← Eesti

1-13-158/98

1-13-158 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2023, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-13-158 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen, Ilona B

§-dest 426, 432, 175 lg 1 p-st 4, 180 lg-test 1, 3 kohus määrab: Jätta Heino Nõmme vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrata Liskmann & Partnerid Advokaadibüroo OÜ-le Heino Nõmmele osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja kulude suuruseks 133,20 eurot.

§ 180

lg 1 alusel mõista Heino Nõmmelt Eesti Vabariigi kasuks välja riigi õigusabi 133,20 eurot, mis tuleb tasuda 6 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest igakuiste maksetena selliselt, et iga kuu viimaseks kuupäevaks kuulub tasumisele vähemalt 22,20 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700041801 ning selgitus „Heino Nõmme, 1-13-158, kaitsjatasu“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1

(7)1-13-158 Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Heino Nõmmele, kaitsjale, prokurörile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Harju Maakohtu 16.05.
  2. a otsusega tunnistati Heino Nõmme süüdi KarS § 114 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja kohus mõistis talle karistuseks 14 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja algust alates Heino Nõmme kinnipidamisest 22.07.
  3. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 26.06.
  5. Viru Vangla esitas 5.01.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H. Nõmme vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tuginedes kinnipeetava isikuandmetele ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
  6. Kohtule edastatud 19.01.2023 kirjalikus seisukohas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör R. Plistkin avaldab, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega prokuratuur nõustub vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ega toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

§ 432lg 33 alusel palus prokuratuur asi läbi vaadata prokuröri osavõtuta.

  1. 7.03.
  2. a kohtuistungi eelselt esitas H. Nõmme kaitsja V. Ivanova kohtule Viru Vangla 6.03.
  3. a vastuse nr 2-4/4242-2 ühes H. Nõmme nõusolekuga elektroonilise valve kohaldamiseks aadressile x. Viru Vangla 6.03.
  4. a vastuse kohaselt, ei ole kinnipeetaval enam võimalik vabaneda tingimisi ennetähtaegselt aadressile x. Vastav kriminaalhooldusametniku ja elukoha omaniku kirjalik kinnitus puudub. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
  5. Kinnipeetav H. Nõmme kinnitas 21.02.
  6. a kohtuistungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. H. Nõmme selgitas, et vabanemise korral soovib asuda elama x ühiselamus. x elama ei siirdu. Kuid hiljem soovib kindlasti elama minna Tartusse, oma sünnilinna. Vabanemise korral soovib tööd teha kuni tervis seda võimaldab, näiteks kojamehena. H. Nõmme taotles kohtuistungi edasilükkamist, kuna soovis vabaneda elektroonilise valve alla. 7.03.
  7. a kohtuistungil avaldas H. Nõmme elukohaks Tallinnas oleva sotsiaalmaja. Samuti on võimalik elada Haapsalus. H. Nõmme avaldas toimepandud kuritegude kohta, et esimese tapmise toimepanemise ajal oli rumal, tuli naabrimees ja tekkis konflikt. Teise tapmise ajal, nüüd juba teises elukohas tuli taas naabrimees ise, aga tema sai tapmiskatse süüdistuse. Mõlemad tapmised olid toime pandud tema oma korteris. H. Nõmme avaldas kohtuistungil imestust, et milline saab siin olla risk ühiskonnale. Kolmas tapmine oli autos, ühises seltskonnas, nuga taskus oli pisike. Sel ajal kõik autos viibinud olid purjus ja nii see juhtus, see oli rohkem juhuse asi. Varasemal katseajal alkoholi tarvitamise kohta selgitas H. Nõmme, et tarvitas alkoholi nimelt, sest soov oli istuda kaks kuud uues Tartu vanglas. Kinnipeetav avaldas, 2

(7)1-13-158 et nüüdseks on ta vana ja soovib hakata täiskarsklaseks. H. Nõmme on veendunud, et tema käitumine ei ole ootamatu. Vabaduses otsib töökoha ja tutvumiskuulutuse kaudu elukaaslase. Alkoholikeelu olemasolu on hea ning sellega on ta nõus. Ka vanglas läbitud programmidest on kasu olnud ja need annavad motivatsiooni alkoholi mitte tarvitada. Vanglas distsiplinaarkaristusi olnud ei ole. Lõpetuseks soovis H. Nõmme kohut veenda, et soovib elada alkoholivaba elu, on vanglas käitunud hästi ning vanust on ka palju, lisaks on soov tööd teha.
  1. Kaitsja V. Ivanova toetas H. Nõmme ennetähtaegset vabanemist. Kaitsja sõnul loodab, et saab kohtuistungil avaldatud uuele võimalikule elukohale nõusoleku ning vastava kinnituse kohtule ka edastab. Kantud karistuse aeg on tõepoolest toiminud ning läbitud programmid on mõju avaldanud ja riskid on maandatud. Tuleb arvestada, et H. Nõmme on oma tegudest aru saanud ning võttes arvesse kinnipeetava vanust ja eneseusku on võimalik kaitsealune ennetähtaegselt vabastada. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  2. Vangla esitatud iseloomustusega seoses märgib kohus, et pole võimalik aru saada, millele tuginevalt on vangla paika pannud uue kuriteo tõenäosuse protsendimäärad. Vangla ei esitanud oma seisukoha toetuseks mingeid arusaadavaid sisulisi põhjendusi, mistõttu jääb see seisukoht tähelepanuta. Olgu märgitud, et kinnipeetava iseloomustus ei ole käsitletav vanglapoolse põhjendusena, miks kinnipeetav tuleks vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada või vabastamata jätta. Selles on esitatud üksnes faktilised asjaolud süüdlase elukäigu ja vanglakaristuse kandmise kohta.
  3. Mis puutub vangla ja prokuröri seisukohti ennetähtaegse vabastamise osas, siis selgitab kohus, et kohtu otsustus, kas vabastada isik ennetähtaegselt karistuse kandmiselt, peab põhinema KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolude kaalumisel. Ei vangla ega prokuratuuri seisukoht ei ole kohtu jaoks siduv. Sellest tulenevalt ei oma kohtu jaoks tähtsust vangla või prokuratuuri seisukoht ise, vaid argumendid, millele see seisukoht tugineb.
  4. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära kohtuistungil H. Nõmme ja tema kaitsja, on seisukohal, et H. Nõmme tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
  5. KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenevad formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on H. Nõmme puhul täidetud, kuivõrd ta on ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.
  6. Vabastamaks isikut enne tähtaega vangistuse kandmiselt peab tal olema elukoht. Elukoha olemasolu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeltingimus. Rahvastikuregistri andmetel H. Nõmmel elukoht puudub, kuid vabanemise korral on tal võimalus asuda elama Sotsiaalhoole Ühingu ruumides aadressil x. Sotsiaalhoole Ühingu juhatuse liige T. K on andnud kirjaliku nõusoleku, et H. Nõmmel on võimalus kinnipidamisasutusest vabanemise korral sellele aadressile vabaneda. Seega nähtub tingimisi ennetähtaegseks vabastamise materjalidest, et isikul on olemas elukoht, mis võimaldab käitumiskontrolli kohaldamist.
  7. Üksnes formaalsete eelduste täidetus ei tingi aga ennetähtaegset vangistusest vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm nr 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust.
  8. Materiaalsete eelduste hindamisel arvestab kohus KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja 3
(7)1-13-158 neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. KarS § 76 lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad.
  1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.
  2. Positiivseks peab kohus H. Nõmme puhul seda, et ta täidab tööülesandeid koristaja ametikohal kohusetundlikult ja pika aja kestel. Tahe ja motivatsioon teha tööd on kõrge ning tervislik seisund ka võimaldab töökohustusi täita. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ning „Viha juhtimine“ ning nende sotsiaalprogrammide jätkutegevused. Vangla hinnangul on programmid ja jätkutegevused riske maandanud. Ka on H. Nõmmega 17.06.2021 läbi viidud vestlus kriminaalhoolduse vajalikkusest. Kinnipeetav mõistab enda kuriteo tagajärgi ja mõistab, milliste ühiskonnanormide vastu eksis. Kinnipeetav näeb, et kui ta vabaneb ennetähtaegselt, siis kindlasti täidab korrektselt kriminaalhoolduse nõudeid ja jätkab edasi seaduskuulekat elu. Lisaks on läbitud vestlused kriminaalse taustaga isikute mõjust tema käitumisele ning riskeeriva ja hoolimatu elustiili osakaalust tema elus, arvestades toime pandud kuritegude raskust. Ametnikega suudab rääkida ja otsuseid teha rahulikult. H. Nõmme käitumine on vanglas olnud seaduskuulekas, kuna tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kõike loetletut arvestab kohus positiivse asjaoluna ennetähtaegselt vabastamise otsustamisel.
  3. H. Nõmme on kriminaalkorras karistatud viis korda, millest neli on arhiveeritud. Vangistuses viibib H. Nõmme viiendat korda. Seega H. Nõmme on isik, kes on korduvalt kriminaalkorras süüdi tunnistatud, kelle suhtes on kehtivaid kriminaalkaristatusi üks, kuid kes on isikuks, kes on kandnud vanglakaristust korduvalt. Lisaks peab kohus murettekitavaks asjaolu, et H. Nõmme on isik, keda on korduvalt karistatud raskete isikuvastaste süütegude toimepanemises.
  4. H. Nõmme on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.05.
  5. a otsusega KarS § 114 p 4 järgi. H. Nõmme tunnistati süüdi selles, et olles alkoholijoobes pani ta toime tapmise, lõigates torke-lõikeriistaga kannatanu kaela eespinna läbi. Kohtuotsusest nähtuvalt oli tegemist sügava ja pika haavaga, mille tekitamiseks oli vaja kasutada intensiivset jõudu, tugevasti ja jõuliselt noaga lõigates. Kannatanu suri kuriteopaigal. H. Nõmme teguviisi iseloomustab raskendava kvalifitseeriva tunnusena mõrva toimepanemise korduvus. H. Nõmme õigustab siiamaani oma tegu ega tunnista enda süüd tahtliku tapmise toimepanemises, esitades end õigustavaid asjaolusid. Kui isik ei teadvusta, et mistahes pikkusega nuga võib kujutada ohtu kaaskodanikele, puudub kohtul võimalus anda toetav hinnang kinnipeetava ennetähtaegsele vabastamisele. Kohus järeldab, et uue isikuvastase kuriteo oht on suur, kui inimene ei teadvusta enda ebaadekvaatset käitumist konfliktsituatsioonis. 4
(7)1-13-158
  1. Kohus arvestab sellegagi, et H. Nõmme kantav vangistus ei ole esmakordne. H. Nõmme kannab viiendat vangistust ning viimaste karistusandmete järgi on viibinud vangistuses perioodidel 06.02.2002-23.11.2009, 10.02.2011-18.04.2011 ja seejärel alates 22.07.
  2. Vabaduses viibitud perioodid on osutunud üürikeseks. Viimaste süüdimõistvate otsuste ühiseks jooneks on isikuvastaste kuritegude toimepanemine. H. Nõmme on tunnistatud süüdi Järva Maakohtu 28.10.
  3. a otsusega mh KrK § 101 p 7 järgi, s.o tapmise toimepanemises, kui see on toime pandud eriti piinaval või eriti julmal või paljude inimeste elule ohtlikul viisil (KrK 101 p 7). Seejärel on H. Nõmme süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 27.07.
  4. a otsusega KrK § 15 lg 2 - 101 p 8 järgi, s.o tahtliku tapmise katse eest, kui see pandi toime isiku poolt, kes on varem toime pannud tahtliku tapmise. Viimase, käesolevaga kantava karistuse aluseks oleva süüteo on H. Nõmme taaskord toime pannud isikuvastase kuriteona ja seda 21.07.
  5. Toodud isikuandmete järgi saab välja tuua, et H. Nõmme on isikuks, kes on võimeline panema toime tapmisi, s.o kohtu käsutuses olevatest materjalidest nähtub, et H. Nõmme puhul seisneb oht füüsilises ründes, kehavigastuste tekitamises, mis võivad lõppeda kannatanu surmaga. Kohus on seisukohal, et H. Nõmmele on omane jätkata oma käitumist väljakujunenud käitumismustriga. Kohtul puudub H. Nõmme varasemat käitumist arvestades veendumus, et nüüdseks kantud karistus oleks H. Nõmme käitumisele sellist mõju avaldanud, et ta on oma mõtlemist ja käitumist sellisel määral muutnud, et suudab edaspidi vabaduses õiguskuulekalt käituda. Seda kinnitab H. Nõmme kohtuistungil avaldatu, kus ta avaldab kõigi toimepandud kuritegude suhtes end õigustavaid või enda olukorda pisendavaid asjaolusid. Seega ei saa jätta arvestamata, et H. Nõmme on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks ehk tegemist ei ole olnud ühekordse juhusliku õigusvastase käitumisega. H. Nõmme on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Kohtul pole alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal.
  6. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus sedagi, et H. Nõmme on varasemalt Tartu Maakohtu 27.07.
  7. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabastatud tingimisi ennetähtaegselt Harju Maakohtu 10.11.
  8. a määrusega nr 1-09-
  9. Kohus asus tookord seisukohale, et H. Nõmme karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud. Vähem kui aasta möödumisel pöörati mõistetud karistuse kandmata osa Harju Maakohtu 30.11.
  10. a määrusega täitmisele, kuna H. Nõmme ei suutnud järgida kohustust mitte tarvitada alkoholi. Seega H. Nõmmele kohaldatud katseaeg ebaõnnestus.
  11. Kohtul puudub veendumus, et võimaldades H. Nõmmel taaskord karistus ära kanda tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna ühes katseaja nõuete ja kohustuste kohaldamisega, suudab ta kriminaalhoolduse läbida edukalt. Sellise seisukoha kujundamisel lähtub kohus sellest, et H. Nõmme tänaseni eitab toimepandut, s.o ei suuda adekvaatselt hinnata oma käitumist ja selle tagajärgi. Varasemalt on H. Nõmme kriminaalhooldusel olles rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Kinnipeetava enda avaldatu järgi suisa teadlikult, et sattuda vanglasse. H. Nõmme tegi kõik endast oleneva, et kanda mõistetud karistus lõpuni vangistuse tingimustes. Sellises situatsioonis ei saa välistada seda, et H. Nõmme vabaduses olles jätkab taas käitumisega, mis ei ole kooskõlas kehtiva õiguskorraga ning läheb vastuollu tal lasuvate kriminaalhoolduse nõuete ja kohustustega. Riigikohus on sedastanud, et mida raskem on uus kuritegu, mida süüdimõistetult võib tema eelneva käitumise põhjal karta, seda väiksem peab isiku ennetähtaegseks vabastamiseks olema selle kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kuna teise isiku tapmine kuulub raskeimate kuritegude hulka, peavad H. Nõmme ennetähtaegseks vabastamiseks esinema veenvad argumendid, mis räägivad tema retsidiivsusriski kindla vähenemise kasuks. Kohus ei sedasta H. Nõmme isikuomadustes selliseid muutusi, mis annavad tõsikindla veendumuse edaspidiseks seaduskuulekaks eluks. Kohus on veendunud selleski, et isegi H. Nõmme vanus ei ole selliseks kriteeriumiks, mis loob tingimused tema 5
(7)1-13-158 ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt. Kuigi H. Nõmmel on realistlikud eesmärgid vabanemise korraks, siis arvestades isiku suhtumist toimepandud tegudesse, ei ole kinnipeetava isikust lähtuv ohurisk niivõrd madal, mis tingiks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegse vabastamise.
  1. Vangla on iseloomustuses märkinud, et H. Nõmme puhul esineb risk ja ohtlikkus alkoholi tarvitamises. Iseloomustuses toodud seisukohaga kohus ka nõustub. H. Nõmmel on diagnoositud alkoholi sõltuvus ning ta on viibinud mitmeid kordi alkoholismivastasel sundravil. Kinnipeetav on küll olnud juba üle kümne aasta kaine, kuid see on tingitud vanglasse sattumisest, mitte aga teadliku ja tahtliku otsuse langetamisest. Seega on raske hinnata isiku motivatsiooni alkoholist loobumise osas. Kriminaalhooldaja on ette näinud, et H. Nõmmele on kohane täiendava kohustusena mh kohaldada alkoholi tarvitamise keeldu. Eelnevast nähtub üheselt, et alkoholi tarvitamine on H. Nõmme puhul ohuteguriks. Kohtu hinnangul esineb suur tõenäosus, et H. Nõmme võib oma vanade harjumuste juurde tagasi pöörduda. Alkoholijoobes võib ta aga nähtuvalt kuriteo toimepanemise asjaoludest käituda agressiivselt, ohustades seltskonnas viibivate isikute elu. Kuriteo toimepanemise asjaolud näitavad sedagi, et H. Nõmmel võimenduvad alkoholijoobes käitumisprobleemid, mistõttu pole välistatud uuesti enesevalitsuse kaotus. Alkoholi tarvitamine on aga uute kuritegude toimepanemise riski suurendavaks faktoriks. Raske isikuvastase kuriteo toimepanemine alkoholi mõju all ja senine tahtejõu nappus alkoholitarbimisest loobumiseks süvendab kohtu veendumust, et vaatamata elukoha olemasolule ei soosi H. Nõmme ebastabiilne elukorraldus tema edasist õiguskuulekust. H. Nõmmel puudub vabaduses toetav lähisuhtevõrgustik. Kui puudub toetav lähisuhtevõrgustik, siis on oht tagasilanguseks, sest puudub lähedane tugi kellele toetuda raskuste tekkimisel ning samas kinnipeetaval endal on probleemide lahendamise oskus puudulik.
  2. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus sellegagi, et kuigi uuringud näitavad, et kõrges eas retsidiivsusrisk väheneb, siis H. Nõmme puhul ei ole riskifaktoriks mitte ainult alkoholi tarvitamine, vaid ohuks on ka suhtumine toimepandud tegudesse. H. Nõmme ei taju temast endast lähtuvat ohtu kaaskodanikele. Arvestades H. Nõmme varasemat elukäiku, toimepandud kuritegude raskust ning väljakujunenud harjumusi ja karistuse kandmise aja pikkust, siis ei ole sedastatavad H. Nõmme käitumises ja mõttemaailmas sellised korrektiivid, et tõsikindlalt saab väita – H. Nõmme puhul on positiivne prognoosotsustus edaspidiseks seaduskuulekaks eluks täidetud. Kriminaalasja materjalidest selgub seegi, et H. Nõmme enda seisukoha järgi on tal vajalik töö tegemine, mis aitab teda, annab elule mõtte. Arvestades, et tegemist on pensioniealise isikuga ning töökohagarantii hankimiseks ei ole kinnipeetav vangistuse tingimustes mingeid samme astunud ja kohus möönab, et vanemaealisel võib töö saamine ka raskendatud olla, esineb märkimisväärne oht rohke sisustamata vaba aja foonil alkoholi tarvitamiseks ja sellest tingituna uute kuritegude toimepanemiseks. Lisaks, kui isik on viibinud suure osa oma elust vangistuses, lähedased/sotsiaalne võrgustik tal puuduvad ning paratamatult on tekkinud suhtlus kriminaalkorras karistatud isikutega, samuti arvestades võimalikku ebastabiilset elukorraldust, puudub kohtul veendumus, et H. Nõmme suudab vabanemise korral enam kui kolme aasta pikkuse katseaja kestel käituda seaduskuulekalt.
  3. Kuigi H. Nõmme avaldas kohtuistungil asjaolud, mis toetavad tema edaspidist seaduskuulekat elu, on kohus veendunud, et kantud karistuse aeg ei ole olnud selline, millest tehtud järeldused oleksid püsivad. H. Nõmme mõttemaailm on alles muutuste teel ning vajalik on karistuse kandmise jätkamine, et uued omandatud ja omandatavad teadmised talletuksid püsivalt. Järelejäänud karistuse kandmise ajal on H. Nõmmel võimalik tegeleda oma mõtlemise ja hoiakutega ning mõelda läbi oma eesmärgid ja plaanid tagasilanguse vältimiseks. Kohus on veendunud selleski, et H. Nõmme puhul on kohane vabanemine karistuse kandmiselt 6
(7)1-13-158 etapiviisiliselt. Selliseks võimaluseks on kinnipeetava paigutamine avavanglasse. Avavanglas viibimise ajal on kinnipeetaval võimalus näidata enda suutlikkust täita tal lasuvaid nõudeid ning pidada kinni kehtestatud ajakvast, ilma sellest kõrvale kaldumata.
  1. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel ei tekita kohtule piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses, pole võimalik isikut karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
  2. H. Nõmme kaitsja V. Ivanova esitas 21.02.2023 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks koos käibemaksuga summas 133,20 eurot. Kohus peab tehtud toiminguid ja neile kulunud aega vajalikeks ja põhjendatuks. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg-st 3 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri 26.07.
  3. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” § 1 lg dest 1 ja 10 ja § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 133,20 eurot (sh käibemaks).

§ 180lg 1 alusel kuulub kaitsjatasu 133,20 eurot H.

Nõmmelt Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Menetluskulude täielikku riigi kanda jätmist kehtiv seadusandlus ei võimalda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Hinnates H. Nõmme varalist seisundit – K-Raha andmetel on tal 9318,98 euro suurune võlgnevus ning vanglas sissetulek minimaalne – määrab kohus, et H. Nõmme peab kaitsjatasu, s.o 133,20 eurot tasuma osamaksetena kuue kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, selliselt, et iga kuu viimaseks kuupäevaks kuulub tasumisele vähemalt 22,20 eurot. Menetluskulude tasumisel osade kaupa vabatahtlikult oma vangla vabakasutuskontol olevatest vahenditest on H. Nõmmel võimalus vältida uue täitemenetluse alustamist ning sellega kaasnevaid täiendavaid täitemenetluse kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.