Obsah (5)

§ 424§ 76§ 78§ 75§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2023, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-5716 Kohtulahend Tartu Maakohtu 18.10.2021 otsus Heiki Haraku süüdimõistmise

§ 424

lg 2 järgi ja karistamises vangistusega 1 aasta 6 kuud, millest koheselt kandmisele 1 kuu vangistust, ülejäänud karistus 1 aasta 5 kuud vangistust, tingimisi katseajaga 2 aasta Tartu Maakohtu 19.05.2022 määrus, millega pöörati Heiki Haraku kandmata karistus vangistus 1 aasta 5 kuud täitmisele Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Kersti Kohal Süüdimõistetu Heiki Harak (isikukood: 38112206520; elukoht: xxxxx x-x xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx) Kaitsja (riigi õigusabi korras) vandeadvokaat Raul Tosmann tingimisi enne tähtaega RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 kohus määras:

1. Vabastada Heiki Harak temale Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2021.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-21-5716 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. 2.

§ 76

lg 5 alusel määrata Heiki Harakule katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 01. detsember 2023.a. ning allutada ta selleks ajaks käitumiskontrollile.

§ 78p 2 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtulahendi jõustumisest.

3. Katseajal on Heiki Harak kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxxx x-x xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx; 1 - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.

§ 75

lg 2 p-de 2, 4 alusel määrata Heiki Harakule katseajaks järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; - asuda tööle hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates vangistusest vabastamisest või võtta end selle aja jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvele.

1. Välja mõista Heiki Harakult kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 129,60 eurot riigi kasuks. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99921700042607 ning selgituse “nr 1-21-5716, menetluskulu, Heiki Harak“.
2. Välja mõista riigi eelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Raul Tosmann kasuks 129,60 eurot (s.h käibemaks 21,60 eurot) vandeadvokaadi Raul Tosmanni poolt süüdimõistetu Heiki Haraku kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
3. Määruse koopia saata Tartu Vanglale, süüdimõistetule, tema kaitsjale, kriminaalhooldusosakonnale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED I Asjaolud
4. Heiki Harak on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 18.10.2021 otsusega

§ 424

lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 74lg 2 alusel määrati, et Heiki Harakul tuleb kohe ära kanda 1 kuu vangistust.

Ülejäänud karistus 1 aasta ja 5 kuud vangistust jäeti

§ 74

lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui Heiki Harak ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel keelati Heiki Harakul käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustati Heiki Harakut käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida edaspidi ära süüdistuses nimetatud süüteod või nendega sama liiki süüteod.

§ 75

lg 4 alusel kohustati Heiki Harakut 1 kuu jooksul koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest registreerima ennast riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbima meditsiiniasutuse määratud ajal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse. 2 Tartu Maakohtu 19.05.2022 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele Heiki Harakule Tartu Maakohtu 18.10.2021.a otsusega mõistetud karistus ning Heiki Harak saadeti vanglasse karistust kandma 1 aastaks ja 5 kuuks. Süüdimõistetu Heiki Harak viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas ning tema karistusaeg algas 01.07.2022 ja lõpeb 01.12.

1. Tingimisi enne tähtaegse vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 01.03.
2. Kohtule on esitatud süüdimõistetu kohta materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on Heiki Harak kriminaalkorras karistatud 4 korda, millest kaks karistust on arhiveeritud. Kannab kolmandat vanglakaristust. Nii varasemalt kui ka käesolevalt süüdi mõistetud joobes juhtimiste eest. Kuritegude toime panemise soodusteguriteks ja ajenditeks sõltuvusprobleemid, impulsiivsus ning puudulik probleemide lahendamise oskus. Tegude puhul ei esine ette planeerimist, toime pandud impulsiivselt. Kinnipeetava iseloomustuses on Heiki Haraku individuaalse täitmiskava täitmise ja käitumise kohta on väljatoodud järgnevad asjaolud:
3. Alates 15.08.2022 osaleb Tartu Vangla poolt pakutaval majandusabitöödel. Töökohustuse täitmisega probleeme ei esine.
4. 08.11.2022 alustas sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimist, kuid läbiviijad katkestasid programmi. Põhjuseks oli liigne puudumine ning alamotiveeritus. Süüdimõistetul kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetava iseloomustuses antakse hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele. Märgitakse, et isik on ohtlik avalikkusele, risk ühiskonnas. Liiklussüütegude puhul seisneb oht joobes juhtimises, millega seab ohtu ühiskonna turvatunde ja kaasliiklejate liiklusohutuse. Kuritegude toimepanemise puhul on oht kõige suurem siis, kui isik tarvitab alkoholi. Sellest tulenevalt võib isik teha impulsiivseid, läbimõtlematuid otsuseid, käituda hoolimatult ja riskeerivalt mõtlemata oma käitumise tagajärgedele. Ohtlikkust suurendab puudulik probleemide lahendamise oskus, impulsiivsus ja alkoholi kuritarvitamine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 23%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetav Heiki Haraku tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetava iseloomustuses sisalduvas kriminaalhooldaja arvamuses märgitakse, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks Heiki Haraku tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata isikule nii katseaeg kui käitumiskontroll kestusega kuni 01.12.
5. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata Heiki Harakule käitumiskontrolli ajaks järgmised kohustused: - mitte tarvitama alkoholi; - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks.
6. Kohtuistung 21.04.
7. Prokuröri kirjalikust seisukohast nähtub, et prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Heiki Haraku vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist. Süüdimõistetu Heiki Harak osales kohtulikus arutamises kaugülekuulamise vahendusel. Heiki Harak avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Elama asub xxxxxxxx x-x xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx. Tööle asub farmitöölisena xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx talus. Alkoholi ei hakka enam tarvitama. Suudab alkoholist loobuda, kuna läheb ravile. Ravile läheb xxxx xxxxxxx haiglasse, seal on 3 programm „Tervem ja kainem Eesti“ olemas. Kriminaalhooldusametniku ettepanekuga temale määratavate kohustustega on nõus ja kohustub neid täitma. Heiki Haraku kaitsja avaldas kohtuistungil, et formaalsed ja materiaalsed eeldused on selleks täidetud, et Heiki Harakut tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Vangla poolt on antud positiivne iseloomustus. Karistuse täitmisele pööramine oli seotud kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumisega, aga ta paralleelselt otsis abi. Nüüd Heiki Harak soovib samuti alkoholismivastast ravi, mida ta saab xxxx maakonnas reaalselt teha. Vabanedes on tal olemas kindel elu- ja töökoht. Kaitsja on seisukohal, et Heiki Harak tuleks vabastada tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt ja kuna isik on nõus, siis katseaeg määrata kuni 01.12.2023 ja kohustada teda mitte tarvitama alkoholi, otsima endale töökoht või võtma ennast töötukassas arvele. II Kohtu põhjendus
8. Kohus, ära kuulanud kohtuistungil süüdimõistetu Heiki Haraku ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri kirjaliku seisukohaga ning toimikus olevate tõenditega, leiab, et Heiki Harakut on võimalik karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Heiki Harak on temale mõistetud karistusajast ära kandnud poole, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus märgib esmalt, et üksnes sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm nr 3-1-1-18-11 p 9.1).

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul on positiivne, et süüdimõistetul on vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral kindel elukoht ning lähedaste isikute toetus. Heiki Harakul on vabanemisjärgselt olemas töökoht xxxxx talus farmitöölisena. 16.01.2023 toimunud telefonivestluses on kinnitanud tööandja, et tema omalt poolt on valmis Heiki Harakule tööd pakkuma. Talu tegeleb loomakasvatuse ja põllumajandusega ning tegevust on piisavalt. Lisab juurde, et töösuhe eeldaks Heiki Haraku poolset

ket eluviisi. Kinnipeetav on ka varasemalt tema juures töötanud ent töösuhe lõppes just isiku alkoholiprobleemide tõttu. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt süüdimõistetul vabanemisjärgselt esmane sissetulek puudub, kuid tema xxxx M.H on valmis poega toetama igapäevaste põhivajaduste katmisel. Kohus märgib, et Heiki Haraku poolt kohtule antud ütlused võimaldavad järeldada, et ta on seadnud endale tulevikuks realistlikud eesmärgid ja on toimepandust teinud vajalikud järeldused. Vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel saab Heiki Harak tõestada, et on suuteline täitma talle katseajaks määratud kohustusi. Kriminaalhooldusele allutamisel säilib Heiki Haraku üle järjepidev kontroll, mis aitab kaasa tema käitumise parandamisele ja resotsialiseerumisele. Kui Heiki Harak rikub katseaja tingimusi, siis on kohtul võimalik karistus täitmisele pöörata. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik Heiki Harak vabastada karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

§ 76

lg 5 alusel tuleb Heiki 4 Harakule määrata katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 01. detsember 2023.a. ning allutada ta selleks ajaks käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske on põhjendatud Heiki Harakule katseajaks määrata täiendava kohustustena

§ 75

lg 2 p 2 alusel mitte tarvitada alkoholi ja

§ 75lg 2 p 4 alusel asuda tööle või võtta end Eesti Töötukassas töötuna arvele.

4. Asja läbivaatamisega seonduvate menetluskulude määramist põhjendab kohus järgnevalt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Heiki Haraku kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann on esitanud kohtuistungil taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas 129,60 eurot s.h käibemaks 21,60 eurot. Kohus leiab, et Heiki Haraku kaitsja v.adv. Raul Tosmanni tasutaotlus on põhjendatud ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjat tuleb selles ulatuses tasustada. Kaitsja tasutaotlus kuulub rahuldamisele summas 129,60 eurot s.h käibemaks 21,60 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Heiki Harakult välja mõista kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 129,60 eurot riigi kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5