD-l ümbrikus tl 17, protokoll tl 18 / nähtub järgmist. 30.11.2021 algusega kell 22:12 teeb politseiametnik turvakontrolli Aleksander Jerjomenkole, kes räägib: „… esialgu kihutasid taga 5 1-22-1793 aga siis hakkasid pressima teelt välja.“ Aleksander Jerjomenko selgitab politseiametniku küsimustele vastates, et ta oli autos üksinda, sõitis Pärnust Tallinna. Tema ei ole relvataolise esemega vehkinud, midagi näidanud. Sealt autost vehiti ja näidati temale „fuck“. Aleksander Jerjomenko ütleb, et tal on kotis istme peal tulirelv, pistolet, relv on laadimata ja tal on relvaluba. Politseiametnik võtab auto salongist kõrvalistuja istme pealt musta värvi tõmblukuga õlakoti ja sellest püstoli ning padrunisalve, milles on näha vähemalt üks padrun. Politseiametniku küsimusele, millal ta tulirelvast viimati tulistas, vastab Aleksander Jerjomenko, et eelmisel nädalal ja relv on puhastamata. Politseiametnik võtab relva hoiule, Aleksander Jerjomenko toimetatakse politseisõidukisse.
12. Nii tunnistaja KK ütlustest, kui ka tema vormikaamera salvestiselt nähtub, et Aleksander Jerjomenko poolt juhitud sõiduk peeti JK poolt häirekeskusele edastatud teabe alusel kinni ning tema sõidukist võeti ära tulirelv, millest tunnistaja KK hinnangul oli äsja tulistatud. Eeltoodu kinnitab JK ja MP ütlusi, selle kohta, et Mercedes Benz kaubikust, millest nad olid möödasõidul tulistati üks lask õhku, seejärel suunati relv nende sõiduki suunas ning tehti veel kolm kuni viis lasku.
13. Asitõendi vaatlusel fikseeriti püstolil Glock 19 nr BHLU754 tahmaga määrdumine padrunipesal /tl 22-25/, tulirelva ekspertiisiaktist nähtub, et püstoli Glock 19 nr BHLU754 relvarauast on tõenäoliselt pärast selle relvaõõne puhastamist lastud ning 4 padrunit kaliiber 9x19 mm kuuluvad tulirelva laskemoona hulka. / tl 27-30 /
14. Lasujäägiekspertiisi aktist selgub, et Aleksander Jerjomenko paremalt kätelt võeti lasujäägi proovid 01.12.2021 kell 00:
15. Tema paremalt käelt võetud proovil leidub ohtralt ja tema vasakult käelt võetud proovil leidub eriti ohtralt peamiselt tulirelvades kasutatava padruni põlemisjääkidele ehk lasujääkidele iseloomulikke mikroosakesi. Ekspertiisiks esitatud püstolis leiduvad lasujäägid on elementkoostise põhjal samaliigilised kätelt leitud lasujäägi osakestega. /tl 33-36/
16. Eeltoodu kinnitab, et Aleksander Jerjomenko tulistas relvast lühikest aega enne lasujäägi proovide võtmist, s.o süüdistuses märgitud ajal, kohas ja asjaoludel. Samuti võib järeldada, et Aleksander Jerjomenko hoidis laskude sooritamisel relva vasakus käes, kuna tema vasakult käelt võetud proovidest leiti eriti ohtralt padrunite põlemisjääkidele iseloomulikke mikroosakesi. Kuigi Aleksander Jerjomenkol on enda sõnul vasakus käes väga raske püstolit hoida ning ta saab vasaku käega saab tulistada tiirus, keskendudes, ei ole välistatud, et konkreetses liiklussituatsioonis, kus tuli ka sõiduki juhtimisega tegelda, õhku tulistades ning seejärel tuvastamata suunas mitu lasku tehes, ilma vajaduseta märki tabada, osutus see siiski võimalikuks.
17. Aleksander Jerjomenko ütlused, mis on teiste, kohtuliku arutamise käigus uuritud tõenditega, vastuolus, on aga kohtu hinnangul tervikuna ebausaldusväärsed ning kohus jätab need kohtuotsuse aluseks olevast tõendikogumist välja. Oma seisukohta põhjendab kohus järgmiselt. Aleksander Jerjomenko eitab relva kasutamist ning isegi selle näitamist tekkinud liikluskonflikti käigus. JK ja MP ei teadnud, kes juhtis punakspruuni Mercedes Sprinterit ning nad ei teadnud, et selles sõidukis on relv. Tegemist ei ole juhusega, et JK poolt häirekeskusele edastatud teabe põhjal peeti kinni Aleksander Jerjomenko juhitud sõiduk ning leiti tulirelv, millest oli äsja tulistatud. Seega said JK ja MP teada relvast just sellistel asjaoludel nagu nad on oma ütlustes kirjeldanud ning JK poolt häirekeskusele edastatud teabes ning nende ütlustes ei ole „asjaolusid juurde mõeldud“, tegemist tegelikult toimunu kirjeldusega. Aleksander Jerjomenko ei andnud kohtueelses menetluses kahtlustatavana ütlusi, kuna tema advokaat palus mitte rääkida enne, kui 6 1-22-1793 nad on kohtunud /tl 65/. Kaitsja leidis, et kohtueelses menetluses rikuti Aleksander Jerjomenko õigust tõhusale kaitsele, kuna teda ei kutsutud uuesti ülekuulamisele. Aleksander Jerjomenko õigust tõhusale kaitsele ei ole rikutud. Juhul, kui Aleksander Jerjomenko soovis kohtueelses menetluses pärast kaitsjaga nõu pidamist siiski ütlusi anda, oleks võinud sellest menetlejat teavitada. Kohus leiab, et Aleksander Jerjomenko ei soovinudki kohtueelses menetluses ütlusi anda, tema soov oli enne ütluste andmist tutvuda kõigi kohtueelses menetluses kogutud tõenditega, et nende pinnalt oma ütlused kujundada. Eelnevale viitab asjaolu, et peale kinnipidamist ütles Aleksander Jerjomenko politseile, et tulistas relvast nädal-paar tagasi, olles aga tutvunud tunnistaja ütlusega, mille kohaselt oli tunnistaja hinnangul relvast tulistatud lühikest aega tagasi, ning lasujäljeekspertiisi aktis antud arvamusega, pakkus välja oma versiooni, kuidas ta mõned tunnid tagasi oma elukohas treenides kogemata lasu sooritas ning tema kätelt ja relvalt leitud lasujääkide iseloomulikud mikroosad sattusid sinna just selle kogemata tehtud lasu tulemusel. 18.

§-s 120 ettenähtud süüteokoosseisu objektiivse koosseisu moodustab ähvardamine, mille sisu on tapmine, tervisekahjustuse tekitamine ning mis on veenev, s.o mille täideviimist on kannatanul alus karta. Ähvardamine eeldab, et ähvardaja ütleks või jätaks muul viisil mulje, et kahju tekitamine sõltub temast, s.t toimepanija peab tekitama kannatanus ettekujutuse, et ta valitseb sündmuse edasist võimalikku käiku, näiteks realiseerib ähvarduse. Ehk ähvardamine on kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine, mis on suunatud teises isikus hirmutunde tekitamisele. Kahju tekitamise kavatsuse teadvustamine on võimalik ka teoga, millest kahju tekkimist on võimalik ühemõtteliselt järeldada. Aleksander Jerjomenko tulistas püstolist ühe lasu õhku, seejärel suunas relva sõiduki, milles viibisid JK ja MP, suunas ning tegi veel mitu lasku. Seda, kuhu Aleksander Jerjomenko tulistas, sõidukis viibinud isikud ei näinud, sest peale seda, kui Aleksander Jerjomenko suunas relva nende sõiduki suunas peitus JK paneeli alla ja MP rooli kohale, mõlemad aga kuulsid laske. Aleksander Jerjomenko tekitas oma teoga JK ja MP hirmutunde. Olles teinud ühe lasu õhku ja suunates relva sõiduki suunas ning tehes mitu lasku jättis Aleksander Jerjomenko kahtlemata mulje, et ta võib tervisekahjustuse tekitada või isegi tappa ning autos viibijatel oli kahtlusteta alust karta ähvarduse täideviimist. Sõiduki suunas suunatud tulirelv, millest oli eelnevalt õhku tulistatud, ning sellele järgnevad lasud ei tekita vähimatki kahtlust ähvarduse veenvuses ka objektiivses kõrvalseisjas. Aleksander Jerjomenko täitis oma käitumisega

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse kooseisu ning ta pani kuriteo toime tahtlikult. Aleksander Jerjomenko pidas võimalikuks, et sõidukis viibivad isikuid võtavad ähvardust reaalsena. Tema teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohtuliku arutamise käigus ei ilmnenud ning temale tuleb toimepandu eest karistus mõista. Karistuse mõistmine 19. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse nii karistust kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestab ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 120lg 1 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Kohus 7 1-22-1793 võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Karistusregistri registriteate kohaselt on Aleksander Jerjomenko varem karistamata /tl 40/ ning kohus peab võimalikuks mõista temale sanktsioonis ettenähtud kergem, s.o rahaline karistus. Kohus leiab, et rahaline karistus on piisav mõjutamaks Aleksander Jerjomenkot edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma ning kannab endas ka õiguskorra kaitsmise huvisid, andes ühiskonnale signaali, et kuritegu päädib karistusega. Aleksander Jerjomenko poolt toime pandud kuriteo asjaoludest tulenevalt hindab kohus tema teosüü keskmiseks, tema karistust raskendavad ja karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodut arvestades nõustub kohus prokuröriga ja leiab, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada, kui mõista Aleksander Jerjomenkole karistuseks sanktsiooni keskmisest määrast väiksem rahaline karistus. Kohus mõistab Aleksander Jerjomenkole

§ 120lg 1 järgi karistuseks rahalise karistuse 200 päevamäära.

Aleksander Jerjomenko peeti kahtlustavana kinni 31.11.2021 kell 21:10 ja vabastati 02.12.2021 kell 12:40 /tl 37/.

§ 68

lg 1 alusel arvab kohus eelvangistuse karistusaja hulka ning loeb kandmisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 191 päevamäära. Aleksander Jerjomenko keskmise päevasissetuleku suuruseks 2020.aastal oli 28 eurot /tl 40/. Seega moodustab Aleksander Jerjomenkole mõistetav rahaline karistus 5348 eurot. Asitõendid 20. Vastavalt relvaregistri andmetele on Aleksander Jerjomenkole väljastatud relvaluba viiele tulirelvale, s.h püstolile Glock-19 BHLU754 ja kahele tulirelva osale / tl 39 /. Seega pani Aleksander Jerjomenko tahtliku süüteo toime endale seaduslikult kuuluva püstoliga Glock-19 BHLU754.

§ 83

lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. Süüteo toimepanemise vahendi äravõtmise üheks eesmärgiks on takistada toimepanijal uute samalaadeset kuritegude toimepanemist. Relvaseaduse § 43 lg 1 p 2 kohaselt peatab Politsei ja Piirivalveamet relvaloa kehtivuse, kui loa omaja on kahtlustatav või süüdistatav kuriteos, mis on toime pandud tulirelva kasutades või sellega ähvardades. Pärast relvaloa kehtivuse peatamist on relva omanik kohustatud relvad ja nende laskemoona hiljemalt loa kehtivuse peatamise otsuse teatavakstegemisele järgneval tööpäeval üle andma politseile. Seega kuulub asitõendiks olev Aleksander Jerjomenkole kuuluv püstol Glock-19 BHLU754 koos padrunisalve ja kolme padruniga, mis asuvad Lääne Prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla asitõendite hoidlas /tl 31/ üleandmisele politseile ning kohus ei pea vajalikuks nende konfiskeerimist. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb väärtusetu asjana hävitada kohtuotsuse jõustumisel Aleksander Jerjomenko läbivaatusel tema kätelt võetud lasujälgede proovid, mis asuvad kriminaalasja juures pakendis nr

1. Kriminaalmenetluse kulud 8 1-22-1793
2. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevaks kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel tulirelvaekspertiisi tegemise kulu 420 eurot / tl 29 / ja lasujäägiekspertiisi tegemise kulu 135 eurot / tl 35 /. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1, 5 kuupalga alammäära, s.o 2022ndal aastal 981 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Aleksander Jerjomenkolt menetluskuludena välja 1536 eurot. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise otsustamine
3. SKHS § 5 lg 1 p 2 alusel võib isik, kui ta mõistetakse õigeks nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati kahtlustavana kinnipidamisega. Kuna kohus tunnistas Aleksander Jerjomenko süüdi ning arvas eelvangistuses viibitud kolm päeva karistusaja hulka puudub alus taotleda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 9