← Eesti

2-21-14425/16

Obsah (7)§ 187§ 429§ 150§ 173§ 174§ 168§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 27. märts 2023.a, Tallinna kohtumaja; Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6). I. Asjaolude kirjeldus 1. Ramirent Baltic AS (hageja) esitas 14.09.2021 hagi kostja Concrete

Design OÜ (vana ärinimi Concrete Workers OÜ) ja S J vastu raha tasumise nõudes. Kohus võttis hagi 20.09.2021 menetlusse. Kostja ja S J vastasid hagile 13.10.

  1. Hageja ja S J esitasid 15.02.2023 kohtule menetlusdokumendi, milles sisaldus hageja ja S J sõlmitud kompromiss ning hageja avaldus kostja vastu esitatud hagist loobumiseks. Kohus kinnitas 15.02.2023 määrusega hageja ja S J vahel sõlmitud kompromissi ning lõpetas hagiavalduse menetluse S J vastu esitatud hagi osas. Kohus jätkas menetlust kostja vastu esitatud hagi osas. Kohus küsis 15.02.2023 kostjalt vastust hagist loobumise avaldusele ja menetluskulude nimekirja hiljemalt 27.02.
  2. Kostja ei esitanud vastust ega enda menetluskulude nimekirja. II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. Hagist loobumiste avaldustest nähtuvalt on hageja tervikuna hagiavaldusest loobunud kostja vastu.

§ 429

lg 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus küsis 15.02.2023 kostjalt vastust hagist loobumise avaldusele ja menetluskulude nimekirja hiljemalt 27.02.2023. Kostja ei esitanud vastust ega enda menetluskulude nimekirja. 3.

§ 429

lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse. 2

(3)4.

§ 150

lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja on hagist loobunud ja taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist hageja lepingulise esindaja Intrum Estonia AS-i arveldusarvele Swedbankis nr xxx. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku 600 eurot. Kohus määrab sellest poole (300 eurot) hagejale tagastamiseks vastavalt hageja esitatud taotlusele. 5.

§ 173

lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja kindlaks määrama menetluskulud. 6.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd hageja ei põhjendanud hagist loobumist sellega, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. 7.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtub õigusabile kulunud aeg ja õigusabi tunnitasu. Kohtule ei ole teada, kas kostjal tekkis kohustus hüvitada võimalikud menetluskulud ning kas kostja on need menetluskulud hüvitanud. Kohtul ei ole võimalik hinnata kostja võimalikule õigusabile kulunud aja, õigusabi tunnitasu ning toimingute põhjendatust ja vajalikkust. Kostjat ei esindanud kohtus lepinguline esindaja (jurist, advokaat), kelle toimingute tegemisel võivad kaasnevad põhjendatud ja vajalikud menetluskulud. Võimalikke nõustaja kulusid ei hüvitata (

§ 175lg 2).

Kohtu hinnangul puuduvad kostjal põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kohtus. Kohus jätab kindlaks määramata kostja menetluskulude rahalise suuruse. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.