← Eesti

2-22-18082/20

Obsah (12)§ 168§ 150§ 657§ 654§ 651§ 456§ 463§ 172§ 8§ 162§ 442§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Margit Vutt Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-18082 Tsiviilasi Tiina Kop

) kommentaarides ei ole välistatud võimalust, et olukorras, kus menetluses osalevad lisaks avaldajale ka puudutatud 2 isikud, võib kohus jätta iga menetlusosalise kulu tema enda kanda. See kohaldub ka praeguses menetluses, kus asja olemusest tulenevalt nii avaldaja kui ka korteriühistu ühine huvi on saavutada õigusrahu. Sel kombel on õiguskirjanduses jaatatud ka võimalust, et korteriomandiga seotud hagita asjades võetakse kulude jaotamisel arvesse samu põhimõtteid nagu kaasomandi lõpetamisel hagimenetluses (Vt

komm, I osa, § 172, komm 3.3.6.), mis samuti toimub mõlema poole huvides ja kus kulud jäetakse samuti kummagi poole enda kanda. Kulude teistsugust jaotust ei mõjuta ka asjaolu, et tegemist ei ole vaidluse sisulise lahendamisega, vaid menetluse lõpetamisega avaldusest loobumise tõttu. Avaldajate viidatud

§ 168

kohta on õiguskirjanduses (vt

komm, I osa, § 168 komm 3.7) mh märgitud, et hagita menetluse lõpetamisel on üldjuhul põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus avaldajate kulud (v.a pool riigilõivust) nende endi kanda, kuid selgitas, et õigusabikulud on käesoleval juhul ka tõendamata ja/või ülemäärased. Maakohus luges avaldajate põhjendatud menetluskuluks kokku 1285 eurot 60 senti. Maakohus määras, et

§ 150lg 2 p 2 alusel tagastatakse avaldajatele pool riigilõivust ehk 25 eurot.

Maakohus ei rahuldanud avaldajate taotlust jätta teine pool riigilõivust puudutatud isiku kanda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada osas, millega avaldajate menetluskulud jäid nende endi kanda. Nad paluvad teha uue lahendi, millega jätta nende menetluskulud puudutatud isiku kanda. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud paluvad avaldajad jätta puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saa kohus

§ 168lg 5 järgi jätta avaldajate menetluskulusid nende endi kanda.

Kui kohus leiab, et õiglane on jaotada kulud muul viisil, tuleb seda põhjendada. Puudutatud isiku tegevus tingis kohtumenetluse.

  1. Puudutatud isik palub määruskaebuse rahuldada, kuna lahend on tehtud kõigi korteriomanike huvides. Õiglane ei ole see, kui korteriomanikud, kes soovisid tutvuda dokumentidega eesmärgiga nõuda tagasi omastatud raha, peavad tasuma kõik nõudega seotud kulud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis avaldajate menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab avaldajate menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebus rahuldatakse.

§ 654

lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 8. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ning põhjendatust

§ 651lg 1 ja § 659 järgi üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.

Avaldajad on vaidlustanud menetluskulude jaotuse. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus lõpetas asja menetluse. Selles osas on maakohtu määrus

§ 456

lg 4 teise lause ja

§ 463lg 2 kohaselt jõustunud.

9. Ringkonnakohus nõustub avaldajatega, et menetluskulud oleks tulnud jätta

§ 168

lg 5 ja § 477 lg 1 järgi puudutatud isiku kanda, kuna avaldajad loobusid avaldusest seetõttu, et puudutatud isik rahuldas nende nõude alles pärast avalduse esitamist. 10. Ringkonnakohus selgitab, et üldjuhul reguleerib hagita asjas menetluskulude jaotust

§ 172

. Riigikohus on leidnud, et

§ 8

lg 2 ja § 477 lg 1 võimaldavad ka hagita 3 menetlust lõpetavate lahendite puhul kohaldada asjakohases ulatuses

§ 168(nt Riigikohtu 14.

oktoobri

  1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-08, p 11 ja
  2. oktoobri
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-10, p 11).

§ 168

lg-d 4 ja 5 reguleerivad menetluskulude jaotust olukorras, kus hageja loobub hagist või võtab selle tagasi.

§ 168

lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on hageja nõude rahuldanud pärast hagi esitamist.

§ 168

lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on tema nõude rahuldanud pärast hagi esitamist, kannab kostja hageja menetluskulud. Riigikohtu praktikast tuleneb, et kui hageja saavutab pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena hagiga taotletud eesmärgi, saab lugeda, et kostja on rahuldanud hageja nõude

§ 168lg-te 4 ja 5 mõttes (vt Riigikohtu 9.

märtsi

  1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15 p 13 ja
  2. mai
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-13, p 13). Eeltoodu kehtib ka praeguses menetluses, kuna tegemist on hagita asjaga, mida iseloomustab menetlusosaliste vaheline vaidlus.
  4. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud jätta avaldajate menetluskulusid avaldajate endi kanda. Praeguses asjas esitasid avaldajad
  5. novembril 2022 maakohtule avalduse puudutatud isiku kohustamiseks võimaldada tutvuda dokumentidega. Avaldajad on avalduses nimetanud dokumendid, millega tutvumist nad on soovinud. Avaldusest nähtuvalt on avaldajad enne kohtusse pöördumist nõudnud dokumentidega tutvumist ka puudutatud isikult ja nad on pöördunud kohtusse pärast seda, kui puudutatud isik ei esitanud kõiki soovitud dokumente. Olukorras, kus avaldajad olid puudutatud isikult dokumentidega tutvumist nõudnud ning puudutatud isik ei võimaldanud neil kõigi dokumentidega tutvuda, ei olnud avaldaja kohtusse pöördumine põhjendamatu. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud menetluse lõpetamist avaldajate nõude täitmise tõttu. Samuti ei ole puudutatud isik esile toonud asjaolusid, mis lubaksid arvata, et

§ 168

lg 5 kohaldamine oleks tema suhtes ebaõiglane

§ 162lg 4 järgi.

12. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ja jätab uue määrusega menetluskulud maakohtus

§ 168

lg 5 järgi puudutatud isiku kanda (v.a pool riigilõivust, mis tuleb avaldajatele

§ 150lg 2 p 2 alusel tagastada).

13. Kuna avaldajate määruskaebus rahuldatakse, siis tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

§ 172lg 1 ja § 171 lg 1 järgi samuti puudutatud isiku kanda.

Maakohus on määruse resolutsiooniga jätnud menetluskulud (v.a pool avaldajatele tagastatavast riigilõivust) avaldajate kanda. Määruse põhjendavas osas on maakohus võtnud seisukoha ka avaldajate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta. Kuid kuna maakohtu määruse resolutsioon ei sisalda otsustust menetluskulude kindlaksmääramise kohta, siis ei ole maakohus

§ 442lg 61 ja § 463 lg 2 järgi menetluskulusid kindlaks määranud.

14. Kuna maakohus ei ole menetluskulusid kindlaks määranud, siis ei määra neid kindlaks ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist (

§ 177lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi Margit Vutt 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.