← Eesti

2-22-133102/7

2-22-133102 KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-22-133102 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2023, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatusest.

Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast s.o

  1. detsembrist 2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani
  2. jaanuarini
  3. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga moodustab hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 141,23 (140,49 + 0,74) eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 862,77 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates
  4. jaanuarist 2023 seadusjärgses määras 10,5% aastas. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida lepingu alusel võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist. Hageja sissenõudekulude summa 40 eurot moodustab esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot, teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot, kokku on sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse 862,77 eurot, sissenõudekulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 141,23 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks alates
  5. jaanuarist 2023 kuni põhinõude summas 862,77 euro täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulude hüvitis, riigilõiv 280 eurot ja hageja õigusabikulud 360 euro ning samuti mõista kostjalt välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud kostja elukoha aadressil postkasti panekuga. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise 3

(5)2-22-133102 korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks 09. veebruariks 2023 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (

) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6,

§ 108

lg 1,

§ 94

lg 1,

§ 113

lg 1,

§ 113-2 lg 1 ja lg 2 p 2 ning Ts

MS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 862,77 eurot, kuni

  1. jaanuarini 2023 sissenõutavaks muutunud viivise 141,23 eurot ja võlgnevuse sissenõudmise kulud 40 eurot, kokku 1044 eurot ning viivised põhinõude tasumata osalt alates
  2. jaanuarist 2023 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  3. jaanuari ja
  4. juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 280 eurot ja õigusabikulude summas 360 eurot, väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 280 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 360 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 2-1-9213, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-1-93-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on tsiviilasja menetluses kulunud hagimenetluses kokku 2 tundi 50 minutit. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 360 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud 1,5 tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud 1,5 tunni eest kokku 180 eurot (120*1,5), millele lisandub TsMS § 4842 alusel 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise eest. Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 480 eurot (280+20+180). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras. 4

(5)2-22-133102 Hageja palub, et menetluskulud kantaks J OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.