Obsah (10)

§ 1491§ 158§ 223§ 35§ 63§ 218§ 217§ 2§ 23§ 33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 2. veebruar 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-364 Tsiviilasi AS-i

) § 1491 lg-s 4 ja § 2 lg 1 p-s 27 nimetatud tõendi olemasolul. Korteriühistu ei ole kõnealust tõendit esitanud ning täitur ei ole vastupidist tõendanud. Isegi kui korteriühistu dokumendid esitas, ei esitanud ta neid tähtaegselt (

§ 1491lg 4).

Seega korteriühistul pandiõigust ei ole ja täituril puudus õigus avaldaja hüpoteegi kustutamiseks (

§ 158lg 3).

Kui korteriühistul pandiõigus ka oleks, ei ole tal pandiga tagatud nõudeid. Täituri esitatud dokumentidest nähtub, et võlgnik on korteriühistu arved tasunud. 3 Kandeid ei ole kinnistusraamatus tehtud. Kinnistusosakonna

1. detsembri
2. a määruse kohaselt pole täituri taotletud viisil hüpoteegi kustutamine võimalik ning täiturile anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Enampakkumine on tühine. Täitur pidanuks korteriomandi müüma tervikuna. Müügihind olnuks oluliselt kõrgem. Täitur ka teadis enampakkumist läbi viies, et avaldaja esitas teisele täiturile täitmisavalduse kogu korteriomandile sissenõude pööramiseks. Lisaks on kinnistusraamatust valede õiguste kustutamisega rikutud enampakkumise olulisi tingimusi

§ 223lg 1 mõttes.

Hüpoteegi kustutamine olukorras, kus võlgnik ja J. Aleksejenko pole hüpoteegiga tagatud nõuet täitnud, kuid ühe kaasomandi osa enampakkumisel müümisega kustutatakse hüpoteek ka teiselt kaasomandiosalt, kahjustab oluliselt avaldaja õigusi. Sellisel juhul tekib võlgnikel võimalus saavutada hüpoteegist vabanemine üksnes ühe kaasomandi osa võõrandamisega. Avaldaja jääb aga ilma teise poole tagatisest. Eelnevatel põhjustel ja juhul, kui ostja ei tasunud ostuhinda

1. novembriks 2021, palub avaldaja alternatiivselt tunnistada enampakkumise kehtetuks. Avaldaja soovib tutvuda täiteasja elektroonilise toimikuga. Vale on täituri seisukoht, nagu saaks toimikuga tutvuda vaid täituri büroos kohapeal. Avaldaja esitas
2. detsembril 2021 kaebuse täituri tegevuse peale, milles palus tunnistada kehtetuks täiteasjas läbi viidud enampakkumise ning
3. novembri
4. a kinnistamisavalduse ja täituri mistahes muud otsused ning toimingud, mis on suunatud korteriomandi registriossa avaldaja kasuks seatud hüpoteegi kustutamisele J. Aleksejenkole kuuluvalt kaasomandi osalt. Samuti palus avaldaja endale saata täiteasja täitetoimiku. Täitur jättis avaldaja kaebuse
5. detsembri
6. a otsusega rahuldamata.
7. Täitur vaidles kaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning taotluste p-de 1.2.1 ja 1.2.2 osas läbi vaatamata. Menetluskulud palus täitur jätta avaldaja kanda. Avaldaja oli teadlik korteromandi ühe omaniku vastu algatatud täitemenetlusest, kuid esitas täitmisavalduse korteriomandi tervikuna realiseerimiseks teisele täiturile. See on avaldaja õigus, kuid täitmisavalduse esitamisega teisele täiturile on avaldaja ise tekitanud praeguse olukorra. Korteriühistu esitas võlgnikule kuuluva kaasomandi osa kohta pandiõiguse realiseerimise nõude, mis kehtivalt teostati. Valed on avaldaja väited, et kuna ta ei saanud täiteasja toimikuga tutvuda, ei saanud ta ka veenduda pandiõiguse olemasolus ega teostamise kehtivuses. Täitur saatis avaldajale korteriühistu edastatu. Täitur ei soovi kustutada hüpoteeki J. Aleksejenko kaasomandi osalt, vaid ainult võlgnikule kuuluvalt osalt. See ei kahjusta oluliselt avaldaja õigusi. Seaduses puudub kohustus müüa kaasomandis olev korteriomand tervikuna. Kohus on tsiviilasjas nr 2-21-19325 hagi tagamise korras peatanud
8. novembri
9. a kinnistamisavalduse alusel kannete tegemise ja selle menetluse kuni samas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kinnistamisavalduses toodud viide KrtS §-le 72 on asjakohatu ega anna alust kaebuse rahuldamiseks. Enampakkumise ostuhind tasuti
10. novembril
11. Avaldaja on kohtule esitanud nii kaebuse kui hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (hagi menetletakse tsiviilasjas nr 2-21-19325), st taotleb enampakkumise kehtetuks tunnistamist hagita ja hagimenetluses samaaegselt.

§ 223järgi saab enampakkumise kehtetuks tunnistada hagimenetluses.

Enampakkumise akti ei saa tühistada ega kehtetuks tunnistada. Seega tuleb jätta avaldaja nõue tühistada või tunnistada kehtetuks enampakkumise akt läbi vaatamata või rahuldamata. 4 Samuti tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata avaldaja nõue tühistada või tunnistada kehtetuks kinnistamisavaldus ning täituri mistahes muud otsused ja toimingud kustutada hüpoteek J. Aleksejenkole kuuluvalt kaasomandi osalt. Avaldaja nõue ei ole selge osas, mis puudutab täituri mistahes muid otsuseid ja toiminguid. Hüpoteeki saab kustutada vaid kinnistamisavalduse alusel. Lisaks ei saa praeguses asjas kinnitamisavaldust tühistada ega kehtetuks tunnistada. Kui enampakkumine tunnistatakse tsiviilasjas nr 2-21-19325 kehtetuks, ei oma enampakkumise akt õiguslikku tähendust, st selle alusel ei saa kinnistamisavaldust esitada. Avaldaja leiab ekslikult, et täitur on kohustatud võimaldama avaldajal tutvuda täiteasja toimikuga elektrooniliselt või selle talle elektrooniliselt edastama. See ei tulene

§ 35lg-st 1.

Avaldajal on õigus tutvuda täiteasja toimikuga täituri büroos (

1. jaanuaril 2010 jõustunud Justiitsministri
2. detsembri
3. a määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" (kohtutäiturimäärustik) § 21 lg 3). MAAKOHTU LAHEND
4. Maakohus jättis
5. augusti
6. a määrusega rahuldamata avaldaja nõuded tühistada täituri
7. detsembri
8. a otsus täiteasjas ning tühistada või tunnistada kehtetuks täituri otsused mitte võimaldada avaldajal tutvuda elektroonilise täiteasja toimikuga ja mitte edastada täitetoimiku materjale elektronkirja teel. Sama määrusega jättis maakohus läbi vaatamata avaldaja nõuded tühistada või tunnistada kehtetuks enampakkumise akt võlgnikule kuuluva ½ kaasomandi osast korteriomandist kaasomandiosa müümiseks ning
9. novembri
10. a kinnistamisavaldus ja täituri mistahes muud otsused ja toimingud kustutada korteriomandi registriosa IV jakku avaldaja kasuks seatud hüpoteek J. Aleksejenkole kuuluvalt kaasomandi osalt. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt täituri menetluskulude katteks välja 400 eurot koos kohustusega tasuda menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Määruse kohaselt on korteriühistu esitanud võlgnikule kuuluva kaasomandi osa kohta pandiõiguse realiseerimise nõude ja see on kehtivalt teostatud. Avaldaja oli ka kõnealusest korteriühistu nõudest teadlik. Täitur saatis avaldajale
11. oktoobri
12. a elektronkirja järgi korteriühistu esitatu. Kinnistusosakonna määruse kohaselt ei soovi täitur kustutada avaldaja kasuks seatud hüpoteeki J. Aleksejenko kaasomandi osalt, vaid võlgniku kaasomandi osalt. Kuna enampakkumisel oli ainult võlgniku kaasomandi osa, saab enampakkumise akti alusel taotleda üksnes hüpoteegi kustutamist võlgniku kaasomandi osa suhtes. Enampakkumise ostuhind on tasutud
13. novembril
14. Kohtute infosüsteemi kohaselt on avaldaja esitanud
15. detsembril 2021 maakohtule täituri, sissenõudja, ostja, korteriühistu, võlgniku ja J. Aleksejenko vastu hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-21-19325). Enampakkumise kehtetuks tunnistamist saabki taotleda hagimenetluses. Kui kohus tunnistab enampakkumise

§ 223

alusel kehtetuks, ei oma enampakkumise akt õiguslikke tagajärgi ning selle alusel ei saa kinnistusraamatusse kannet teha. Seega ei saa enampakkumise akti tühistada ega kehtetuks tunnistada hagita menetluses (kaebuse esitamisega täituri otsuse peale). Seetõttu jäävad läbi vaatamata avaldaja nõuded tühistada või tunnistada kehtetuks enampakkumise akt võlgnikule kuuluvast kaasomandi osast korteriomandist kaasomandiosa müümiseks ning 5 kinnistamisavaldus ja täituri mistahes muud otsused ja toimingud kustutada korteriomandile seatud hüpoteek J. Aleksejenkole kuuluvalt kaasomandi osalt. Lisaks on kohus 29. novembri 2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-19325 hagi tagamise korras peatanud kinnistamisavalduse alusel kannete tegemise ja selle menetluse kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

§ 35

lg 1 järgi, kui täitemenetluse osalisel ei ole täitetoimikule elektroonilist juurdepääsu, on tal õigus täitetoimikuga kohtutäituri büroos tutvuda ning saada täitetoimikust väljatrükke ja õiendeid. Täitetoimikut peetakse

§ 63

alusel loodud andmekogus (elektrooniline täitemenetluse infosüsteem, ETIS), millise kasutajateks on kohtutäiturid, avaliku võimu kandjast sissenõudjad ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda.

§ 35

lg-st 1 ei tulene, et täitur on kohustatud andma avaldajale juurdepääsu ETIS-ele. Selle puudumisel on täitemenetluse osalisel õigus tutvuda täitetoimikuga kohtutäituri büroos. Seega jääb rahuldamata avaldaja nõue tühistada või tunnistada kehtetuks täituri otsused mitte võimaldada avaldajal tutvuda elektroonilise täiteasja toimikuga ja mitte edastada täitetoimiku materjale elektonkirja teel. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja palub
2. augustil 2022 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega avaldaja
3. jaanuari
4. a kaebus rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub avaldaja jätta täituri kanda. Määruskaebuse kohaselt ei selgitanud kohus välja avaldaja seisukohti täituri väidete osas. Kohus tegi täituri
5. veebruari
6. a seisukoha avaldajale e-toimikus nähtavaks alles
7. juulil 2022 ning teatas samal päeval, et teeb asjas määruse
8. augustil
9. Kohtu selline tegevus ei ole seaduslik, kuna menetlusosalistele peab olema õigeaegselt tagatud võimalus esitada olulistes küsimustes oma väiteid ja tõendeid. Kohus pidanuks enne määruse tegemist võimaldama avaldajal esitada täituri seisukohtade ja tõendite osas arvamus. Avaldaja esitas selle esimesel võimalusel (
10. augustil 2022), millega kohus jättis põhjendamatult arvestamata. Avaldajal oli mõjuv põhjus esitada seisukohad vastavas menetlusetapis. Isegi kui kohtu arvates mõjuv põhjus puudus, pidanuks kohus seda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 alusel menetlema, kuna avaldajal oli hilinemiseks mõjuv põhjus ja see ei põhjustanud menetluse lahendamise viibimist. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust. Kohus ei analüüsinud avaldaja
11. augusti
12. a seisukohas esitatud väiteid ega põhjendanud, miks ta nendega ei arvesta või ei nõustu. Ka ei ole kohus arusaadavalt põhjendanud, miks ta nõustus täituri seisukohtadega. Täituri
13. detsembri
14. a otsus tuleb tühistada. Vale on kohtu järeldus, et korteriühistu on esitanud täiturile pandiõiguse realiseerimise nõude ja see teostati kehtivalt. See tuleneb täituri
15. veebruari
16. a seisukohast, kuid määrusest ei nähtu, et kohus oleks kõnealust täituri väidet kontrollinud. Kohus pidanuks tuvastama, et korteriühistu ei teostanud pandiõigust kehtivalt. Isegi kui korteriühistul oleks pandiõigus, ei ole tal pandiga tagatud nõudeid. Seega ei saa avaldaja kasuks seatud hüpoteeki kustutada (

§ 158lg 3).

Hüpoteeki ei saa kustutada ka siis, kui pandiõigust oleks kehtivalt teostatud. Hüpoteeki ei saa kustutada vaid võlgniku kaasomandi osalt. Avaldaja ei nõustu seejuures kohtuga, et täitur soovib hüpoteeki kustutada vaid võlgniku kaasomandi osalt. Hüpoteegi saaks kustutada siis, kui korteriomand oleks müüdud tervikuna. Täitur, kujundades korteriomandit koormavad asjaõigused ümber õigusvastaselt, on rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi. Maakohus ei toonud esile, millisel õiguslikul alusel jäi läbi vaatamata avaldaja nõue tühistada või tunnistada kehtetuks enampakkumise akt. Kohtumenetluses olev enampakkumise 6 kehtetuks tunnistamise hagi selleks TsMS § 423 lg 1 p 4 ega § 423 lg 2 p 2 järgi alust ei anna. Avaldaja soovib hinnangut täituri tegevuse seaduslikkusele ja tahab saavutada 30. detsembri 2021. a otsuse tühistamine. Hagimenetlusega neid eesmärke pole võimalik saavutada. Lisaks ei välista

§ 223

järgne hagi taotleda enampakkumise akti või kinnistamisavalduse kehtetuks tunnistamist

§ 218lg 1 alusel hagita menetluses.

Kui avaldaja poleks kaebust esitanud, ei saaks ta hagimenetluses täituri rikkumistele tugineda (

§ 217lg 6).

Maakohus jättis läbi vaatamata ka hageja nõude tühistada või tunnistada kehtetuks kinnistamisavaldus ning täituri mistahes muud otsused ja toimingud hüpoteegi kustutamiseks, kuid tsiviilasja nr 2-21-19325 menetlus ei mõjuta praegust asja ega saa olla aluseks nõude läbi vaatamata jätmiseks. Sellist alust ei anna ka hagi tagamise määrus kõnealuses tsiviilasjas. Välistatud ei ole kannete tegemine tulevikus. Seetõttu on vajalik kinnistamisavaldus ning täituri mistahes muud seonduvad otsused ja toimingud tühistada või kehtetuks tunnistada. Avaldaja ei nõustu kohtu seisukohaga täiteasja elektroonilise toimikuga tutvumise osas.

§ 63

lg 1 p 5 järgi on täitemenetlusregistri üheks peamiseks eesmärgiks võimaldada andmete ja dokumentide elektroonilist edastamist. Koostoimes

§ 35

lg-ga 1 tähendab see, et täitur on kohustatud igal võimalikul juhul edastama täitemenetluse osalisele andmed elektrooniliselt ning vaid sellise võimaluse puudumise korral tagama võimaluse tutvuda täiteasja toimikuga täituri büroos.

1. Täitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus ei pidanud küsima avaldaja arvamust täituri seisukohtade kohta. Avaldaja sai ka oma seisukoha
2. augustil 2022 esitada. Maakohus ei rikkunud põhjendamiskohustust. Täitur ei nõustu avaldajaga, nagu poleks korteriühistu pandiõigust kehtivalt teostanud.

§ 2

lg 1 p 27 sätestab, et täitedokumendiks on

§ 23

lg-s 44, § 1491 lg-s 4 ja § 1531 lg-s 3 nimetatud korteriühistu tõend korteriomandist tuleneva nõude kohta. Kõnealuse tõendi vormi ei ole kehtestatud. Täituri

1. veebruari
2. a seisukoha lisana 1 esitatu on käsitatav tõendina, millest nähtub korteriühistu nõue võlgniku vastu. Seega on ekslik avaldaja väide, et korteriühistul nõuded puuduvad. Avaldaja viide

§ 1491lg-le 1 on asjakohatu, kuna see ei ole seotud täitedokumendi kehtivusega.

Täitur jääb hüpoteegi kustutamise ja täiteasja toimikuga tutvumise osas varem esitatud seisukohtade juurde. Maakohus jättis õigesti avaldaja nõude enampakkumise akti tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks läbi vaatamata. Nii praeguse kui ka tsiviilasja nr 2-21-19325 menetluse eesmärk on enampakkumise akti tühistamine või kehtetuks tunnistamine, et saavutada enampakkumise eelne olukord. Vaidluse ese mõlemas menetluses on nende eesmärgi järgi sama. Samuti jättis maakohus õigesti läbi vaatamata avaldaja nõude tühistada või tunnistada kehtetuks kinnistamisavaldus ning täituri mistahes muud otsused ja toimingud hüpoteegi kustutamiseks. Tsiviilasja nr 2-21-19325 menetlus mõjutab ka praeguses asjas esitatud nõudeid. Täitur ei nõustu määruskaebuses tooduga hagi tagamise määruse toime osas. Kui enampakkumise akt tühistatakse või tunnistatakse kehtetuks, puudub kinnistusraamatus kande tegemiseks vajalik dokument. Lisaks ei ole avaldaja nõue selge osas, mis puudutab täituri mistahes muid otsuseid ja toiminguid.

1. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. 7 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse tühistada täituri
3. detsembri
4. a otsus (maakohtu määruse resolutsiooni p 1), ning teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada avaldaja kaebus täituri
5. detsembri
6. a otsuse tühistamiseks osas, milles avaldaja palus tühistada või tunnistada kehtetuks täituri otsused mitte võimaldada avaldajal tutvuda elektroonilise täiteasja täitetoimikuga ja mitte edastada täitetoimiku materjale elektronkirja teel; tühistada selles osas täituri
7. detsembri
8. a otsus ning kohustada täiturit avaldaja
9. detsembri
10. a kaebust vastavas osas uuesti läbi vaatama. Muus osas jätab ringkonnakohus uue määrusega (TsMS § 657 lg 1 p 4 ja § 659) avaldaja kaebuse täituri
11. detsembri
12. a otsuse tühistamiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel läbi vaatamata. Eelnevaga seonduvalt tuleb tühistada maakohtu
13. augusti
14. a määrus ka osas, millega maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse tühistada või tunnistada kehtetuks täituri otsused mitte võimaldada avaldajal tutvuda elektroonilise täiteasja toimikuga ja mitte edastada täitetoimiku materjale e-kirja teel (maakohtu määruse resolutsiooni p 4). Samuti muudab ringkonnakohus eelnevaga seonduvalt menetlusosaliste menetluskulude jaotust maakohtu menetluses ning tühistab maakohtu määruse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, täiendades määruse põhjendusi (kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 ja §-ga 659). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2², esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
15. Asja materjalide järgi müüs täitur täiteasjas avalikul enampakkumisel võlgniku korteriomandi ½ kaasomandi osa (tl-d 12–16). J. Aleksejenkole kuuluvat ½ kaasomandi osa ei müüdud. Korteriomandile on avaldaja kasuks seatud hüpoteek (tl-d 10–11). Enampakkumise akti (tl-d 12–16) ja
16. novembri
17. a kinnistamisavalduse (tl 19) kohaselt kõnealune hüpoteek kustutatakse. Avaldaja esitas täiturile kaebuse, milles palus tunnistada kehtetuks enampakkumise, kinnistamisavalduse ja täituri mistahes muud otsused ja toimingud, mille eesmärk on kustutada korteriomandi registriossa avaldaja kasuks seatud hüpoteek J. Aleksejenkole kuuluvalt kaasomandi osalt, samuti palus avaldaja endale edastada täiteasja täitetoimiku (tl-d 21–23). Täitur jättis avaldaja kaebuse
18. detsembri
19. a otsusega rahuldamata (tl-d 27–31). Täiteasja toimikuga tutvumise kohta täitur märkis, et avaldaja saab toimikuga tutvuda täituri büroos. Avaldaja esitas maakohule täituri
20. detsembri
21. a otsuse peale kaebuse. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja on täiturile esitatud kaebuses palunud mh tunnistada kehtetuks enampakkumise, kuid maakohtule esitatud kaebuses enampakkumise akti. Samas on mõlema kaebuse eesmärk ringkonnakohtu arvates sama (tunnistada avalik enampakkumine kehtetuks), avaldaja ei ole rikkunud

§ 218

lg 1 teises lauses sätestatud kohustuslikku kohtueelse vaidluse lahendamise korda ning sellel põhjusel ei ole alust jätta kohtule esitatud kaebust läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 1).

1. Avaldaja tugineb maakohtule esitatud kaebuses ennekõike sellele, et täituril puudub õiguslik alus kustutada avaldaja kasuks seatud hüpoteek J. Aleksejenkole kuuluvalt kaasomandi osalt, ning palub seetõttu tühistada või tunnistada kehtetuks enampakkumise akti, kinnistamisavalduse ning täituri mistahes muud otsused ja toimingud kõnealuse hüpoteegi kustutamiseks J. Aleksejenkole kuuluvalt kaasomandi osalt. 8 9.
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

§-s 217 sätestatud kaebus täituri otsuse ja tegevuse peale eelmärgitud avaldaja etteheidete osas kohane õiguskaitsevahend. Ringkonnakohtu arvates on avaldaja peamiseks eesmärgiks tunnistada enampakkumine kehtetuks ning taastada sellega enampakkumise eelne olukord. Täituri otsuse peale esitatava kaebuse lahendamisel saab kohus küll kontrollida täituri toimingute või ka toimingute tegemata jätmise (st tegevusetuse) õiguspärasust täitemenetluse korraldamisel ja läbiviimisel, kuid täituri otsuse peale kaebuse esitamisega ei ole võimalik kujundada kohtulikult ümber olemasolevat õiguslikku olukorda (õigussuhet), st saavutada enampakkumise kehtetuks tunnistamist. Ka ei saa avaldaja saavutada ilma enampakkumist kehtetuks tunnistamata hüpoteegi kustutamata jätmist. Lisaks on avaldaja ise väitnud, et enampakkumine on tühine ning kinnistamisraamatust valede õiguste kustutamisega rikuti enampakkumise olulisi tingimusi

§ 223lg 1 mõttes.

9.2. Ainsaks kohaseks õiguskaitsevahendiks ülalviidatud eesmärkide saavutamiseks on praegusel juhul enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamine (

§ 223lg 1).

Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esemeks on nõue tunnistada kehtetuks enampakkumine ning hagi esitamisel tuleb õigussuhte ümberkujundamist taotleda kõikide puudutatud täitemenetluse osaliste jaoks ühtemoodi kehtivalt. Sellisel juhul on kohtuotsuses ammendava selgusega lahendatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise küsimus kõikide osaliste (praegusel juhul võlgnik, sissenõudja, täitur, avaldaja ja ostja) jaoks (vt ka Riigikohtu

1. septembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 18). Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja kohtule enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi ka esitanud ning seda menetletakse tsiviilasjas nr 2-21-
3. 9.
4. Eelmärgitut arvestades ei ole avaldajal võimalik saavutada käesolevas menetluses maakohtule esitatud kaebusega taotletavat eesmärki – enampakkumine kehtetuks tunnistada. Seega jättis maakohus iseenesest põhjendatult avaldaja kaebuse läbi vaatamata osas, milles avaldaja palus tühistada või tunnistada kehtetuks enampakkumise akt ja kinnistamisavaldus ning täituri mistahes muud otsused ja toimingud, mis on suunatud hüpoteegi kustutamisele J. Aleksejenkole kuuluvalt kaasomandi osalt. Samas on vaidlustatud maakohtu määrus ringkonnakohtu arvates olulises ulatuses põhjendamata. Maakohus on määruses piirdunud üldsõnalise seisukohaga kaebuse vastava osa läbi vaatamata jätmise kohta ega ole esitanud ammendavat analüüsi. Ka ei ole võimalik aru saada, millisel õiguslikul alusel jättis kohus kaebuse osaliselt läbi vaatamata. Selliselt rikkus maakohus määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2, § 465 lg 2 p 8). Ringkonnakohus täiendab kõnealuses osas maakohtu määruse põhjendusi, sh kaebuse osalise läbi vaatamata jätmise õigusliku aluse kohta, milleks on TsMS § 423 lg 2 p 2 koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1.

§ 218

lg 1 kohase kaebusega kohtutäituri otsuse peale ei ole avaldajal võimalik enda taotletavaid eesmärke saavutada. Maakohtu need minetused ei muuda aga ebaõigeks lõppjäreldust kaebuse kõnealuses osas läbi vaatamata jätmise kohta. Ringkonnakohtu arvates ei anna alust maakohtu määruse lõppjärelduste muutmiseks ka avaldaja etteheited menetlusnormide rikkumise kohta selles osas, et maakohus tegi talle täituri

1. veebruari
2. a menetlusdokumendi nähtavaks alles
3. juulil 2022 ega selgitanud välja avaldaja seisukohti selles esitatud väidete kohta. Kohus ei ole hagita menetluses seotud menetlusosalise esitatud asjaolude ega hinnangutega asjaoludele (TsMS § 475 lg 1 p 15, § 477 lg 5) ning praegusel juhul esines ka alus kaebuses esitatud nõuete läbi vaatamata jätmiseks. Avaldaja on seejuures oma seisukohad saanud esitada nii
4. augusti
5. a menetlusdokumendis kui ka määruskaebuses, kuid need ei anna ringkonnakohtu arvates alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. 9 9.
6. Ringkonnakohus lisab, et kuigi avaldaja on esitanud maakohtule edastatud kaebuses täituri
7. detsembri
8. a otsuse tühistamise taotlusest (käesoleva määruse p 1.1) eraldi taotlused tühistada või tunnistada kehtetuks enampakkumise akt, kinnistamisavaldus, täituri mistahes muud otsused ja toimingud kustutada hüpoteek J Aleksejenkole kuuluvalt kaasomandi osalt ning täituri otsused mitte võimaldada avaldajal tutvuda elektroonilise täiteasja toimikuga ja mitte edastada täitetoimiku materjale elektronkirja teel (p 1.2), hõlmab avaldaja esimene taotlus (p-s 1.1) ka kõiki p-s 2.2 nimetatud taotlusi. Täitur on need taotlused läbi vaadanud

§ 217järgse kaebusena.

Seetõttu jääb kokkuvõttes avaldaja maakohtule esitatud kaebus läbi vaatamata osas, milles avaldaja palus tühistada või tunnistada kehtetuks enampakkumise akti, kinnistamisavalduse ning täituri mistahes muud otsused ja toimingud kustutada hüpoteek J. Aleksejenkole kuuluvalt kaasomandi osalt. Kuna avaldaja

1. jaanuari
2. a kaebus jääb eelmärgitud osas läbi vaatamata, ei vasta ringkonnakohus selles osas avaldaja määruskaebuse sisulistele väidetele (sh korteriühistu pandiõiguse kohta). Ringkonnakohus märgib üksnes seda, et hoolimata asjaolust, kas korteriühistu pandiõigust teostati kehtivalt, puudub täituril üldjuhul

§ 158

lg-st 3 tulenevalt alus avalikul enampakkumisel müüdud kinnisasjale seatud hüpoteegi (mis koormab kinnisasja tervikuna) kustutamiseks olukorras, kus sundtäidetakse muud kui hüpoteegiga tagatud nõuet vaid ühe kaasomaniku suhtes. 10. Menetlusosaliste vahel on vaidlus ka selle üle, kas täitur peab avaldajal võimaldama tutvuda täiteasja elektroonilise täitetoimikuga, saatma täitetoimiku elektronkirja teel või saab avaldaja täitetoimikuga tutvuda üksnes täituri büroos kohapeal. Ringkonnakohutu arvates jättis maakohus avaldaja kaebuse elektroonilise täiteasja täitetoimikuga tutvumise võimatuse ja täitetoimiku materjalide elektronkirja teel edastamise osas põhjendamatult rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et kuigi avaldaja ei ole otsesõnu esitanud kaebust elektroonilise täitetoimikuga tutvumise võimatuse kohta, vaid vastava taotluse, on ringkonnakohtu arvates tegemist siiski

§ 217

lg 1 mõttes täituri eelneva tegevuse peale esitatud kaebusega, mille kohta tegi täitur 30. detsembril 2021

§ 218lg 1 järgse otsuse.

Seega sai avaldaja

§ 218

lg 1 järgi esitada maakohtule kaebuse elektroonilise täitetoimikuga tutvumise võimatuse kohta. 10.1.

§ 33lg 2 esimese lause järgi avatakse täiteasja kohta elektrooniline täitetoimik.

Kohtutäiturimäärustiku § 19 lg 2 järgi peetakse täitetoimikut elektrooniliselt. Samuti on täitemenetlusregister (

§ 63) elektrooniline.

Seega peab täituril ka praeguse täiteasja kohta olema elektrooniline täitetoimik. Täitur ei ole mh väitnud, et täiteasjas oleks paberil edastatud originaaldokumente ja et seetõttu peaks ta toimikut ka paberkandjal. 10.2. Täitemenetluse osalisel on

§ 35lg-st 1 tulenevalt õigus tutvuda täitetoimikuga.

Kohtutäiturimäärustiku § 21 lg 1 p 1 järgi on täitemenetlusosalistel või nende esindajatel juurdepääs nendega seotud täiteasjas kogutud täitetoimiku materjalidele. Ringkonnakohtu arvates tuleneb seega

§ 33

lg 2 ja § 35 lg 1 ning kohtutäiturimäärustiku § 19 lg 2 ja § 21 lg 1 p 1 koosmõjust, et täitemenetluse osalisel on õigus tutvuda elektrooniliselt peetava täitetoimikuga. Isegi kui avaldajal puudub juurdepääs täitemenetlusregistrile (täituri väitel on juurdepääs sellele registrile täituritel, avalik-õiguslikel sissenõudjatel, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojal), ei tulene

§ 35

lg-st 1 ega kohtutäiturimäärustiku § 21 lg-st 3, nagu saaks täitetoimikuga tutvuda üksnes täituri büroos kohapeal. Need sätted annavad täitemenetluse osalisele täiendava võimaluse tutvuda täitetoimikuga täituri büroos kohapeal, mitte üksnes elektroonilisel teel. Puudub mõistlik põhjendus, miks peaks täitemenetluse osaline tutvuma elektrooniliselt peetava täitetoimikuga üksnes täituri büroos kohapeal. Seejuures ei ole täitur väitnud, et täitetoimiku materjalide elektrooniline edastamine oleks 10 võimatu. Täituril tuleb ringkonnakohtu hinnangul võimaldada avaldajal tutvuda elektrooniliselt peetava täiteasja täitetoimikuga või edastada elektroonilises täitetoimikus olevad materjalid avaldajale elektronkirja teel. 10.

1. Ringkonnakohus tühistab eelmärgitut arvestades maakohtu määruse osas, milles kohus jättis rahuldamata avaldaja kaebuse elektroonilise täiteasja täitetoimikuga tutvumise ja täitetoimiku materjalide elektronkirja teel edastamise kohta. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega rahuldab kõnealuses osas avaldaja kaebuse täituri
2. detsembri
3. a otsuse peale, tühistab selle vastavas osas ja kohustab täiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama.
4. Eelmärgitut arvestades rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt.
5. Arvestades, et avaldaja
6. jaanuari
7. a kaebus ja määruskaebus rahuldatakse osaliselt, jätab ringkonnakohus nii maa- kui ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks 11 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest