← Eesti

1-11-6593/6

Obsah (6)§ 424§ 275§ 50§ 63§ 56§ 44

Kriminaalasi nr 1-11-6593 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juuni 2011. a Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-6593 (11250100899) Kohtukoo

) §-de 424 ja 275 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav V.E , ik.XXX, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokaristatust ei oma, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld, Kaitsja Kokkuleppel vandeadvokaat Indrek Sirk RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada V.E kuriteos

§ 424

järgi ja mõiste karistuseks rahaline karistus 80 (kaheksakümmend) päevamäära s.o 80x33.10=2648 (kaks tuhat kuussada nelikümmend kaheksa) eurot riigituludesse. 2. Süüdi tunnistada V.E kuriteos

§ 275järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära, so.

50x33.10=1655 (üks tuhat kuussada viiskümmend viis) eurot riigituludesse. 3.

§-de 63, 64 alusel V.E-le mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, so. 100x33.10=3310 (kolm tuhat kolmsada kümme) eurot riigituludesse.

  1. Mõistetud rahaline karistus tasuda kohtuotsusega määratud korras Rahandusministeeriumi kontole nr. 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis. Tasumisel märkida viitenumber
  2. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-11-6593 ning nõude liik - rahaline karistus, maksma kohustatud isiku nimi. 5.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta V.E-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki 1 Kriminaalasi nr 1-11-6593 juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aja algust hakata lugema kohtuotsuse jõustumisest.

  1. V.E suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada.
  2. Välja mõista V.E lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 Nordea Bank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank, viitenumber
  3. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-11-6593, menetluskulu, maksma kohustatud isiku nimi/: - sundraha 417 (nelisada seitseteist) EUR-i 03 senti; - joobeekspertiisitasu 27 (kakskümmend seitse) eurot.
  4. Nõuded rahalise karistuse ja menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS
  5. peatüki
  6. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Prokuratuuril apellatsiooni esitamise õigus vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. V.E’ i süüdistatakse selles, et tema juhtis 30.04.2011.a kella 22:54 paiku Saare maakonnas, Muhu vallas, Nautse külas, Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare mnt
  7. km sõiduautot Land Rover r/n XXXXX alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, etanooli sisaldusega ühes grammis veres 2,07 mg (±0,06). Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani V.E toime

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo; V.E-le on esitatud süüdistus selles, et tema 30.04.2011.a solvas alates tema sõiduauto Land Rover r/n 06ZDI kinnipidamisest politseipatrulli poolt 30.04.2011.a kella 22:54 paiku Saare maakonnas, Muhu vallas, Nautse külas, Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare mnt 85. km kuni SA Kuressaare Haiglas vereanalüüside andmiseni 01.05.2011.a kell 00:15 korduvalt ametikohustusi täitvat Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Kuressaare korrakaitseteenistuse politseipatrulli politseiametnikku Indrek Nuuti ebatsensuursete sõnade ja väljenditega. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võimuesindaja solvamises seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani V.E toime

§ 275järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus V.E-le nõutud karistus:

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahaline karistus 80 (kaheksakümmend) päevamäära, so. 33.1x80=2648.-(kaks tuhat kuussada nelikümmend kaheksa) eurot riigituludesse 2 Kriminaalasi nr 1-11-6593

§ 275

eest rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära, so 33.1x50=1655.-(üks tuhat kuussada viiskümmend viis) eurot riigituludesse.

§ 63

, 64 sätete kohaselt üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristus rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, so 33.1x100=3310.-(kolm tuhat kolmsada kümme) eurot riigituludesse.

§ 50lg 1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks

(1)kuuks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid ja kokkuleppe võib kinnitada. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 loetletud kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Süüdistatav, kaitsja ja prokurör on kohtus kinnitanud, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde.

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on võimalik mõista rahalist karistust või vangistust kuni 3 aastat ning

§ 275

järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on võimalik mõista karistuseks rahalist karistust või vangistust kuni kaks aastat.

§ 56

lg1 alusel arvestatakse karistuse mõistmisel vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. V.E on kriminaalkorras karistamata isik, ta on oma süüd puhtsüdamlikult kahetsenud. Süü puhtsüdamlik kahetsus on karistust kergendav asjaolu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kokkulepitud karistus on kooskõlas

§ -s 56 sätestatuga.

§ 44

lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära.

§ 44

lg2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni ehk 3.20 EUR. Kuna V.E päevasissetuleku suurus on toimikus oleva teatise kohaselt 33.10 eurot , siis tuleb rahalise karistuse mõistmisel arvesse võtta päevamäära 33.10 eurot (tl. 28,29). Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid – puuduvad. Tõkend – V.E suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld, mis tuleb tühistada. Menetluskulud . Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 175 lg1 p9, 179, , mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni, ehk 417.03 EUR-i. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdistatavalt süüdimõistva kohtuotsuse korral väljamõistmisele sundraha . - Menetluskuluks on KrMS § 175 lg1 p 3 alusel ka ekspertiisitasu 27 (kakskümmend seitse) eurot (tl.21). KrMs § 180 lg1 alusel kuulub arvestatud ekspertiisitasu väljamõistmisele süüdistatavalt V.E-lt. Kristel Pedassaar Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.