Obsah (8)

§ 6§ 1§ 31§ 28§ 86§ 108§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 28. märts 2023. a kell 14.00, Lubja 4 Tallinnas Tsiviilasja number 2-23-305 Tsivii

§ 6lg 1).

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest arvates. Asjaolud ja pankrotiavaldus

1. Harju Maakohtule on esitatud Alfarek Teenused OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt kuuluvad võlgniku vara hulka garantiirahad kokku summas 21 118,77 eurot (tulevikku suunatud vara), kinnisvara ja osalusi teistes ettevõtetes võlgnikule ei kuulu. Avalduse esitamise seisuga on avaldaja kohustused võlausaldajate ees kokku summas 295 932,47 eurot. Võlgniku hinnangul ületavad tema kohustused oluliselt tema vara, millest tulenevalt ei ole võimalik tema vara arvelt kohustusi täita. Võlgnik on maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust seisundist tulenevalt ajutine. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlgniku suhtes alustada pankrotimenetlust ning välja kuulutada pankrot. 30.01.
2. a määrusega nimetas kohus Alfarek Teenused OÜ ajutiseks halduriks Jüri Truutsi. Kohtumääruse põhjendused
3. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Alfarek Teenused OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Jüri Truutsi. 3.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

4.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku varaks on debitoorsed nõuded summas 16 438,77 eurot. Võlgnikul on kohustusi summas 231 237,58 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. 2

1. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku püsiv maksejõuetus tekkis hiljemalt
2. aastal, mil juhatuse liige jättis väljamakstud dividendid deklareerimata. Alates
3. a jaanuarist tekkis maksuvõlg.
4. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et äriühingu juhatuse liige on põhjendamatult jätnud pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 06.01.
5. a, kohtu hinnangul hilinenult. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi.
6. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Ajutine haldur on aruandes märkinud, et võlgniku juhatuse liige ei ole ajutisele haldurile raamatupidamise dokumentatsiooni esitanud, viimane majandusaasta aruanne on esitatud registripidajale
7. aastal. Kohus on seisukohal, et juhatuse liige on rikkunud Äriseadustik § 183 sätestatut ja raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. 8.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Maksejõuetuse põhjuseks olemasolevate andmete põhjal on ajutise halduri hinnangul võlgnikule teenusete eest laekunud raha kõrvaldamine juhatuse liikme poolt. Võlgniku arvelduskontolt on makstud suuri summasid (161 760 €) juhatuse liikmele I. M. selgitusega laen või muu laenule viitav selgitus. Võlgniku majanduslik olukord ei võimaldanud anda sellistes summades laenu. Võlgniku arvelduskontolt on sularahas välja võetud suur summa raha (498 560 €), selle raha kasutamine ettevõtluses ei nähtu ajutise halduri valduses olevast andmestikust. Selle raha puudumist kassas võib eeldada, kuna võlgnik ei ole seda varana kajastanud esitatud pankrotiavalduses. Pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes võib maksejõuetuse põhjuseks olla raske juhtimisviga või kuritegu. Maksejõuetuse tekkimise täpne põhjus tuleb välja selgitada pankrotimenetluses. 9.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on

§§ 86ja 19 alusel kohustatud juhatuse liige I.

M.. 10. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine ja vara tagasinõudmine.

Ajutine halduri poolt tuvastatud andmetel võib võlgnikul olla dividendide tagasinõue I. M. vastu summas 80 850 €. Ajutine halduri poolt tuvastatud andmetel võib võlgnikul olla pangakontolt väljavõetud sularaha tagasinõude õigus I. M. vastu summas 498 560 €. Ajutine halduri poolt tuvastatud andmetel võib 3 võlgnikul olla pangakontolt I. M. makstud laenu väljanõude õigus summas 161 760 €. Kokku nõudeõigusi juhatuse liige I. M. vastu 741 170 €. Vastavalt Kinnistusraamatu andmetele kuulub võlgniku omanikule ja juhatuse liikmele I. M.’ale kinnistu nr xxxx, milleks on maatulundusmaa suurusega 2ha, aadressil xxxx. Kinnistul on keelumärge käsutamise keelamiseks K OÜ (registrikood xxxx), kohtutäitur H. K. kasuks alates 21.11.2022 (lisa 10). K OÜ-l on nõue I. M. vastu summas 117 240,09 €. Võlgniku omanikule ja juhatuse liikmele I. M.’ale on kuulunud ühisomandis kuni 12.04.2022 abikaasaga A. M. kinnnistu nr xxxx, milleks on maatulundusmaa suurusega 8991 m2, aadressil xxxx. Vastavalt 12.04.2022 abieluvararegistri kandele on kinnistu A. M.’a, isikukood xxxx, lahusvara. Tänaseks on kinnistu uus omanik on V. T.. Seega puudub võlgniku juhatuse liikmel I. M.al teadaolev vara, mille arvelt saaks nõudeõigust maksma panna. Ajutise halduri tasu 11. Ajutine pankrotihaldur Jüri Truut on esitanud tasunõude 15,90 töötunni eest kokku summas 1 828,50 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 1/5 kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutine haldur taotleb tasu määraga 115 eurot tund. 12. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 828,50 eurot. Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4