KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Kaitsja Kohtuväline menetleja Asja läbivaatamine Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja 29.03.2023, Tallinn 4-23-756 (2302,22,015661) Katrin Mikenberg kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna 02.02.2023 otsusele väärteoasjas nr 2302,22,015661, millega Xt karistati liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 80 trahviühikut ehk 320 eurot X ‒ ik xxxxxxxxxxx; määratlemata kodakondsusega; elab xxx; töötab XXX-s; e-post xxx; varem süütegude eest karistamata vandeadvokaat Alar Urm ‒ Advokaadibüroo Blessner; tel 501 0167; e-post alar.urm@blessner.ee Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood: 70008747) Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalitus; Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa 15060; e-post pohja.lmt@politsei.ee kirjalik menetlus Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 3 §-dest 133‒135, maakohus otsustas:
- Rahuldada X kaebus osaliselt.
- Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 02.02.2023 otsus väärteoasjas nr 2302,22,015661 süüdlase karistamise osas ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
- Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
- Ekspertiisi teostamisega seotud kulu summas 413 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole (SEB Pank EE891010220034796011; Swedbank EE 932200221023778606; Luminor Bank EE701700017001577198 või LHV Pank EE777700771003813400).
- Jätta rahuldamata menetlusaluse isiku taotlus menetluskulu (valitud kaitsjale makstud tasu) hüvitamiseks.
- Otsuse koopia anda kaebuse esitanud isikule, tema kaitsjale ja Politsei- ja Piirivalveametile. EDASIKAEBAMISE KORD 1 Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEOETTEHEIDE Otsuse järgi heidetakse Xle ette seda, et ta juhtis 29.09.2022 kella 22.47 ajal Tallinnas Sõpruse pst ja A. H. Tammsaare tee ristmikul mootorsõidukit Mercedes-Benz S500 4Matic (registreerimismärgiga XXXXXX), oli hooletu ega hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara. Isik ei hoidnud ohutut külgvahet, riivas kõrvalreas sõitnud veoautot SISU registreerimismärgiga XXXXX ning põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju XXX OÜ-le. Sellega rikkus X liiklusseaduse (LS) § 16 lg 1 ja § 46 lg 3 nõudeid ning pani toime sama seaduse § 223 lg-s 1 sätestatud väärteo. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuuri 02.02.2023 karistati Xt LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 320 eurot. otsusega nr 2303,22,015661
- X esitas mainitud otsuse peale kaebuse. Kaebaja soovis otsuse tühistamist, väärteomenetluse lõpetamist ja kaebaja kantud menetluskulude (1080 eurot) väljamõistmist. Alternatiivselt leidis kaebaja, et määratud karistust tuleb vähendada kolme trahviühikuni. Kaebaja põhjendused on kaebuses alljärgnevad. 1) Pole tõendeid, et X on rikkunud liiklusseaduse nõudeid ja ei ole hoidnud piisavat külgvahet. Seda kohustust võis rikkuda teine sõiduk. Kaamerasalvestused ei võimalda tuvastada kaebaja sõiduki täpset asukohta. Pole tõendatud, mis hetkel sõidukite kontakt toimus, mistõttu ei saa hinnata missuguse sõiduki juht rikkus külgvahe hoidmise kohustust. Ainuüksi menetlusaluse isiku ütlused sündmuskohal viibimise ja toimunud kokkupõrke kohta ei ole piisav tõend X süüdimõistmiseks. 2) Menetleja ei ole kannatanut liiklusõnnetusest teavitanud, mistõttu pole teada, et viimasel oleks nõue kaebaja vastu ja kannatanule oleks tekitatud kahju. Võimalik, et sõiduki omanik on kolmas isik või X, liiklusregistri andmed seda ei kajasta. X on kannatanu XXX OÜ seaduslik esindaja, kes kinnitab, et kaebaja ei ole ettevõttele kahju tekitanud. 3) Kahju vabatahtliku hüvitamise korral peab kohtuväline menetleja kaaluma menetluse lõpetamist. Käesolevas asjas ei ole kannatanut kaasatud, mistõttu ei ole tal olnud võimalik teavitada, et tal ei ole kaebaja vastu nõuet. Menetleja ei saa pelgalt eeldada kahju tekkimist, vaid see tuleb tuvastada. 4) Kui väidetav kannatanu on sõiduki menetlusalusele isikule võõrandanud, siis ei ole kahju esinemine LS § 223 lg 1 järgi üldse võimalik. 5) Väärteo toimepanemisel ei pea isikut alati karistama. Kaebaja teatas juhtunust politseile, sest oli seaduskuulekas. Kahjustada sai vaid liiklusõnnetusest teatanud juhi sõiduk ja kahjustused on ebaolulised. Menetlusalune isik oli sõiduki väidetava omaniku seaduslik esindaja. Menetlus tulnuks otstarbekuse kaalutlusel lõpetada või määrata maksimaalselt trahviks kolm trahviühikut. 6) Kui tööülesandeid täites satub sõiduki juht liiklusõnnetusse, vastutab kahju tekitamise eest tööandja, kelle valduses sõiduk on. Kannatanul ei ole sellisel juhul võimalik esitada kahju hüvitamise nõuet sõidukijuhi vastu. 7) Väärteoprotokollis on märgitud, et see koostati 16.01.2022 ning seda fakti ei saa muuta. Menetleja 18.01.2023 määrusega ei saa menetlusaluse isiku kahjuks protokolli parandada. Käesoleval juhul nähtub väärteoprotokollist, et see on koostatud enne väidetavat õigusrikkumist. See on lubamatu ning menetlus tuleb lõpetada. 2 8) Väärteoprotokollis puudub viide lisatud ütlustele või väärteoasja materjalidele, mistõttu ei saa nendega otsuse tegemisel arvestada. Kaebaja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
- Kohtuväline menetleja oli nõus, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses. Ta ei nõustunud väärteootsuse peale esitatud kaebusega alljärgnevatel põhjustel. 1) Varalise kahju tekitamine on fikseeritud sõiduki vaatlusprotokollis ja sellele lisatud fotodel. Need riimuvad täielikult auto vigastuste kirjeldustega, mis X esitas süüteoteates ja ütlusi andes. Seega väide, et vigastused võisid tekkida mingil muul ajal ja muus kohas, ei vasta tõele. 2) Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt on sõiduki MB omanikuks XXX OÜ, mis tähendab, et X põhjustas varalise kahju juriidilisele isikule. Juriidiline ja füüsiline isik ei ole üks ja sama isik seaduse mõttes, mistõttu ei ole tähtsust, et kaebaja on ühtlasi sama ettevõtte juhatuse liige. 3) Varalise kahju suuruse hindamine ei ole kohtuvälise menetleja pädevuses. See ei ole ka oluline, sest väärteokoosseisust tulenevalt tuleb välja selgitada, kas asjas esineb varaline kahju või tervisekahjustused. Sõiduki MB liikumise tagajärjel on tekkinud varaline kahju, mis tähendab, et X tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi. 4) Kohtuvälise menetleja ülesanne on anda selge signaal, et liiklusõnnetuse põhjustamine ei ole aktsepteeritav. Süüdlasele määrati karistus, et tagada õigusrahu. 5) Karistuse määramisel on lähtutud kehtivast praktikast. Xle määrati rahatrahv sanktsiooni alumises kolmandikus ja lisakaristust ei kohaldatud. See peab mõjutama isikut olema liikluses hoolsam ja tähelepanelikum ning hoidma uute õigusrikkumiste toimepanemisest. 6) Menetlusalune isik põhjustas ise liiklusõnnetuse, tegi süüteoteate ja deklareeris kahju. Kui aga selgus, et on ise varalise kahju põhjustaja, püüab kõikvõimalikel viisidel karistusest pääseda. Kirjeldatud käitumine ei saa olla riigi poolt aktsepteeritav ja juba sellest tulenevalt ei saa rääkida menetluse lõpetamisest otstarbekuse kaalutlusel. Kokkuvõttes leiab kohtuväline menetleja, et otsuse tühistamine või muutmine kaebuses toodud alustel põhjendatud. KOHTU SEISUKOHT
- X on süüteoteates ja täpsustanud tunnistajana ülekuulamise protokollis, et seisis 29.09.2022 kella 22.50 paiku Sõpruse pst-l ristmiku taga kõige vasakpoolsemas reas. Kui süttis roheline tuli, siis ta tundis, et auto rappus ja ta kuulis metalli heli. Nii palju, kui tema nägi, siis riivajaks oli veok, mis sõitis ära. Tal ei õnnestunud veokit kinni pidada, mistõttu helistas hädaabisse ja fikseeris juhtunu. Tema juhitaval autol oli kahjustatud paremal pool esiuks, esitiib, peegel, tagauks ja stange. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis jäi kaebaja oma varasemate ütluste juurde. Toodud ütlused haakuvad sõiduki vaatlusprotokolliga ja sellele lisatud fotodega millest selgub, et sõiduautol MB registreerimismärgiga XXXXXX on kahjustatud parempoolne esi- ja tagauks, esitiib, tahavaatepeegel ja esistange parempoolne nurk. Kohtuväline menetleja tuvastas linnakaamera salvestuse põhjal teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki, milleks liiklusregistri andmete järgi on veoauto SISU registrimärgiga XXXXX. Veoki juht Y teatas tunnistajana antud ütlustes et sõitis küll sündmuse toimumise ajal Sõpruse pst-l, kuid ei märganud, et midagi oleks juhtunud. Tagasipööret tegev sõiduauto tuli kahtlaselt lähedale. Tunnistaja endal süüd ei näe. 3 Ekspertiisiaktis nr 22E-LT0065 on ekspert fotode põhjal analüüsinud sõiduautol ja veoautol olevaid kontaktjälgi ning leidnud nende iseloomu ning paiknemist arvestades, et MB vigastused paremal küljel on tekkinud kontakteerumisel veoautoga SISU. Lisaks leiab ekspert videosalvestise järgi, et kuna veoauto liigub ristmiku keskele sirgjooneliselt ning ei kaldu kõrvalrajale, siis sai sõidukite vaheline kontakt toimuda sõiduauto paremale kaldumise tõttu. Kõrvutades toodud tõendeid valvekaamera videosalvestistelt nähtuga, leiab kohus, et eksperdi järeldused on õigustatud. Nimelt on näha esimesel salvestisel 29.09.2022 22_47_25 (UTC+03_00), mis paikneb kaustas Tallinn_Mustamäe_Sõpruse - Tammsaare (suund Järvevana) (toimikus DVD-R plaadil), kuidas õnnetuses osalenud sõidukid MB ja veoauto SISU liiguvad ristmikule kõrvuti, olles üksteisele väga ligistikku ristmikueelsel ülekäigurajal ja pärast seda. Samuti on selle videosalvestise põhjal võimalik tuvastada, et ajal, mil õnnetuses osalenud sõidukid olid kõrvuti, ei kaldunud veoauto sõidurajast kõrvale, vaid liikus temast paremal oleva sõidurajaga paralleelselt. Teiselt salvestiselt 29.09.2022 22_47_25 (UTC+03_00) , mis paikneb kaustas Tallinn_Mustamäe_Sõpruse - Tammsaare (suund Õismäe) (toimikus DVD-R plaadil), on näha, et kaebaja juhitud MB ja eelnevalt tema ees samal rajal liikunud hall sõiduauto teevad üksteise järel ristmikul tagasipöörde Sõpruse pst-le. Kui võrrelda kaebaja juhitud MB ja tema ees liikunud halli sõiduki paiknemist ülekäigurajal vahetult enne ristmikku ja seejärel tagasipöördel, on näha, et halli auto vasakud rattad on ülekäiguraja musta joone peal, kaebaja juhitud MB vasakud rattad aga sellest paremal valge joone peal. Lisaks teeb MB tagasipööret Sõpruse pst-le mõnevõrra suurema kaarega kui tema ees liikunud hall sõiduauto. Esimese salvestise esimene kaader näitab, et ajal, mil MB ees liikunud halli auto vasakpoolsed rattad olid ülekäiguraja mustal joonel, oli halli auto parempoolne tagumine ratas kahte vasakpoolset sõidurada eraldava pidevjoone vahetus läheduses. Eelnevast saab järeldada, et hall auto paiknes enne tagasipööret oma sõidurajal, kuid tema taga sama manöövrit tegev MB paiknes ülekäigurajast üle sõites sõiduteel võrreldes ees liikunud halli sõidukiga pisut rohkem paremal. Järelikult pidid MB paremad rattad paiknema samuti mõnevõrra rohkem paremal, st vasakpoolseid äärmiseid sõiduradasid eraldaval pidevjoonel ja seda ajal, mil kõrvalrajal liikus samasuunaliselt vasakpöördele suunduv veoauto SISU. Eeltoodud tõenditega on kohtu arvates leidnud tõendamist see, et õnnetus juhtus väärteootsuses kirjeldatud ajal ja kohas ning seetõttu, et kaebaja juhitud sõiduauto kaldus oma sõidurajalt paremale. Kohus ei pea asjakohaseks X kaitsja arvamust, nagu ei oleks teada kokkupõrke toimumise koht ning külgvahe hoidmise kohustust võis rikkuda samahästi veoki juht. Kaebaja on ise oma ütlustes selgitanud, et kokkupõrge toimus just nimelt Sõpruse pst ja A. H. Tammsaare ristmikul. Videosalvestiselt on näha, et veoki juht ei kaldunud oma sõidurajalt kõrvale, kaebaja sõiduk asetseb sõitmisel aga parema sõiduraja ääres. Kohtule ei tundu eluliselt usutav, et kaebaja, kes enda väitel teatas koheselt juhtunust politseile, hakkaks tunnistajana ülekuulamisel õnnetuse aja ja koha osas andma valeütlusi. Esimesest videosalvestusest on näha, et pärast tagasipööret ei jätkanud X juhitav sõiduk sujuvalt teed, vaid peatas korraks auto. See üksnes kinnitab kaebaja ütlusi, et sõidukid riivasid üksteist enne pööret ja kaebaja soovis juhtunus kohapeal selgust saada.
- Kaebuse esitaja kaitsja heidab kohtuvälisele menetlejale ette, et see ei ole kannatanut kindlaks teinud, teda menetlusse kaasanud ja kahju tekkimist tuvastanud. Kohus ei saa sellise seisukohaga nõustuda. Esiteks on toimikus Transpordiameti liiklusregistri väljavõte, mille järgi on sõiduki MB registrimärgiga XXXXXX omanik XXX OÜ. Kohtul ei ole põhjust liiklusregistri andmetes kahelda, sest LS § 77 lg-st 3 tulenevalt on omanikul kohustus registriandmete muutmisest viie päeva jooksul Transpordiametile teada anda. Sisult sama on sätestatud ka MKM 03.03.2011 määruse nr 19 § 7 lg-s 1, kohustades omandajat viie tööpäeva 4 jooksul registriandmete muutmisest teatama. Kaebaja juhitud sõiduki kohta selliseid andmeid ei ole esitatud, mistõttu asus kohtuväline menetleja õigustatult seisukohale, et kahju tekitati juriidilisele isikule. Kohus juhib tähelepanu ühele kohtupraktikas väljakujunenud arusaamale tõendite hindamise osas. Mõistagi ei pea menetlusalune isik oma süütust tõendama, kuid juhul, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Käesoleval juhul on menetlusaluse isiku kaitsja tõstatanud üles küsimuse, et võib-olla ei ole auto üldse XXX OÜ oma, vaid see on müüdud Xle või kolmandale isikule. Samas mingeid tõendeid selle kohta, et liiklusregistri andmed ei vasta tõele, kaitsja kohtule ei ole esitanud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kaitsja väide pelgalt oletus ilma ühtki seda kinnitava tõendita ning ei ole alust rääkida sellistest kahtlustest, mida tuleks tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Lisaks on kaitsja ületanud talle kaebaja poolt antud volitusi. Nimelt ei ole X andnud kaitsjale õigust esindada kohtus juriidilist isikut XXX OÜ-d. Ometi teatab kaitsja äriühingu nimel, et kahju ei ole tekkinud. Mis puudutab kannatanu menetlusse kaasamisest, siis tulenevalt VTMS §-st 16 ei ole kannatanu väärteomenetluses menetlusosaline. Kannatanu mõistet ei kasuta VTMS üldse, ta saab olla vaid menetlusväline isik. Kohus selgitab, et LS § 223 lg 1 koosseisu tuvastamine ei eelda varalise kahju suuruse täpset tuvastamist, vaid üksnes sellise kahju tekitamist. Käesoleval juhul on sõiduki vaatlusprotokolliga kindlaks tehtud, et sõiduki paremal küljel on laialdased kahjustused‒ kriimustused on sõiduki parempoolsel esi- ja tagauksel, esitiival, tahavaatepeeglil ja esistange parempoolsel nurgal. Ekspertiis kinnitab, et kahjustused tekkisid seoses käsitletava liiklusõnnetusega. Seega ei ole põhjust oletada, et arutatava juhtumi puhul sõiduki omanikule varalist kahju üldse ei tekkinud. Omaniku kaasamine väärteomenetluses ei ole vajalik, sest varalise kahju hüvitamise küsimus otsustatakse väärteomenetlusest eraldi tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras (VTMS § 7).
- Etteheidetava väärteo toimepanemine on võimalik tahtlikult (kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus) või ettevaatamatusest (kergemeelsus või hooletus). Videosalvestustest nähtuvalt pani X teo toime halva nähtavusega ajal, st väljas oli pime ja tee vihmast märg. Isiku tunnistajana antud ütlustest ilmneb, et ta ei märganud enne kokkupuudet kõrvalasuvat veoautot. Küll aga leiab kohus, et tähelepanelikumalt liiklust jälgides oleks ta pidanud ohtlikku olukorda ette nägema. Seega pani X teo toime vähemalt hooletusest.
- Ülaltoodud tõenditega on kindlaks tehtud, et X juhtis 29.09.2022 kella 22.47 ajal mootorsõidukit ning kuna ei hoidnud ohutut külgvahet, riivas kõrvalreas sõitnud veoautot. Oma käitumisega põhjustas ta varalise kahju XXX OÜ-le. Seega on X rikkunud LS § 16 lg 1 ja § 46 lg 3 nõudeid ning tema tegu vastab LS § 223 lg 1 tunnustele. X õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
- Kaebuses teeb menetlusaluse isiku kaitsja mitmeid märkusi väärteoprotokollis sisalduvate puuduste osas, mis toob tema arvates vältimatult kaasa menetluse lõpetamise. Nimelt heidab kaebaja kaitsja menetlejale ette seda, et väärteoprotokolli koostamise aeg on vale ja protokollis puudub viide lisatud ütlustele ja kogutud materjalidele. Kohus märgib, et väärteoprotokolli ülesanne on sarnaselt süüdistusaktiga teavitada isikut talle esitatavast süüdistusest. Sestap peetakse kohtupraktika kohaselt väärteoprotokolli puuduseid väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks siis, kui see takistab etteheidetava teo mõistmist (vt nt 21.03.2018 RKKKo 4-173969, p 7.1; 02.04.2018 RKKKo 4-16-9132, p 13). Käesolevas asjas ei ole võimalik väita, et 5 kirjaviga protokolli koostamise aastaarvus, mis pealegi parandatud kohtuvälise menetleja hilisema määrusega, võiks kuidagi takistada protokollist arusaamist. Samamoodi ei saanud menetlusalune isik arvata, et kui väärteoprotokollis pole kõiki tõendeid üksipulgi üles loetletud, siis neid ei ole kogutud. Kaebaja teadis, et ta on esitanud süüteoteate, teda on asja raames üle kuulatud, et tema autot on vaadeldud, st toimiku materjalid koosnevad enamast, kui vaid väärteoprotokollist. Seega leiab kohus, et tegemist on väheoluliste väärteoprotokolli puudustega, mis kuidagi ei takista asja menetlemist ja süüdimõistva otsuse tegemist.
- Määratud karistuse puhul leiab kaitsja, et menetlus tuleb lõpetada või alternatiivselt vähendada karistust minimaalse võimaliku määrani. Kohtuväline menetleja seevastu leiab, et karistus on õiglane, see tagab õigusrahu peab mõjutama isikut hoidma uute õigusrikkumiste toimepanemisest. X süü suurus on asjaolusid arvestades väike. Õnnetus toimus halva nähtavusega ajal menetlusaluse isiku hooletuse tõttu. Ainukene kahju saaja on menetlusaluse isiku juhitav ettevõte. X käitus pärast juhtunut seaduskuulekalt ning kui kohapeal liiklusõnnetuse asjaoludes kokku leppida ei olnud võimalik, võttis koheselt ühendust politseiga. Arvestades veel seda, et tegemist on varem süütegude eest karistamata isikuga, siis leiab kohus, et juba sündmus iseenesest ja sellega kaasnevad kulutused suunavad teda edaspidi olema tähelepanelikum ja kohusetundlikum ning on alust arvata, et suudab ka trahvi maksmata edaspidi käituda õiguskuulekalt. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja etteheitega, justkui üritaks kaebaja kõikvõimalikel viisidel karistusest pääseda. Puuduvad andmed näitamaks, et kaebaja oleks andnud menetlejale eksitavat infot või takistanud menetlejat muul moel asjas õiglase lahenduse leidmisel. Kaebajale ei saa heita ette heita, et ta valib endale kaitsja, nagu ka seda, et teda esindav vandeadvokaat kahtleb tõendite piisavuses, väärteoprotokolli seaduslikkuses või määratud karistuse põhjendatuses. Kohus mõistab kaebaja nördimust, sest ta on pärast õnnetust teinud kõik õigesti ‒ teavitanud politseid, teinud koostööd ja andnud ütlusi. Hoolimata sellest saab ta karistada, ehkki selgus, et liiklusõnnetuse teise osalise sõiduk kahjustusi ei saanud. Liiklusõnnetusest teatamata jätmise korral ei oleks karistust järgnenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et X süü ei ole suur ning asjas puudub avalik menetlushuvi. Seega tuleb antud asjas väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel VTM § 30 lg 1 p 1 alusel. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, ei ole menetluse lõpetamine sellisel alusel vastuolus ka õiguskorra kaitsmise huvidega.
- Kuivõrd kaebus lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste pudumise tõttu jääb rahuldamata, sisuliselt kohus tuvastas X poolt süülise väärteo toimepanemise, kuid lõpetas menetluse otstarbekuse kaalutlusel, siis tulenevalt VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 sätestatust kannab X tekkinud menetluskulud ise. Seetõttu tuleb Xl hüvitada ekspertiisi tegemisega seotud kulud summas 413 eurot ning kohus jätab rahuldamata kaitsja taotluse hüvitada menetlusaluse isiku valitud kaitsjale makstud tasu. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 6