Obsah (13)

§ 65§ 63§ 67§ 1043§ 1045§ 1046§ 134§ 127§ 1054§ 137§ 1050§ 69§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 12. august 2022, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-20-2032 Tsiviilasi L. K. (end K.

) § 1043, § 1045 lg 1 p 4, põhiseaduse § 26) põhjustas hagejale hingelist valu ja kannatusi. Kostja ja tema tööandja olid kahju hüvitamise kohustuse osas solidaarvõlgnikud

§ 65järgi.

Kostja tööandja hüvitas hagejale tekkinud mittevaralise kahju kohtuväliselt, kuid kostja keeldus hagejale kahju hüvitamast. Kuna hageja nõudis kohustuse osalist täitmist ja sedagi ainult ühelt võlgnikult, oli

§ 63

lg 1 alusel tegemist selle võlgniku osakohustusega, millele ei laienenud solidaarvõlgnike kohustuste võrdsus sisesuhtes (

§ 63lg 2 ja § 69 lg 1).

Arvestades kostja ja tema tööandja osa hageja õiguste rikkumises, vastutavad nad osavõlgnikena. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada vajadust mõjutada kostjat hoiduma edaspidi kahju tekitamast. Hagiavalduse kohaselt on kostja tekitanud hagejale mittevaralise kahju hageja isikuandmete ebaseadusliku töötlemisega, rikkudes sellega hageja eraelu puutumatust. KOSTJA SEISUKOHT 2. Kostja vaidles hagile vastu. Ta leidis, et hageja väited tema elukaaslasele hageja isikuandmete ja muu teabe avaldamise kohta ei ole tõendatud. Samuti on tõendamata kostja suhtlemismaneer. Isikuandmete töötlemise rikkumise eest vastutab kostja tööandja, mitte kostja. Kostja sai oma tööandja kaudu teada hageja nime, aadressi, e-posti aadressi ja telefoninumbri, ent ta avaldas need üksnes hageja elukaaslasele, kes oli andmete avaldamise ajal kostja elukaaslane. Kostja ei kohtunud hagejaga ega avaldanud kolmandatele isikutele hageja isikuandmeid. Isegi kui kostja ja tema tööandja on solidaarvõlgnikud, ei pea kostja

§ 67lg 1 järgi kohustust täitma, kui tööandja on kohustuse täielikult täitnud.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT ASJA ESIMESEL LAHENDAMISEL 2

1. Tartu Maakohus jättis
2. märtsi 2021 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda, mõistes hagejalt välja kostja menetluskulu 3320 eurot. Hageja esitas maakohtu 11.03.2021 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Tartu Ringkonnakohtu jättis
4. juuni 2021 otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis maakohtu otsuse põhjendusi. Menetluskulud jäid hageja kanda, kellelt ringkonnakohus mõistis välja kostja apellatsiooniastme kulu 720 eurot ja viivise. Hageja esitas ringkonnakohtu 22.06.2021 otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RIIGIKOHTU SEISUKOHT
5. Riigikohus tühistas
6. märtsi 2022 otsusega Tartu Ringkonnakohtu
7. juuni 2021 otsuse tsiviilasjas nr 2-20-2032 ja Tartu Maakohtu
8. märtsi 2021 otsuse samas tsiviilasjas ning saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Riigikohus selgitas, et hageja nõude lahendamiseks pidid kohtud tegema kindlaks

§ 1043

, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1050 kohaldamise eeldused, mh kas kostja on tekitanud hagejale kahju tema eraelu puutumatuse rikkumisega (

§ 1045

lg 1 p 4), kahju tekitamine on õigusvastane ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine (

§ 1046

) ning kostja on kahju tekitamises süüdi (

§-d 1043 ja 1050) (vt selle kohta Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 12). Kolleegium leidis, et kostja väidetav tegevus, mis seisnes hageja isikuandmete väljaselgitamises, kujutas endast

§ 1045lg 1 p-st 4 tulenevalt eelduslikult hageja isikliku õiguse rikkumist.

Eraelu sfääri kuuluvad muu hulgas isiku õigus informatsioonilisele enesemääramisele ning õigus oma sõnale ja pildile. Eraelu kaitsega on hõlmatud ka isiku identifitseerimine ja isiksuse muud aspektid. Seega on isikul üldjuhul õigus määrata, kas ja millist informatsiooni ta oma eraelu kohta avalikustab (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 34). Kohtud eksisid kostja rikkumise õigusvastasuse hindamisel ning jätsid haginõude lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata. Riigikohtu hinnangul ei ole põhjendatud, et õigusvastasuse välistab hageja isikuandmete avaldamine neid juba teadnud hageja elukaaslasele ning hageja ei ole hingelise valu ja kannatuste tekkimist põhjendanud. Eraelu puutumatuse rikkumise õigusvastasuse kindlakstegemiseks

§ 1046

järgi ei ole oluline, kas hageja elukaaslane teadis hageja isikuandmeid, kas talle neid teatati ning kas hagejal tekkisid õigusrikkumise tulemusel hingeline valu ja kannatused. Ebaseaduslikult hangitud hageja isikuandmete kolmandale isikule avaldamisel võib olla tähtsust kahjuhüvitise suuruse määramisel (vt otsuse p 13). Kolleegium selgitas, et asja uuel läbivaatamisel peab maakohus võtma põhjendatud seisukoha kostja rikkumise õigusvastasuse ja süü kohta.

§ 1046

lg 1 teise lause järgi tuleb õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Seega tuleb mh arvestada nii rikutud isikliku õiguse liiki ja rikkumise viisi kui ka seda, kas kostja rikkumise ajendiks oli hageja enda tegu ja kas kostja tegu vastab hageja teole. Eeltoodu kohaselt tuleb maakohtul hinnata kostja tegevuse kõiki asjaolusid, mh seda, kas kostja sai hageja isikuandmed teada oma tööülesandeid täites või oma tööalast seisundit ning tööandja usaldust kuritarvitades. 3

§ 134

lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral alati maksta kahjustatud isikule mõistlik rahasumma (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007/50, p 18 ja
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 2- 18- 15284/52, p 14). Seega piisab mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks sellest, kui on tehtud kindlaks, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest. Mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama. Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse

§ 127lg 6, § 134 lgte 2, 5 ja 6 ning Ts

MS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid (vt nt Riigikohtu

1. septembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p-d 19 ja 20). Hageja on taotlenud TsMS § 366 järgi õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel. Sellisel juhul ei tohi kohtu väljamõistetud hüvitis olla sümboolse suurusega (vt Riigikohtu
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p-d 21 ja 21). Asja lahendamise jaoks on oluline, kas kostja tööandja hüvitas hagejale eraelu puutumatuse rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju

§ 1054

lg 1 alusel või selle tõttu, et ta rikkus oma tegevusega õigusvastaselt süüliselt hageja õigusi. Esimesel juhul võivad kostja ja tema tööandja hageja ees vastutada hageja isikliku õiguse rikkumise eest solidaarselt (

§ 137lg 1).

Sellisel juhul on oluline, kui suurt rahalist hüvitist peab kostja (kui ta vastutab hageja ees

§ 1043

, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1050 alusel) maksma hagejale mittevaralise kahju tekitamise tõttu ja kas ning kui suures ulatuses on selles osas solidaarkohustuse täitnud kostja tööandja. POOLTE SEISUKOHAD ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL 6. Hageja leidis asja uuel läbivaatamisel, et kostja käitumine, mis seisnes isikliku uudishimu rahuldamises, ei oma seaduse kaitset (

§ 1046lg 1 ).

Kui isiklike õiguste rikkumine seisneb isikuandmete väljaselgitamises, ei ole andmete avaldamine neid juba teadvale isikule või andmete avaldamata jätmine õigusvastasust välistav asjaolu. Seega ei ole õigusvastast käitumist välistavaks asjaoluks see, et kostja avaldas andmeid oma endisele elukaaslasele. Kostja tegevus oli ajendatud madalatest motiividest. Hageja on seisukohal, et tema ei ole rikkunud kostja õiguseid, sest tal puudus teadmine kostja ja hageja elukaaslase kooselulistest suhetest. Hageja ei ole rikkunud kostja õiguseid, mis võiksid õigustada kostja käitumist hageja suhtes või vabandada tema käitumist. Kostja sai isikuandmeid teada oma tööalast seisundit ja tööandja usaldust kuritarvitades. AS Selver on hagejale hüvitanud kohtuvälise kokkuleppe alusel hageja õiguste õigusvastaselt ja süüliselt rikkudes tekitatud kahju ning seega ei ole kostja ja AS Selver hageja ees solidaarvõlgnikud. AS Selver süüline rikkumine seisneb ebapiisavas kliendiandmete kaitses ja ebapiisavas töötajate kontrollmehhanismis. AS Selver ei ole võtnud vastutust kostja tegevuse eest.

§ 1054on hagejat kaitsev säte.

Hageja võib ise valida, kelle vastu ta nõuded esitab. Hageja käsitleb seda osanõudena ja AS Selver on andnud kinnituse selles, et kohtuväline kompromissleping katab vaid AS Selveri vastutuse juhtumi eest.

1. Kostja vaidleb jätkuvalt hagile vastu. Kuna I. K. oli kuni 2018 sügiseni kostja elukaaslane ja I. K. suhtles kostja ees saladust hoides samal ajal hagejaga, siis soovis kostja I. K. vastuväited tema truudusetuse kohta ümber lükata ning tegi kostja mobiiltelefoniga fotosalvestisi kassavalvesüsteemi ekraanipildist, mille alusel tehtud päringust sai kostja teada hageja nime, aadressi, e-posti aadressi ja telefoninumbri. Saadud info avaldas kostja I. K.le. Kostja ei teadnud
2. augustil 2018, et kostja elukaaslasel on suhe nii kostja kui ka hagejaga, vastupidiselt hagejale, kes teadis, et I. K. l on suhe kostjaga. Kuna kostja tööandja tuvastas sisejuurdluse käigus, et kostja kuritarvitas ametipositsiooni ja kasutas tööülesannete täitmiseks usaldatud juurdepääsu kliendiandmebaasidele väljaspool tööülesandeid isiklikel eesmärkidel, lõpetati kostjaga tööleping. Kostja hinnangul puudub tema käitumises õigusvastasus. Hageja pidi salasuhet alustades kostja elukaaslasega ette nägema, et kostja püüab salasuhtest teada saamise järel hageja isikut tuvastada. Hageja isikuandmete 4 teadasaamiseks toimepandud õiguserikkumine on vähetähtis rikkumine ja iga isik, kes käitub kõlblusnorme eirates peab tavakäibes mõistlikult taluma, et petetud elukaaslane tema isikuandmete hankimiseks isiklikke õigusi rikkuvaid samme astub. Hageja põhjustas kostjale hingelisi üleelamisi ja oma käitumisega on hageja rikkunud kostja eraelu puutumatust

§ 1045lg 1 p 4 tähenduses.

Kostja hinnangul on AS Selver hüvitanud hagejale tekitatud kahju

§ 1054lg 1 alusel.

Kuna kahju on hagejale hüvitatud, siis tuleks hagi jätta rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
2. Hageja nõuab kostjalt õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, tuginedes sellele, et kostja rikkus hageja isiklikke õigusi, kui tegi mobiiltelefoniga fotosalvestise oma tööandja kassavalvesüsteemi ekraanipildist, millel on kujutatud hagejat, ja palus selle alusel tuvastada hageja isik. Seega nõuab hageja kostjalt mittevaralise kahju tekitamise tõttu rahalist hüvitist

§ 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1050 alusel.

10.

§ 1043

, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (

§ 1043

). Isikuõiguste rikkumisega kahju tekitamine on õigusvastane (

§ 1045lg 1 p 4).

Hageja nõude lahendamiseks tuleb kindlaks teha

§ 1043

, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1050 kohaldamise eeldused, mh kas kostja on tekitanud hagejale kahju tema eraelu puutumatuse rikkumisega (

§ 1045

lg 1 p 4), kahju tekitamine on õigusvastane ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine (

§ 1046

) ning kostja on kahju tekitamises süüdi (

§-d 1043 ja 1050) (vt selle kohta Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 12). 11.

§ 1046

lg 1 esimese lause kohaselt on isiku muu isikliku õiguse rikkumine, eelduslikult õigusvastane.

§ 1046

lg 1 teise lause kohaselt tuleb õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

§ 1046

lg 2 järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. 12. Kostja väidetav tegevus, mis seisnes hageja isikuandmete väljaselgitamises, kujutab endast

§ 1045lg 1 p-st 4 tulenevalt eelduslikult hageja isikliku õiguse rikkumist.

Eraelu sfääri kuuluvad muu hulgas isiku õigus informatsioonilisele enesemääramisele ning õigus oma sõnale ja pildile. Eraelu kaitsega on hõlmatud ka isiku identifitseerimine ja isiksuse muud aspektid. Seega on isikul üldjuhul õigus määrata, kas ja millist informatsiooni ta oma eraelu kohta avalikustab (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 34). Kostja on selgitanud, et tema tegevuse eesmärgiks oli tõendada oma elukaaslasele, et viimane valetab ja selle tulemusena kooselu lõpetada. Kohus on seisukohal, et eelviidatud eesmärgi täitmine hageja isiklikku õigust rikkudes on õigusvastane. Kostja soov tuvastada ja tõendada oma elukaaslase truudusetust, ei saa olla õigustuseks isiku suhtes, kes pole selleks nõusolekut andnud, eraeluliste andmete kogumiseks ja seeläbi isiku identifitseerimiseks. Veelgi vähem on selline tegevus lubatud tööalast seisundit ära kasutades. Asjas on tuvastatud, et kostja tööandja AS Selver tuvastas sisejuurdluse käigus kostja ametipositsiooni kuritarvitamise ja tööülesannete täitmiseks usaldatud juurdepääsu kliendiandmebaasidele väljaspool tööülesandeid isiklikel eesmärkidel kasutamise, mistõttu lõpetati kostjaga tööleping. Kostja töökohustustel oli kahju tekkimise mehhanismis keskne roll, sest ilma tööülesannete täitmiseks juurdepääsu kliendiandmebaasidele omamata ei oleks kostja saanud sellisel viisil hageja isikuandmeid välja selgitada ja hageja isiklikku õigust rikkuda. Seega 5 on tuvastatud kostja poolt hageja isikliku õiguse rikkumine, st ebaseaduslik hageja isikuandmete hankimine. Kostja käitumise õigusvastasust ei välista hageja isikuandmete avaldamine neid juba teadnud hageja elukaaslasele ning asjaolu, et hageja ei ole hingelise valu ja kannatuste tekkimist põhjendanud. Eraelu puutumatuse rikkumise õigusvastasuse kindakstegemiseks

§ 1046

järgi ei ole oluline, kas hageja elukaaslane teadis hageja isikuandmeid, kas talle neid teatati ning kas hagejal tekkisid õiguserikkumise tulemusena hingeline valu ja kannatused. Süü olemasolu eeldatakse (

§ 1050lg 1 ja § 104).

Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kostja menetluses esitanud. 13. Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hageja isikliku õiguse rikkumisega hagejale tekitatud õigusvastase kahju eest. 14.

§ 134

lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral alati maksta kahjustatud isikule mõistlik rahasumma (vt nt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007/50, p 18 ja
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-15284/52, p 14). Seega piisab mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks sellest, kui on tehtud kindlaks, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest. Mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama. Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse

§ 127lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning Ts

MS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid (vt nt Riigikohtu

1. septembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p-d 19 ja 20). Hageja on taotlenud TsMS § 366 järgi õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel. Sellisel juhul ei tohi kohtu väljamõistetud hüvitis olla sümboolse suurusega (vt Riigikohtu
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p-d 21 ja 21). 15.

§ 134

lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Käesoleval juhul ei ole tuvastatud, et kostja oleks ebaseaduslikult kogutud andmeid kasutanud otseselt hageja suhtes, st ei ole tõendatud, et kostja oleks läinud hageja elukohta, hagejat ahistanud või info edastamise eesmärgil võtnud ühendust hageja lähedastega, tööandjaga jne. Ainsaks tegevuseks oli hangitud andmete avaldamine oma elukaaslasele, kes oli nendest andmetest teadlik. Kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et kostja elukaaslane lõi oma tegevusega (usaldussuhte oluline rikkumine) eelduse kostja ebaseaduslikuks käitumiseks (ebaseaduslik isikuandmete hankimine) ning sellega on seotud ka hageja. Kohtute praktikas on ühekordse isikuõiguste rikkumise korral mõistetud mittevaraline kahju välja vahemikus 100-2000 eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul saab mittevaralise kahju põhjendatud summaks pidada 500 eurot. 16. Vaidlus puudub selles, et kostja tööandja on maksnud hagejale kahjuhüvitist 1750 eurot (II kd, tl 68). Tööandja vastutust oma töötaja poolt tööülesannete täitmisel kolmandale isikule tekitatud kahju eest reguleerib

§ 1054lg 1.

Mittevaralise kahju hüvitise kindlaksmääramisel tuleb hinnata, kas kostja tööandja hüvitas hagejale eraelu puutumatuse rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju

§ 1054

lg 1 alusel või selle tõttu, et ta rikkus oma tegevusega õigusvastaselt süüliselt hageja õigusi. AS-i Selver ja hageja vahel sõlmitud kompromisslepingu preambulast nähtub, et ajavahemikus juuli-august 2018. a kuritarvitas AS-i Selver töötaja H. L. oma ametipositsiooni ja kasutas talle tööülesannete täitmiseks usaldatud juurdepääsu kliendiandmebaasidele väljaspool oma 6 tööülesandeid isiklikel eesmärkidel, tekitades oma edasise tegevusega saadud andmete kasutamisel L. K. le mittevaralist kahju. Tõlgendades kompromisslepingut koosmõjus eluliste asjaoludega saab asuda seisukohale, et kostja tööandja hüvitas hagejale kostja ebaseadusliku tegevusega isikuandmete kindlakstegemisel, st eraelu puutumatuse rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju. Tuvastatud ei ole, et kostja tööandja oma tegevusega oleks rikkunud õigusvastaselt ja süüliselt hageja õigusi. AS Selver väljastas kostjale hageja andmeid kostja tööülesannete täitmise raames. Kostjal oli õigus klientide kohta neid andmeid oma töökohustuste täitmiseks küsida. Kuivõrd hageja puhul oli kostjal andmete saamiseks erahuvi, mitte tööalaste kohustuste täitmise vajadus, siis kasutas kostja tööandjat ära hageja õiguste rikkumiseks. Seega vastutavad kostja ja tema tööandja hageja ees hageja isikliku õiguse rikkumise eest solidaarselt (

§ 137lg 1).

Riigikohus on 23. mai 2012 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-53-12 selgitanud, et

§ 69

lg 1 järgi peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb selle paragrahvi teise lõike järgi üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Kuna kostja tööandja on solidaarkohustuse täitnud täielikult, loeb kohus kostjalt hagejale väljamõistetud summa solidaarvõlgniku poolt kohustuse täieliku täitmisega täidetuks. 17. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostjalt viivise väljamõistmiseks.

§ 113

lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja teavitas

1. jaanuaril 2020 kostjat kostja tööandjaga sõlmitud kompromissist ning kahju hüvitamisest. Koos vastava teatega edastati kostjale ettepanek kahju hüvitamiseks. Kuna solidaarvõlgnik oli ajaks, mil võlausaldaja teavitas võlgnikku oma nõudest, nõude täielikult täitnud, ei ole käesolevas asjas täidetud viivise väljamõistmise eeldused ning nõue jääb rahuldamata.
2. Kostja on palunud asendada jõustunud kohtuotsuses kostja nimi tähemärkidega ja mitte avaldada otsuses kostja isikuandmete tuvastamist võimaldavaid andmeid nagu isikukood, aadress, e-posti aadress ja telefoninumber. Lähtudes kostja taotlusest ning juhindudes TsMS § 462 lg-st 2 asendab kohus jõustunud kohtuotsuses H. L. a ees- ja perekonnanime initsiaalidega „H.L“ ning ei avalikusta H. L. a isikukoodi, elukoha aadressi ja e-posti aadressi. Menetluskulud
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lõike 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4. Kuivõrd poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ 7 Hele Kaldma kohtunik Kohtuotsus osaliselt lahendatud Tartu Ringkonnakohtu 27.01.2023 otsusega. 8