← Eesti

1-21-8618/28

1-21-8618 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. märts 2023, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-21-8618 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Krimin

§-dest 426, 432, 175 lg 1 p-st 4, 180 lg-test 1, 3 kohus määrab: Jätta Gabriel Kuusemäe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. VangS § 76 lg 4 alusel kohustada vanglateenistust esitama kohtule VangS § 76 lõikes 1 nimetatud materjalid Gabriel Kuusemäe vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks uuesti 6 (kuue) kuu möödumisel alates käesoleva määruse jõustumisest. Määrata Osaühingule Advokaadibüroo In Jure Gabriel Kuusemäele osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja kulude suuruseks 129,60 eurot.

§ 180

lg 1 alusel mõista Gabriel Kuusemäelt Eesti Vabariigi kasuks välja riigi õigusabi tasu 129,60 eurot, mis tuleb tasuda 6 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest igakuiste maksetena selliselt, et iga kuu viimaseks kuupäevaks kuulub tasumisele vähemalt 21,60 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700009224 ning selgitus „Gabriel Kuusemäe, 1-21-8618, kaitsjatasu“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, 1

(6)1-21-8618 suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Gabriel Kuusemäele, tema kaitsjale, prokurörile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Harju Maakohtu 5.12.
  2. a määrusega tunnistati lubatavaks Gabriel Kuusemäe suhtes tehtud Soome Vabariigi Põhjamaa I astme kohtu 16.08.
  3. a otsuse nr 21/133270 (vaadati teistmise korras läbi Ülemkohtu 1.11.
  4. a otsusega nr 1678) täitmine Eesti Vabariigis. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendati Tartu Maakohtu 23.09.
  5. a otsusega nr 1-20-4878 mõistetud 3 aasta 10 kuu ja 27 päeva pikkust vangistust Soome Vabariigi otsusega mõistetud 11 kuu ja 15 päeva pikkuse vangistuse võrra ning loeti G. Kuusemäele mõistetud liitkaristuseks 4 aastat 10 kuud 12 päeva vangistust. Liitkaristusest arvati maha 3 kuud 16 päeva, mil G. Kuusemäe oli Soome Vabariigis vahi all (ajavahemik 17.08.2018 kuni 03.12.2018), mistõttu kandmisele kuuluvaks karistuseks määrati 4 aastat 6 kuud ja 26 päeva vangistust. G. Kuusemäe karistuse kandmise alguseks on 24.03.
  6. Kohtumäärus jõustus 22.12.
  8. Viru Vangla esitas 7.02.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G. Kuusemäe vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tuginedes kinnipeetava isikuandmetele Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
  9. Kohtule edastatud 14.02.2022 kirjalikus seisukohas avaldab Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör A. Paadik, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega prokuratuur nõustub vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ja ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist tingimusel, et ta saadetakse riigist välja ehk kohaldatakse

§ 426

lg 3 sätteid.

§ 432lg 33 alusel palus prokuratuur asi läbi vaadata prokuröri osavõtuta.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

  1. Kinnipeetav G. Kuusemäe kinnitas 9.03.
  2. a kohtuistungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Alates kantava karistuse algusest on ta muserdatud, et taaskord kannab vanglakaristust ning valmistas pettumuse oma lähedastele. Vangistuses on pannud palju rõhku oma väärtushinnangutele, hoiakutele, mõttemaailma muutmisele ning on vanglas kasutanud kõiki pakutavaid programme, et kinnistada uusi väärtusi. Lisaks on täiendavalt omaalgatuslikult pöördunud psühholoogi poole. Ta on vanglas olles loobunud kriminaalsetest hoiakutest. Elukaaslase moraali- ja eetikatase on väga kõrged. Pere toetab ja olemas on töökoht vabanemise korraks. Tööandjat tunneb pikaajaliselt ning lisaks on vanglas omandanud puidutöö oskused. Töökoht on reaalne ja kui midagi peakski juhtuma, siis olemas on omandatud eriala, mis võimaldab töökohta leida ning võimalus on ka Töötukassasse pöörduda. Tema jaoks on oluline, et meeldib töö tegemise rutiin. Pere on valmis teda majanduslikult toetama. Alkoholiga ei ole tal kunagi probleeme olnud. Narkootikumide tarvitamine oli pigem seltskondlik tegevus, aga selle seltskonnaga ta enam ei suhtle. Karistuse kandmisele asumine päästis mängurluse rängimatest tagajärgedest ning ta oli isegi tänulik vanglasse sattumise üle. Vägivallakuritegusid 2

(6)1-21-8618 ei ole 12 aastat olnud. Põgenemine oli
  1. aastaselt, mis jäigi ainsaks korraks, sest mõistis toimepandu keelatust. Samuti on ta röövimine noorena toime pandud. Varguse toimepanemist ta normaalseks ei pea. Kolme aasta vältel on suutnud järgida Viru Vangla kodukorda, kuid üks noomitus tõesti juhtus. G. Kuusemäe avaldas, et ei mõistnud vanglas pealt nähtud juhtumist teavitamise vajadust, kuna viibiti nelja kaamera vaateväljas. Nüüdseks on vastav kodukorrapunkt talle samuti selge. Kriminaalhooldust võtab ta kui reaalset abivahendit, mis annab võimaluse muutuda. Avavanglasse ei ole teda paigutatud just selle sama noores eas toime pandud põgenemise pärast. 2019 vabanes ta ennetähtaegselt, kuid siis ei mõistnud antud võimalust ja pani katseajal toime uue kuriteo. Mängurlusel oli oluline roll, ei osanud kuskile abi järgi pöördada ning oli ka valehäbi tunne. Lisaks mängis olulist rolli tutvusringkond, kes oli samuti kriminaalse taustaga või elas sarnast eluviisi. Nüüd suhtleb vaid pereliikmete ja mõne üksiku seaduskuuleka sõbraga. Puidutöö oskusi soovib edasi arendada. Vabanemise korral on võimalus töötada ka Rootsis, mis annab paremad võimalused suure võlgnevuse tasumiseks neljakümnendateks eluaastateks. Just aja mõistmine on tema jaoks oluline muutus ja et igal teol on tagajärg. Kõikide kohustustega on ta nõus, sh kasiinokeeluga.
  2. Kaitsja tegi kohtule ettepaneku vabastada G. Kuusemäe vangistusest tingimisi enne tähtaega kontrollitud keskkonda. Täiendavalt kaitsja avaldab, et esinevad alused G. Kuusemäe ennetähtaegseks vabastamiseks. G. Kuusemäe käitumises on viimase karistamise ajal toimunud muutused, olemas on pidepunktid, mis toetavad ennetähtaegset vabanemist. Prokuröri sisuline seisukoht puudub. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  3. Vangla esitatud iseloomustusega seoses märgib kohus, et pole võimalik aru saada, millele tuginevalt on vangla paika pannud uue kuriteo tõenäosuse protsendimäärad. Vangla ei esitanud oma seisukoha toetuseks mingeid arusaadavaid sisulisi põhjendusi, mistõttu jääb see seisukoht tähelepanuta. Olgu märgitud, et kinnipeetava iseloomustus ei ole käsitletav vanglapoolse põhjendusena, miks kinnipeetav tuleks vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada või vabastamata jätta. Selles on esitatud üksnes faktilised asjaolud süüdlase elukäigu ja vanglakaristuse kandmise kohta.
  4. Mis puutub vangla ja prokuröri seisukohti ennetähtaegse vabastamise osas, siis selgitab kohus, et kohtu otsustus, kas vabastada isik ennetähtaegselt karistuse kandmiselt, peab põhinema KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumisel. Ei vangla ega prokuratuuri seisukoht ei ole kohtu jaoks siduv. Sellest tulenevalt ei oma kohtu jaoks tähtsust vangla või prokuratuuri seisukoht ise, vaid argumendid, millele see seisukoht tugineb.
  5. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära kohtuistungil G. Kuusemäe ning tema kaitsja, on seisukohal, et G. Kuusemäe tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
  6. KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenevad formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on G. Kuusemäe puhul täidetud, kuivõrd ta on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.
  7. Vabastamaks isikut enne tähtaega vangistuse kandmiselt peab tal olema elukoht. Elukoha olemasolu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeltingimus. Rahvastikuregistri andmetel G. Kuusemäe registreeritud elukoht on x. Vabanemise korral soovib G. Kuusemäe asuda elama aadressile x. Samal aadressil elas G. Kuusemäe ka enne karistuse kandmisele asumist. Olemas on üürileping ning G. Kuusemäel on võimalus kinnipidamisasutusest vabanemise korral sellele aadressile vabaneda, jätkates kooselu elukaaslasega. Seega nähtub tingimisi ennetähtaegseks vabastamise materjalidest, et isikul on olemas elukoht, mis võimaldab käitumiskontrolli kohaldamist. 3
(6)1-21-8618
  1. Materiaalsete eelduste hindamisel arvestab kohus KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. KarS § 76 lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad.
  2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.
  3. Karistuse kandmise perioodil on G. Kuusemäe käitumises paljugi positiivset. Ta on ajavahemikul 11.05.2021-22.09.2021 läbinud laiahaardelise sotsiaalprogrammi "Õige Hetk", mis sisaldas ka vestluseid hasartmängude sõltuvusest ja tagajärgedest. Programmi läbiviija tagasiside G. Kuusemäe suhtes on väga positiivne. G. Kuusemäe oli programmi alguses motiveeritud viima enda elus läbi muutusi ning omas vabanemisjärgseid plaane. Programmi tulemusena analüüsis ja kinnistas enda teadmisi ning oskusi, selgitas välja enda sõltuvuskäitumisega seotud riskiolukorrad ning arendas sõltuvuskäitumisest loobumiseks vajalikke oskusi. Tõusis ka enesekindlus eesmärkide saavutamise osas. Ta on motiveeritud aktiivselt parandama enda majanduslikku toimetulekut ning tõi programmi vältel välja realistliku ja prosotsiaalse plaani selle saavutamiseks. Omandas riskiolukordadega toimetuleku ja enesekontrolli meetmed sõltuvuskäitumisest loobumiseks.
  4. Karistuse kandmise ajal on G. Kuusemäe olnud pidevalt hõivatud tööga ja seda erinevatel ametikohtadel. Käesoleval ajal töötab vanglas puidutsehhis. Erinevad omandatud tööoskused soodustavad vabanemise korral töökoha leidmist. Toetavad suhted on päritoluperekonna ja elukaaslasega. Elukaaslane on valmis G. Kuusemäed materiaalselt toetama. Iseloomustuses toodu kohaselt kinnipeetav ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega. Olemas on töökohagarantii OÜ-s x. G. Kuusemäel alkoholisõltuvus ja alkoholiseaduse alusel karistatus puudub ning kuritegusid alkoholijoobe seisundis toime pannud ei ole. On tarvitanud narkootilisi aineid, kuid sõltuvusdiagnoos puudub. Kinnipeetava tervis ja emotsionaalne seisund riski ja ohtlikkust ei kujuta. Ametiisikutesse suhtub hetkel positiivselt, mõistab nende rolli ja teeb koostööd. G. Kuusemäe soov on elada seaduskuulekalt.
  5. Siiski ei saa jätta kohus tähelepanuta, et G. Kuusemäe on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, kes on ka vangistuses viibinud korduvalt. Seejuures peab kohus murettekitavaks asjaolu, et G. Kuusemäe on isik, keda on korduvalt karistatud samaliigiliste kuritegude, s.o varavastaste süütegude toimepanemises. Eeltoodu viitab sellele, et varasemad karistused oma eesmärki täitnud ei ole.
  6. G. Kuusemäe vabastamise kasuks ei räägi ka asjaolu, et tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus – 23.01.2023 määrati talle noomitus teavitamiskohustuse täitmata jätmise eest. Ehkki mainitud distsiplinaarrikkumise näol pole tegemist kuigivõrd raske üleastumisega, on vangla rikkumist hinnanud piisavalt oluliseks, et määrata isikule karistuseks noomitus. 4
(6)1-21-8618 Distsiplinaarsüüteo toimepanemine viitab mõningal määral siiski jätkuvale normikuulekuse defitsiidile. Selline defitsiit omakorda tekitab aga teatavaid kahtlusi G. Kuusemäe võimekuses pidada kinni käitumiskontrolli nõutest. G. Kuusemäe on ka varem olnud kriminaalhooldusel, nimelt neljal korral ja kõik katseajad on ebaõnnestunud – ta sooritas kolmel juhul uue kuriteo.
  1. G. Kuusemäe on kohtuistungil avaldanud hulgaliselt positiivseid asjaolusid ning on põhjalikult ja ohtrasõnaliselt selgitanud oma seisukohti, mis loovad aluse kinnipeetava edaspidiseks edukaks seaduskuulekaks eluks. Seega on vaja leida vastus, kuidas kantav karistusaeg on mõjutanud G. Kuusemäe käitumis- ja mõttemaailma võrreldes tema varasema elukorraldusega. Selleks kohus tutvus G. Kuusemäe suhtes varasemalt tehtud Tartu Maakohtu 13.05.
  2. a määrusega nr 1-12-1368, millega kinnipeetav vabastati tingimisi enne tähtaega vangistusest. Selgub, et nii aastate tagune kui käesoleval juhul kohtuistungil avaldatu on põhiosas kattuv: G. Kuusemäe on tegelenud oma käitumisega, on teinud järeldusi, on loobunud vanast tutvusringkonnast, soovib jätkata õiguskuulekat elu. Varasemalt ei olnud eluväärtused paigas. On ainult häbi ja võlad. Abiks on olnud sotsiaaltöötaja. On osalenud sotsiaalprogrammides. Vanglas on distsiplinaarkorras karistatud. Ka vanust on tulnud juurde. Tahtmine on muutuda. Uues elukohas ei ole vanu sõpru. Hindab perekonna väärtusi, õdede ja vendade toetust. Vanasti pidas sõpru tähtsamaks. Plaan on tööle minna. Ometi kõik see pikemas perspektiivis G. Kuusemäe käitumisele mõju ei avaldanud. Avaldatu ei tekita kohtul veendumust, et G. Kuusemäe on käesolevaga kantava karistusaja kestel teinud läbi sellised muutused, mis võimaldavad jätkata edaspidist elu seaduskuulekalt. Kõik viimasel kohtuistungil lubatu on G. Kuusemäe elus juba varasemalt esinenud, kuid tema õiguskuulekat käitumist ei taganud.
  3. Ka G. Kuusemäe majanduslik seis ei tekita kohtul usaldust, seda enam isiku puhul, kes paneb järjepidevalt toime varavastaseid kuritegusid ja kellel on oht hasartmängusõltuvuse tagasilanguseks. K-raha andmetel on G. Kuusemäel võlgnevusi 34 495 euro ulatuses ning täitemenetluse väljavõtte järgi suisa 70 000 eurot. Vabanemisfondis on küll olemas rahalised vahendid, kuid olemasolevat 715 euro suurust summat saab pidada vaid esialgseks toimetulekuks piisavaks. G. Kuusemäe avaldatu kohaselt on tal olemas töökoht OÜ-s x, kuhu vabanemise korraks siirduda. Tutvudes äriühingu kohta oleva avaliku teabega, selgub, et tegemist on tõesti äriühinguga, kelle tegevusalaks on elamute ja mitteeluhoonete ehitus ning äriühingul maksuvõlg puudub. Samas registriandmete järgi äriühingul
  4. a neljanda kvartali kohta puudub info riiklike maksude tasumise ja töötajate kohta. Samasse äriühingusse soovis G. Kuusemäe tööle asuda ka ligikaudu aasta tagasi, kui Viru Maakohus lahendas 20.05.
  5. a määrusega kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohus möönab, et G. Kuusemäe on oma seisukohtades järjepidev, kuid töökohagarantiile ei anna kohtu hinnangul sellist kaalu, mis tingiks G. Kuusemäe ennetähtaegse vabastamise.
  6. Siiski näeb kohus, et G. Kuusemäe elus on toimunud oluline muutus ühes asjaolus ja selleks on kindla toena elukaaslase olemasolu. Samuti ei saa jätta arvestamata programmi „Õige Hetk“ tagasisidet, mis viitab erinevalt varasemast sellele, et G. Kuusemäe on tõepoolest omandatud teadmised ja oskused edaspidises elus õiguskuulekaks toimetulekuks. Arvestades aga eelmise reaalse vangistuse pikkust, leiab kohus, et G. Kuusemäed ei saa veel vabastada, kuivõrd ligi samasuguse pikkusega vangistus varasemalt tema käitumisele mõju ei avaldanud. Karistuse kandmise jätkamine annab G. Kuusemäele võimaluse kinnistada sügavuti uued omandatud teadmised ja väärtushinnangud edaspidiseks seaduskuulekaks eluks. Järelejäänud karistusaja kestel saab G. Kuusemäe põhjalikult ette valmistada oma elukorralduse vabanemise korraks. Eelkõige on G. Kuusemäel võimalus kantava karistuse ajal põhjalikult läbi mõelda konkreetsed sammud, mida ta peab tegema, et vältida hasartmängusõltuvust. On ju üldteada, et sõltlane omab isikuomadusi, mis väljenduvad rohkesõnalisuses ja mis võib tekitada teisel poolel pettekujutelma. Kohus on seisukohal, et G. Kuusemäe vabatahtlikult võetav täiendav kohustus alluda elektroonilisele valvele ei ole selline meede, mis tagab tema seaduskuulekal teel olemise. Hasartmänge on võimalik mängida ka kodust lahkumata elektroonilisi vahendeid kasutades, s.o 5
(6)1-21-8618 asudes elektroonilise järelevalveseadme tööpiirkonnas. Seega elektrooniline valveseade ei võimalda kontrollida, millega isik tegeleb ja kellega suhtleb.
  1. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et G. Kuusemäe ennetähtaegne vabastamine oleks hetkel veel ennatlik. Kuigi süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, on tema senist elukäiku arvestades vajalik karistuse kandmise jätkamine vangistuses. G. Kuusemäe peab näitama, et on tõepoolest oma suhtumist muutnud ning on võimeline kehtivat korda järgima. Tulenevalt vangla iseloomustuses toodust ja kohtuistungil avaldatud positiivsetest asjaoludest ning arvestades G. Kuusemäe vangistuse lõppemise tähtaega 20.10.2024, peab kohus põhjendatuks lühendada tähtaega, millal esitada kohtule uuesti materjalid ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kuue kuu pikkuse tähtaja määramisel kohtumääruse jõustumisest oleks veel piisavalt aega, et kinnipeetav saaks enda probleemidega vangistuses tegeleda ja samas jääks kandmata karistuseks piisav pikkus, et olla motiveeriv ka ennetähtaegse vabanemise korral enam pingutama.
  2. G. Kuusemäe kaitsja Marko Paabumets esitas 9.03.
  3. a taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks koos käibemaksuga summas 129,60 eurot. Kohus peab tehtud toiminguid ja neile kulunud aega vajalikeks ja põhjendatuks. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg-st 3 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri 26.07.
  4. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” § 1 lg-dest 1 ja 10 ja § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 129,60 eurot (sh käibemaks).

§ 180lg 1 alusel kuulub G.

Kuusemäelt Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele kaitsjatasu 129,60 eurot.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Hinnates G. Kuusemäe varalist seisundit võlgnevus ning vanglas sissetulek minimaalne – määrab kohus, et G. Kuusemäe peab kaitsjatasu, s.o 129,60 eurot tasuma osamaksetena kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, selliselt, et iga kuu viimaseks kuupäevaks kuulub tasumisele vähemalt 21,60 eurot. Menetluskulude tasumisel osade kaupa vabatahtlikult oma vangla vabakasutuskontol olevatest vahenditest on G. Kuusemäel võimalus vältida uue täitemenetluse alustamist ning sellega kaasnevaid täiendavaid täitemenetluse kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.