KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 24.03.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-5953 Tsiviilasi Aktsiaselts Tallinna Linnatra

) § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); − töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §‑s 16 sätestatut (TLS § 72,

§ 104

lg 2; vt ka Riigikohtu 25.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 13); − kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); − kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); − rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4; vt ka Riigikohtu 25.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 15).

1. Kohus leiab, et kostja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust. 3 7.
2. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et 11.02.2021 toimus kostja juhitud bussiga liiklusõnnetus. Kostja tagurdas Tallinnas Balti-Jaamas asuva hageja parkimisplatsi territooriumil otsa teisele hageja bussile. Kostja avaldas 11.02.2021 antud seletuses, et ta alustas tagurdamist, ei märganud taga seisvat bussi ning sõitis sellele otsa (dtl 68-69). 7.
3. Kohus leiab, et kostja, põhjustades bussiga liiklusõnnetuse, on rikkunud üldist töösuhetes kehtivat kohustust täita oma kohustusi tööandja suhtes lojaalselt (TLS § 15 lg 1). Kohtu hinnangul tähendab viidatud kohustus muu hulgas seda, et töötaja peab heaperemehelikult hoidma talle tööandja poolt usaldatud vara ja tegema kõik endast sõltuva, et vältida vara kahjustamist. Lisaks rikkus kostja bussijuhi ametijuhendi punkti 3.5, mis näeb ette, et bussijuht peab oskama kasutada ohutuid ja efektiivseid bussi juhtimisvõtteid erinevates ilmastiku- ja liiklusoludes (dtl 38). Kostja rikkus ka bussijuhi teatmiku punktides 2 ja 4 välja toodud reegleid. Teatmiku punkti 2 järgi kasutab bussijuht temale tööülesannete täitmiseks usaldatud tööandja vara hoolikalt, vastutustundlikult ja säästlikult. Teatmiku punkti 4 kohaselt peab bussijuht lülitama sisse ohutuled, veenduma manöövri ohutuses ja vajadusel kasutama teiste bussijuhtide abi olukorras, kui tekib vajadus tagurdada (tl 40–63). Kui töötaja ülesandeks on bussi juhtimine, peab ta järgima tööülesandeid täites mh ka liiklusseaduses sätestatud nõudeid. Sama kohustus lasus kostjal ka ametijuhendi punktide 3.1 ja 3.2 alusel (dtl 38). Kohus leiab, et kostja rikkus liiklusseaduse (LS) § 14 lg-t 2, mis sätestab, et iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.
4. Kostja rikkumise tõttu on hagejale tekkinud kahju. Kohtule esitatud piltidega ja töötaja seletusega liiklusõnnetuse asjaolude kohta on tõendatud, et kostja juhitud bussi parempoolne taganurk sai kahjustatud (dtl 68-69, tl 74-78). Hageja on esitanud Keil M.A. OÜ arve, mis tõendab, et õnnetuse tõttu tekkinud kahjustuste parandamine läks hagejale maksma 2 334,44 eurot (ilma käibemaksuta; dtl 79). Kostja kohustuste rikkumise tõttu on hagejale tekkinud otsene varaline kahju (

§ 115lg 1, § 128 lg-d 1–3).

9. Kohus leiab, et kostja on rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi hooletusest.

§ 104lg 3 sätestab, et hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine.

9.

1. Kostja süü hindamisel tuleb arvestada TLS §-s 16 sätestatut. TLS § 16 lg 1 järgi peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama sätte lg 2 näeb ette, et töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 9.
2. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kostja oli õnnetuse toimumise ajaks töötanud xxxx ca 2,5 aastat. Kostjat saab pidada kutseliseks bussijuhiks. Kutselise bussijuhi hoolsusstandart on tavapärasest kõrgem. Temalt saab oodata TLS §-s 16 sätestatust kõrgendatud hoolsust. Samas tuleb süü vormi tuvastamisel arvestada õnnetusjuhtumi asjaolusid. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et kostja, hakates tööülesannete täitmisel sõitma välja Tallinnas Balti-Jaamas asuvast parkimisplatsilt, tagurdas vastu teist bussi. Kostja selgituste kohaselt ei märganud ta tema juhitud bussi taga seisvat bussi. Kohtu hinnangul saab parkimisplatsilt väljumiseks tehtavaid vajalikke manöövreid pidada tavapärasteks manöövriteks, mis ei saanud bussijuhile raskusi tekitada. Kohtu hinnangul pidi kostja enne manöövri algust kontrollima, kas tema juhitava bussi taga seisavad teised bussid. Seejärel pidi kostja veenduma, kas vahemaa tema ja teiste busside vahel võimaldab ohutult tagurdamise manöövri sooritamist. Kostja selgituse järgi ta ei märganud ta tagurdamisel teist bussi. Seega oli kostja manöövri sooritamisel tähelepanematu ega veendunud vajalikul määral 4 manöövri ohutuses. Avarii puhul on tegemist liikluses tavaliselt realiseeruva riskiga. Märgitud asjaolusid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et kostja rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi hooletuse tõttu.
3. Tuvastatud asjaoludel saab järeldada, et kostja rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Kahju tekkimine oli kostjale ettenähtav (

§ 127lg 3).

Kostja rikutud kohustuste eesmärgiks oli kaitsta hagejat tekkinud kahju eest (

§ 127lg 2).

1. Kuna kostja on rikkunud töölepingut hooletusest, tuleb temalt nõutava kahjuhüvitise suuruse määramisel juhinduda TLS § 74 lg-st
2. Viidatud säte näeb ette, et kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Kohtupraktika järgi on hüvitise määramine TLS § 74 lg 2 järgi kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu 21.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17, p 30). 11.
3. Hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus järgmiseid asjaolusid: − avarii toimumise ajaks oli kostja töötanud hageja juures xxxx ca 2,5 aastat. Kostja on kutseline bussijuht, mis eeldab kõikide vajalike ametioskuste valdamist; − lisaks käsitlevale liiklusõnnetusele on kostja varem sooritanud tööülesannete täitmisel veel ühe liiklusõnnetuse 22.06.2020 (dtl 96); − kostja rikkus töölepingut hooletuse tõttu; − liiklusõnnetus juhtus olukorras, kus kostja tagurdas hagejale kuuluva parkimisplatsi territooriumil vastu teist bussi. Avarii toimus sellepärast, et kostja alustas bussiga tagurdamist, ei märganud taga seisvat bussi ja tagurdas sellele otsa; − kostja keskmine töötasu on 1485,26 eurot (dtl 65); − hagejale tekkinud kahju on 2334,44 eurot (dtl 79); − avarii puhul on tegemist tavapärase liikluses eksisteeriva riski realiseerumisega. Taolised liiklusõnnetused juhtuvad tavapäraselt hageja tegevusalal; − hagejal oli võimalik sõlmida kohustuslik kindlustusleping, mis piiraks tema vastutust liiklusõnnetuse korral vastavalt 600–3000 euroga (dtl 83–95). Kindlustusleping maandaks hageja riske liikluses tavapäraselt esineva ohu realiseerumise korral. Hageja ja kostja vahendid suurema ohu allikaga seotud riski kandmiseks ei ole võrreldavad. Arvestades asjaolu, et bussi remondikulud ületavad tunduvalt kostja töötasu suurust ei saanud hageja eeldada, et töötaja suudaks liiklusõnnetuse tekitamisel hüvitada kallihinnalise bussi parandamiskulude väärtuse. Kuna tegemist on töösuhetega, kus töötaja on nõrgem pool ja töötaja huve vajab tõhusat kaitset, tuleks eelistada kaskolepingut tööandja väikseima põhiomavastutusega 600 eurot. Hageja väitel tähendaks vabatahtlike kindlustuslepingute sõlmimine lisakulu 250 000 eurot – 600 000 eurot. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et viidatud kulude kandmine oleks põhjustatud hageja võimatuse jätkata oma majandustegevust. Kohus ei pea õigeks, et hageja majandustegevusele tavapärase riski realiseerumise tõttu tekkinud kulud jäävad ebamõistlikult suures ulatuses töötaja kanda. Samas nõustub kohus hagejaga, et vabatahtliku kindlustuslepingu puudumine ei ole asjaolu, mis vähendaks või piiraks töötaja vastutust. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et kaskokindlustuse puudumine ei anna alust vähendada automaatselt töötajalt töölepingu rikkumise tõttu nõutava kahjuhüvitist alla tööandja väikseima põhiomavastutuse määra. Omavastutuse määr võiks olla üksnes üheks indikaatoriks hüvitise suuruse määramisel. Vabatahtliku kindlustuslepingu 5 mittesõlmimine on üks asjaolu, mida tuleks hüvitise määramisel kogumis teiste asjaoludega arvestada. Sõltuvalt kahju tekitanud sündmuse asjaoludest ja töötaja süü vormist, võiks hüvitise määramisel liikuda tööandja omavastuse väikseimast määrast nii üles- kui ka allapoole; − hageja on hagiavalduse p-s 2.27 kinnitanud, et praegu on tööandja osadel bussidel kaskokindlustus. Asjaolu, et bussil, millega sõitis kostja, sellist kindlustust ei olnud, ei peaks panema kostjat hooletusest tekitatud kahju hüvitamisel märkimisväärselt raskemasse olukorda, kui bussijuhti, kes teeb avarii bussiga, millel selline kindlustus on. 11.
4. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et hagejal on praegusel juhul õigus nõuda kostjalt hüvitist 600 eurot. Arvestades aga asjaolu, et TVK on mõistnud kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 600 eurot ja TVK otsus on kostja suhtes jõustunud, tuleb jätta rahuldamata hageja hagi välja mõista kostjalt täiendav hüvitis 567 eurot.
5. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Kostja menetluskulude nimekirja ei ole esitanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kostjal puuduvad menetluskulud. Seetõttu jätab kohus kulud rahaliselt kindlaks määramata.
6. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
7. Kohus selgitas 17.05.2022 menetlusse võtmises määruses, et kohus menetleb hagi lihtsustatud korras TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 442 lg 10 sätestab, et käesoleva seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ta ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 6