← Eesti

2-22-7747/21

Obsah (9)§ 630§ 187§ 442§ 178§ 436§ 438§ 346§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 4. aprill 2023, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviila

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178

lg 2 Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud seisukohad, vastuväited ja esitatud tõendid

  1. Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid 1.
  2. X (hageja) esitas 24.05.2022 hagi Y (kostja) vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Hageja soovib koos põlvnemise tuvastamisega muuta senine perekonnanimi „X“ perekonnanimeks „X“. Elatise väljamõistmist taotleb hageja alates 24.05.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni xx xx xxxx baassummas, millele lisandub 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Hagi esitamise seisuga kuni 31.03.2023 on hageja arvutuste kohaselt elatise suuruseks 225,64 eurot. Hageja palub jooksev elatis maksta iga kalendrikuu eest ette, so järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel päeval C arvelduskontole nr EExxx (Coop Pank AS) selgitusega „elatis“, näidates makse selgituses ära kuu ja aasta, mille eest elatis makstakse. 1.
  3. Esitatud asjaoludel on hageja sünni tõendile märgitud tema vanemateks ema C ja isa Q. Pärnu Maakohtu xx xx xxxx kohtuotsuse alusel tsiviilasjas x-xx-xxxxx on tuvastatud, et hageja ei põlvne Qst. Rahvastikuregistris kanne hageja isa kohta puudub. Genoroma laboris teostatud isadustesti tulemusena on kostja isaduse tõenäosus 99,9999999778%. Hageja on eelkirjeldatud asjaolude tõendmiseks esitanud Eesti Perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendi koopia (tl 6), Pärnu Maakohtu kohtuotsuse tsiviilasjas x-xx-xxxxx (tl 7–8 pöördel), isadustesti tulemused #12056 ID27661 (tl 9). 2

(6)Tsiviilasi nr 2-22-7747 1.
  1. Hageja igakuised vajadused on järgmised: eluasemele 120 eurot, toidule 150 eurot, tervishoiule 30 eurot, hügieenitarvetele 50 eurot, koolikohustuse täitmisele 25 eurot, huvialaringidele 10 eurot, riietele ja jalanõudele 60 eurot, vabale ajale 30 eurot, majapidamistarvetele ja kodukeemiale 5 eurot, kodutehnikale 5 eurot, TV ja internetile 15 eurot ning muudeks ettenägematuteks kuludeks 25 eurot. 1.
  2. 24.03.2023 toimunud eelistungina korraldaval kohtuistungil esitas hageja perkonnanime muutmise nõudest loobumise avalduse. Hageja seaduslik esindaja ei nõustunud kostja väitega, et asjas võib kohalduda mastaabisääst, kuna hageja seaduslikul esindajal ei ole rohkem alaealisi lapsi. Hageja avaldas, et tema poolt arvestatud elatisest on lapsetoetus pooles ulatuses maha arvutatud ning oli nõus, et ka edaspidi elatise arvestamisel vähendatakse elatist poole lapsetoetuse ulatuses.
  3. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid 2.
  4. Kostja ei vaidle vastu, et ta on hageja isa. Kostja ei vaidle vastu ka elatise tasumisele, kuid leiab, et elatise suuruse määramiseks tuleb kindlaks teha mitu last hageja peres elab, et saaks teha otsustuse mastaabisäästu rakendamise kohta. Perekonnanime muutmise nõudele vaidleb kostja vastu. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
  5. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid asub seisukohale, et nime muutmise hagist loobumise avaldus tuleb vastu võtta ja ülejäänud hagi rahuldada täies ulatuses. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.
  6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei ole perekonnanime muutmise nõudest loobumine alaealise hageja huvidega vastuolus. Kohus selgitas 08.02.2023 määruses, et perekonnanime eesmärk on näidata isiku kuuluvust vastavasse perekonda ja suguvõsasse ja määratleda seeläbi lapse identiteet. Seega on lapse huvides kanda selle vanema perekonnanime, kes teda kasvatab, mitte selle vanema perekonnanime, kes ei soovi tema elus osaleda. Kostja on hageja perekonnanime muutmisele vaielnud vastu. Kohus võtab perekonnanime muutmise nõudest loobumise avalduse vastu. 5.

§ 436lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436

lg-te 6 ja 7 järgi ei ole kohus seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega perekonnaasjas ja poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt

§ 438

lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

  1. Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 1 kohaselt isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Tsiviilasjas x-xx-xxxxx on xx xx xxxx kohtuotsusega tuvastatud, et hageja ei põlvne Qst (X). Kohtuotsus jõustus 18.02.
  2. Rahvastikuregistri andmetel on hageja hooldusõiguslikuks vanemaks C, teist hooldusõiguslikku vanemat rahvastikuregistrisse kantud ei ole.
  3. PKS § 84 lg 1 järgi on lapse isaks mees, kes on lapse eostanud, ning PKS § 94 lg 2 järgi tuvastab kohus isast põlvnemise asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb 3

(6)Tsiviilasi nr 2-22-7747 sellest mehest. Asjaolu, et laps on mehe bioloogiline järglane, saab tänapäeval kõige usaldusväärsemalt kindlaks teha molekulaargeneetilise uuringuga. Isadustesti tulemusest #12056 ID27661 nähtub, et kostja on 99.999999778% tõenäosusega hageja bioloogiline isa. Kostja ei ole põlvnemise tuvastamise nõudele vastu vaielnud. Kuigi

§ 346

lg 2 sätestab kohtule põlvnemisasjas poolte isikliku ärakuulamise kohustuse, ei pea kohus, olukorras kus on teostatud molekulaargeneetiline uuring ja kostja ei vaidle põlvnemise tuvastamise nõudele vastu, menetlusökonoomseks kohaldada kostja suhtes sundtoomist. Kohus loeb piisavaks kostja kirjaliku vastuse. Eeltoodust tulenevalt kohus tuvastab, et hageja põlvneb kostjat.

  1. PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Vaidlust ei ole selles, et hageja on alaealine. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  3. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot ning alates 01.04.2023 on baassummaks 249,78 eurot.
  4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja C. Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96–100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
  5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks oma ülalpidamiskohustust täitnud. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu õiguslikult põhjendatud.
  6. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses alates avalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 16.05.2003 4

(6)Tsiviilasi nr 2-22-7747 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-03 leidnud, et kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest. Samale seisukohale jäi Riigikohtu tsiviilkolleegium ka 11.06.2008 tehtud otsuses tsiviilasjas 3-2-1-
  2. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsust tsiviilasjas 3-2-1-174-16, p 13). Kuna hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei olnud hagejal vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta.
  3. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku ca 525 eurot, s.h eluasemekulud 120 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused tervishoiule 30 eurot, kulutused hügieenitarvetele 50 eurot, koolikohustuse täitmisele 25 eurot, huvialaringidele 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot, kulutused vabale ajale 30 eurot, kulutused majapidamistarvetele ja kodukeemiale 5 eurot, kodutehnikale 5 eurot, TV ja internetile 15 eurot ning muudeks ettenägematuteks kuludeks 25 euro. Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud ning kuludele märgitud suurus mõistlik. Kostja ei ole hageja kulude suurusele vastuväiteid esitanud, vaid on palunud kohtul kontrollida, kas esinevad asjaolud mastaabisäästu kohaldada. Rahvastikuregistri andmetel ei ole hageja seaduslikul esindajal lisaks hagejale ülalpidamisel alaealisi lapsi, mistõttu tsiviilasjas puuduvad asjaolud, millised annaksid aluse elatist vähendada mastaabisäästu arvelt. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja igakuised väljatoodud kulud vastavad vähemalt kahekordsele kehtivale miinimumelatise suurusele.
  4. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ühtegi PKS §-s 102 märgitud asjaolu ei ole kostja välja toonud.
  5. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Perioodil 01.04.2022 kuni 31.01.2023 on PKS § 101 alusel arvestatud elatis, millest on maha arvestatud ka pool lapsetoetuse määra, summas 225,64 eurot, perioodil 01.02.2023 kuni 31.03.2023 summas 215,64 eurot ja alates 01.04.2023 summas 260,33 eurot. Märgitud elatis muutub iga aasta
  6. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
  7. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja taotlusel tuleb elatise summad tasuda hageja arveldusarvele igakuiselt
  8. kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud 5
(6)Tsiviilasi nr 2-22-7747 17.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Sellest tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.