KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 28.03.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-23-1986 Kohtua

§-s 481, §-s 501, §-s 2231 ning KTS §-s 411 ja §-s 412 sätestatud kord, mis ei sätesta korda kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise otsuse aegumisele, on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 3 lg-ga 1 ja §-dega 11, 13, 14 ja

1. Aegunud kohtutäituri tasu sissenõudmine pärast aegumistähtaja möödumist on vastuolus põhiseadusega. Avaldaja palub jätta kohaldamata TMS § 481 lg 1 p- i 2 osas, milles see võimaldab kohtutäituri tasu aegumisel jätta võlgniku esitatud TMS § 481 lg 1 p-i 1 kohase avalduse menetlusse võtmata. Avaldaja palub jätta asjas kohaldamata TMS § 23 lg 1 teise lause, § 38 lg 2, § 481 lg 4 ning KTS § 412 esimese lause, kuna KTS §-s 412 sätestatud kohtutäituri põhitasu, mis täiteasja nr 014/2007/1189 kohaselt oleks 1100,37 eurot (2200,74 x 50%), on ilmselgelt ebaproportsionaalne ja vastuolus põhiseadusega. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
2. Puudutatud isik vastust määruskaebusele ei esitanud.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
5. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus käesoleval juhul õigesti keeldunud avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 (maakohtu määruses ekslikult § 372 lg 2 p 2) alusel, kuivõrd avaldusega taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada.
6. Käesoleval juhul ei ole jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et täitemenetlus täiteasjas nr 014/2007/1189 tuleks lõpetada nõude täitmise aegumise tõttu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et täitemenetluse alguses tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus saab olla aegunud koos põhinõudega. Põhinõude aegumisele antakse hinnang tsiviilasjas nr 2-22-
7. Maakohus on õigesti viidanud, et ka sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu ei vabane võlgnik TMS § 481 lg 4 ja § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Sellisel juhul saab kohtutäitur vastavalt KTS §-le 412 teha uue otsuse põhitasu nõudmise osas, milles tulenevalt tekib uus tasu nõudmise alus. Täitemenetlus jätkub sellisel juhul kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel ning uue tasuotsuse aegumine hakkab kulgema eraldiseisvalt. Kuna uus põhitasu otsus on TMS § 2 lg 1 p 16 alusel uus täitedokument, siis saab seda täita samas 4 2-23-1986 täitemenetluses olenemata asjaolust, et täitemenetluse alguses tehtud tasu väljamõistmise otsuse täitmine on aegunud.
8. Ringkonnakohtute praktikas on mitmel korral leitud, et olukorras, kus kohtutäituril on täitemenetluse lõpetamisel sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu õigus teha uus põhitasu otsus, ei ole võlgnikul vaja esitada kohtule TMS § 2231 lg 1 alusel avaldust kohtutäituri tasu otsuse täitmiseks alustatud täitemenetluse aegumise tõttu lõpetamiseks, sest sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu lõpetamise korral teeb kohtutäitur tasu saamiseks uue tasuotsuse ja jätkab tasu sissenõudmist selle alusel. Justiitsministeerium on samuti leidnud,

§-s 481, §-s 501 ja §-s 2231 ning KTS §-s 411 ja §-s 412 sätestatud kord ei kohaldu kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise otsuste aegumisele. Teisisõnu ei peaks võlgnik saama pöörduda avaldusega kohtutäituri või kohtu poole täitemenetluse lõpetamiseks kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu. Kohtutäitur peab täitemenetluse ise lõpetama siis, kui tulevikus aegub tema KTS § 412 alusel tehtud põhitasu otsuse täitmine (vt Justiitsministeeriumi 09.06.2021 vastus selgitustaotlusele, kättesaadav: https://adr.rik.ee/jm/dokument/9821691, vt Tartu Ringkonnakohtu 31.05.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13633, p 7; Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2022 määrus tsiviilasjas nr 221-8023, p 11.3). 23. Ringkonnakohtu hinnangul puudub käesoleval juhul alus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Avaldaja leiab,

§-s 481, §-s 501, §-s 2231 ja KTS §-s 411 ja §- s 412 sätestatud kord, mis ei sätesta korda kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise otsuse aegumisele, on vastuolus põhiseadusega.

1. Ringkonnakohus märgib esmalt, et tõele ei vasta avaldaja väide, et seadus ei sätesta korda kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise otsuse aegumisele. Täitemenetluse alguses tehtud tasu väljamõistmise otsuse täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat (TsÜS § 157 lg 1). Kohtutäituril on õigus teha põhinõude osas täitemenetluse aegumise tõttu lõpetamisel uus tasuotsus, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg on samuti kümme aastat (TsÜS § 157 lg 1) (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-17423, p 9.2; Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-11197, p 11).
2. Avaldaja taotlusest võib siiski aru saada ka selliselt, et põhiseadusega kooskõlas ei ole olukord, kus põhinõude aegumine ei vabasta võlgnikku täitekulude kandmisest. Sellisel juhul oleks asjassepuutuvaks õigusnormiks, mille põhiseadusele vastavust kontrollida KTS § 412, mis sätestab, et täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. Samuti võiks asjassepuutuv olla TMS § 48¹ lg 4, mille kohaselt täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu ei vabasta võlgnikku täitekulude kandmisest. Ringkonnakohus märgib, et normi kohtus põhiseadusvastaseks tunnistamise ja kohaldamata jätmise ning sellega põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise eelduseks on vaidlusaluse normi asjassepuutuvus (vt PS § 15 lg 1 teine lause ja selle rakendamiseks kehtestatud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 ja § 14 lg 2 esimene lause). Riigikohtu praktika kohaselt on asjassepuutuvaks norm, mida tuleb kohtuasja lahendamisel kohaldada ja mille põhiseadusvastasuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle põhiseaduspärasuse korral (vt nt Riigikohtu üldkogu 02.04.2013 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-140-12, p 18). Arvestades, et käesoleval juhul ei ole tuvastatud põhinõude aegumine, selle üle toimuv tsiviilmenetlus on pooleli, ja avaldaja suhtes ei ole tehtud KTS § 412 alusel uut tasuotsust, ei ole kõnealused sätted hetkel asjassepuutuvad. 5 2-23-1986
3. Ringkonnakohus siiski märgib, et kohtud on ka varem KTS § 412 põhiseadusele vastavuse küsimust arutanud ja leidnud, et see säte ei ole põhiseadusega vastuolus (vt Tartu Ringkonnakohtu 31.05.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13633, p-d 9 ja 10; Tartu Ringkonnakohtu 05.12.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-22-5148, p 16). Asjaomane norm ei ole vastuolus põhiseadusega, kuna sellel on seaduslik eesmärk ning eesmärgi saavutamise abinõu on taotletava eesmärgi saavutamiseks PS § 11 mõttes sobiv, vajalik ja mõõdukas. Täitemenetluse algatamine on eelkõige põhjustatud võlgniku mittekorrektsest rahaliste kohustuste täitmisest. Normi eesmärk on välistada, et kohtutäiturid ei jääks aastatepikkuse töö eest tasustamata. Seega on valitud meede sobiv (soodustab eesmärgi saavutamist) ja vajalik (eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene). Tegemist on ka mõõduka meetmega, kuivõrd üldjuhul kannabki võlgnik täitemenetluse kulud, st ka siis, kui täitemenetluses õnnestub nõuet täita. Üksnes asjaolu, et aegumistähtaja jooksul ei ole õnnestunud sissenõudja nõuet täita, ei tähenda, et kohtutäitur ei peaks sellisel juhul tasu saama.
4. Ringkonnakohus leiab, et ka ülejäänud avaldaja viidatud normid (s.o TMS § 23 lg 1 teine lause, § 38 lg 2, § 481, § 501, § 2231, KTS § 411, TsÜS § 157 lg 1) ei ole käesoleva asja lahendamisel asjassepuutuvad. Muu hulgas märgib ringkonnakohus,

§ 481lg 1 ei sätesta avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid, nagu on väitnud avaldaja. Ts

ÜS § 157 lg 1 sätestab aga jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude üldise 10-aastase aegumistähtaja. Täitur ei nõua sisse aegunud kohtutäituri tasu pärast aegumistähtaja möödumist, vaid teeb põhitasu kohta uue otsuse. Kuivõrd kohtutäitur ei ole käesoleval juhul uut põhitasu väljamõistmise otsust teinud, siis ei ole asjakohased ka avaldaja viited täitekulude suurusele ning kohus selles osas avaldaja taotlusele hinnangut ei anna. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
2. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust maakohtu määrust selles osas muuta.
3. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu puudutatud isikul menetluskulude tekkimist, siis ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.
4. Käesolev määrus on TsMS § 372 lg 5 järgi edasikaevatav. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 6