Obsah (14)

§ 27§ 11§ 13§ 15§ 5§ 17§ 18§ 19§ 2§ 53§ 25§ 26§ 36§ 41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Margit Vutt Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-14247 Tsiviilasi Märt

) § 26 lg 2 kohaselt võib kohus kinnitada võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui sellega on nõustunud vähemalt pool võlausaldajatest nii arvuliselt kui ka summaliselt ja kui kõiki võlausaldajaid on koheldud võrdselt. Võlgade ümberkujundamiskava on võlausaldajatele kätte toimetatud, vastuväite on esitanud vähemus võlausaldajatest. Kohus pidas põhjendatuks kava kinnitada. Võlausaldajad on võlgnikule teinud krediidi kergesti kättesaadavaks ega ole piisava hoolsusega kontrollinud võlgniku maksevõimet. Seni ei ole võlausaldajad pidanud vajalikuks rakendada seaduses sätestatud meetmeid hilinenud laenude tagasisaamiseks. Võlgnik on kasutanud õigust pöörduda võlakaitse saamiseks kohtu poole, käesolev menetlus on seadusandja poolt kujundatud pigem võlgniku keskseks ning mõeldud alternatiivina füüsilise isiku pankrotimenetlusele. Võlgnik on kava järgi kohustatud tasuma kindla aja jooksul võlgade katteks oluliselt suurema summa, kui ta tasuks pärast pankrotti kohustustest vabastamisel. Võlgniku vara arvel ei õnnestuks nõuete rahuldamine suuremal määral. Samuti ei ole tuvastatav, et võlgniku sissetulekud lähitulevikus oluliselt suureneksid või võlgnik oleks võimeline rahuldama nõudeid suuremas ulatuses. Võlausaldajad ei ole sisuliselt analüüsinud võlgniku tegelikku maksevõimet ega põhjendanud, kuidas või mil viisil suudaks võlgnik teha suuremaid makseid. Ettepanekud kava pikendamiseks ei ole kohtu hinnangul mõistlikud, kuna sellega ületatakse oluliselt võrreldav ajaperiood pankrotimenetluses. Kava täitmise periood on kokku 60 kuud, mis on kohtu hinnangul piisav aeg.

-i eesmärk ei ole iga hinnaga võlausaldajate nõuete võimalikult suur rahuldamine, vaid esikohale on seatud võlgniku huvid. Seadusest ei tulene võlausaldajate eeldus, et käesoleva menetluse raames peaks võlgnik tingimata täitma vähemalt nõuete põhiosa. Võlausaldajad peavad kandma laenu andmisega seotud riske. Kohus märkis täiendavalt, et võlausaldaja Swedbank AS-i arvamus, et võlgnik peaks kindlasti oma vara võõrandama, ei tulene seadusest. Vara müük oleks asjakohane pankrotimenetluses, kuid võlausaldaja ei ole pidanud vajalikuks pankrotiavaldust esitada. Kava täitmisel saavad võlausaldajad oma nõuded rahuldatud oluliselt suuremal määral kui pankrotimenetluses, samas säilib võlgnikul motivatsioon sissetulekut saada ja tema senine elukorraldus ei muutu oluliselt. Pankroti väljakuulutamisel ja võlgniku vara võõrandamisel kaotaksid elukoha võlgniku lähikondsed, kuid võlausaldajate huvid ei oleks paremini kaitstud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 6. Võlausaldaja Swedbank AS esitas määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada või alternatiivselt pikendada võlgade ümberkujundamise menetlust. Määruskaebuse esitaja palub määruskaebemenetluse kulud jätta võlgniku kanda või tagastada määruskaebuse rahuldamisel määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot. Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu väitega, et võlausaldajad on võlgnikule teinud krediidi kergesti kättesaadavaks ega ole piisava hoolsusega kontrollinud võlgniku maksevõimet. Võlausaldaja on teinud võlgniku maksevõime analüüsi. Maakohus ei ole kontrollinud, kas võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Käesoleval juhul kohtleb kava halvemini neid võlausaldajaid, kes on järginud vastutustundliku laenamise 4 põhimõtet. Kohus pole selgitanud, et võlausaldajatel on võimalik tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Maakohus on jätnud kava perspektiivi hindamata. Maakohus kinnitas kava, mis tugineb võlgniku pereliikmete rahalisele toetusele. Võlgniku igakuine sissetulek on ca 297 eurot väiksem kui võlgniku igakuised maksed võlausaldajatele. Võlgnikul on lisaks ka muud kulutused, nt toidule, kommunaalkuludele, kütusele jne. Määruskaebuse esitaja hinnangul on võlgnikul kujunenud välja alaline maksejõuetus. Võlgniku pereliikmete panus ei ole tõendatud. Võlgnikule kuulub vanaemalt kinkena saadud kinnistu Tartu vallas, Maarja Magdalena külas. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei saa võlgnik läbida maksejõuetusmenetlust omades vara. Võlgade ümberkujundamise eesmärk ei ole võimaldada võlgnikul säilitada senine elustandard olukorras, kus võlgnikul on vara, mida saaks nõuete katteks müüa.

§ 27lg 1 p 1 kohaselt on võimalik vara realiseerida.

Menetluse pikkuse piiramine viie aastaga ei ole põhjendatud. Võlausaldaja hinnangul on analoogia korras võimalik kohaldada tsiviilõiguslikku aegumise maksimaaltähtaega, mis on 10 aastat. Võlgnikul on kindel töökoht ja lisasissetulek, millest tulenevalt suudaks võlgnik tasuda 120 kuu (10 aasta) jooksul kogu põhivõla (104 743 eurot 47 senti), tasudes 873 eurot 8 senti kuus. Võlausaldaja hinnangul on käesoleval juhul piisavaks meetmeks tasumise tähtaja pikendamine.

1. Võlgnik palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maja müük puudutab tervet perekonda. Majas elavad peale võlgniku tema vanemad, vend ja voodihaige vanaema. Üüripinna kulud oleksid suuremad kui praegused kulud. Võlgniku sissetulek on viimastel kuudel suurenenud: sissetulek 1625 eurot + lisasissetulek (taksoteenus) 365 eurot, kokku 1990 eurot. Pere saab võlgnikku toetada 300–400 euroga kuus. Võlgnik leiab, et ta on võimeline kava täitma. Võlgnik nõustub, et laenu saamine tehti talle liiga lihtsaks. Laenude andmisel ei tehtud taustakontrolli.
2. OÜ Fresh Finance palub määruskaebuse rahuldada. Ei ole põhjendatud vähendada tasumisele kuuluvat põhivõlga olukorras, kus võlgnikule kuulub võõrandatav vara. Seadus ei piira kohustuse täitmise perioodi ning seetõttu on põhjendatud eeldada, et võlgnik suudab tasuda pikema ajaperioodi jooksul kogu põhivõla.
3. Holm Bank AS ja TF Bank AB (publ.) paluvad samuti määruskaebuse rahuldada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel tuleb täiendada maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata ja määruskaebemenetluses kantud menetluskulud jäävad määruskaebuse esitaja kanda.
5. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus on võlgniku maksejõuetusavaldust menetledes rikkunud menetlusõiguse norme. 11.
6. Seaduse kohaselt esitab füüsiline isik kohtule ühe maksejõuetusavalduse, mille alusel võib algatada füüsilise isiku pankrotimenetluse, pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse või võlgade ümberkujundamise menetluse (

§ 11lg 1).

11.2.

§ 13

lg 1 järgi võtab kohus maksejõuetusavalduse menetlusse määrusega, millega kohus üldjuhul otsustab

§ 15lg 1 järgi ka usaldusisiku nimetamise pankrotiseaduse §-s 15 sätestatu kohaselt.

Kohus nimetab usaldusisiku kuni pankroti väljakuulutamiseni või kohustustest vabastamise menetluse või võlgade ümberkujundamise menetluse ajaks (

§ 515 lg 7).

Usaldusisiku nimetamise tagajärjed on sätestatud

§-s 16. Usaldusisik koostab ja esitab võlgniku nimel kohtule vara- ja võlanimekirja, mille sisunõuded on sätestatud

§ 17lg-s 1.

Samuti esitab usaldusisik kohtule hinnangu võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse, makseraskuste või maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise väljavaadete kohta, samuti hinnangu, millist liiki maksejõuetusmenetlust tuleks võlgniku suhtes kohaldada või kas menetluse peaks lõpetama (

§ 17lg 2).

11.3.

§ 18

lg 1 näeb ette, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt ja kohus peab arutama võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. Sama paragrahvi teine lõige näeb ette, et vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus kas välja võlgniku pankroti, kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse, algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu. 11.4. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus pärast maksejõuetusavalduse saamist kuulanud võlgniku ära ja seejärel algatanud kohe võlgade ümberkujundamise menetluse, määrates alles selle määrusega usaldusisiku. Seega jättis maakohus maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise ja maksejõuetusavalduse läbivaatamise etapid sisuliselt vahele ja algatas kohe

§ 19järgi võlgade ümberkujundamise menetluse.

Sellega rikkus maakohus menetlusnorme. Eelnimetatud rikkumist ei õigusta ka asjaolu, et võlgnik on ise maksejõuetusavalduses soovinud just võlgade ümberkujundamist. Ringkonnakohus selgitab, et selleks, et maakohus saaks teha ühe

§ 18

lg-s 2 nimetatud otsustustest (mh algatada võlgade ümberkujundamise menetlus), peab tal olema ülevaade võlgniku varast ja kohustustest, mille selgitab välja usaldusisik. Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise saab maakohus otsustada alles siis, kui usaldusisik on kohtule esitanud võlgniku vara- ja võlanimekirja. Ringkonnakohus leiab siiski, et praeguses asjas ei ole tegemist sellise menetlusõiguse normi rikkumisega, mis annaks aluse maakohtu määrus tühistada. 12. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve (

§ 2lg 3).

12.

1. Võlgade ümberkujundamisel otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seadus lubab maksetähtaja edasilükkamist, ositi makseid ja võla vähendamist ning kohtul on kaalutlusõigus, milliseid meetmeid kasutada. 12.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ümberkujundamiskava kinnitamisel arvestanud nii võlgniku kui ka võlausaldajate huve ja leidnud põhjendatult, et võlgade ümberkujundamiskava tuleb kinnitada. Maakohus on huvide kaalumisel õigesti arvestanud võlgniku majanduslikku seisu, sh tema kohustuste mahtu ja seda, et võlgniku ülalpidamisel on alaealine laps, võlgnik töötab ja saab kindlat sissetulekut, aga eriti seda, et võlgnik on valmis tegema suuri jõupingutusi makseraskuste ületamiseks, sh teenima lisasissetulekut ning maksma iga kuu märkimisväärse osa oma sissetulekust võlausaldajatele. Kõik võlausaldajad tegutsevad laenuandjatena oma majandus- või kutsetegevuses ning nende majandustulemusi ei muuda see, kui võlgnik tagastab laenatud raha väiksemas summas. Tagatiseta laenude andmisega kaasneb võlausaldajatele äririsk, mille realiseerumisega nad peavad arvestama. Kava kinnitamisel ei kohelda ühtegi võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.
3. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 6 13.
4. Määruskaebuse esitaja väitel ei ole maakohus hinnanud, kas võlgnikule laenu andnud võlausaldajad on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja seetõttu kohtleb kava halvemini neid võlausaldajaid, kes on seda põhimõtet järginud. 13.
5. Ringkonnakohus on seisukohal, et üldjuhul saab eeldada, et krediidiandjad järgivad vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui võlgnik või usaldusisik ei too esile selliseid asjaolusid, mis võivad lükata ümber vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise, siis saab maakohus lähtuda eeldusest, et võlausaldajad on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Käesolevas asjas ei ole võlgnik avaldust esitades tuginenud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele ning ringkonnakohus ei pea määruskaebuse esitaja väiteid piisavaks, et nende tõttu maakohtu määrust tühistada. 13.
6. Lisaks leiab ringkonnakohus, et võlgade ümberkujundamise menetluses saab usaldusisik vajadusel kontrollida, kas võlausaldajad järgisid võlaõigusseaduse §-s 4032 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Usaldusisiku väide, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontroll ja analüüs muudab menetluse oluliselt pikemaks, keerukamaks ja kulukamaks, ei ole põhjendatud. Usaldusisikul on õigus taotleda, et kohus määraks võlausaldajatele tähtaja tõendite esitamiseks, millest nähtub, et nad on kõnealust põhimõtet järginud. Usaldusisikul on õigus ümberkujundamiskavas ka põhinõuete suuruse määramisel arvestada mh ka vastutustundliku laenamise põhimõttega.

§ 53

lg 3 kohaselt on usaldusisiku kohustuseks mh hinnata ümberkujundatava nõude tõendatust ja õiguspärasust ning teavitada kohut nõudest, mida tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata (p 3), samuti peab usaldusisik täitma seadusest tulenevat või kohtu poolt antud muud ülesannet, mis on vajalik võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimiseks (p 6).

§ 25

lg 1 järgi on võlausaldajale tagatud võimalus esitada võlanimekirjale vastuväiteid. Kui usaldusisik ei nõustu võlausaldaja vastuväidetega, otsustab kohus nõuete suuruse

§ 25lg 3 alusel.

13.4. Kokkuvõttes ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga, et praegusel juhul koheldakse ümberkujundamiskava alusel määruskaebuse esitajat

§ 26lg 3 p 2 mõttes halvemini kui teisi võlausaldajaid.

Võlausaldajate võrdne kohtlemine on tagatud sellega, et kõikide võlausaldajate kõrvalnõuded jäävad rahuldamata ja põhinõuded rahuldatakse 50% ulatuses.

1. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohus on ümberkujundamiskava kinnitamisel hinnanud kava täitmise perspektiivi ebapiisavalt. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu määruse põhjendusi. 14.
2. Kavas on välja toodud, et võlgniku igakuine sissetulek on 1375 eurot 90 senti ja lisasissetulek ca 132 eurot. Võlgnik on vastuses määruskaebusele avaldanud, et tema sissetulek on suurenenud ja see on kokku ca 1990 eurot (põhisissetulek 1625 eurot + lisasissetulek 365 eurot). Samuti on võlgnik avaldanud, et pere saab teda toetada 300–400 euroga kuus. Kinnitatud kava kohaselt on võlgnik kohustatud tasuma iga kuu võlausaldajatele 873 eurot 8 senti, lapse ülalpidamisele kulub 300 eurot ning hüpoteegiga tagatud laenu katteks ca 800 eurot, kokku 1973 eurot 8 senti kuus. Ringkonnakohus möönab, et võlgniku igakuine sissetulek kulub koos kavajärgsete maksetega laenude tasumisele ja lapse ülalpidamiskohustuse täitmisele. Samas ei pea ringkonnakohus õigeks jätta ümberkujundamiskava kinnitamata. Võlgniku väitel elab ta koos vanemate, venna ja vanaemaga, kes kõik saavad sissetulekut. Järelikult tasuvad võlgnikuga koos elavad pereliikmed vähemalt eluaseme ja toidu, aga ilmselt ka muude kulude eest. Selliselt saab võlgnik vähendada oma igakuiste kulutuste suurust pere toetuse abil. 14.
3. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub asja materjalidest, et võlgnik on äärmiselt motiveeritud ja talle tuleb anda võimalus kava täita. Kui võlgnik on valmis võlgade 7 ümberkujundamisel rahuldama võlausaldajate nõudeid pankrotiga võrreldes suuremas ulatuses, siis on ümberkujundamiskava kinnitamine ka võlausaldajate huvides. Usaldusisiku esitatud arvutuste järgi saaksid tagatiseta põhinõuded pankroti korral rahuldatud ca 30% ulatuses, kuid võlgade ümberkujundamise menetluses 50% ulatuses (dtl 34).
4. Ringkonnakohus ei nõustu võlausaldajate seisukohaga, et võlgade ümberkujundamine olukorras, kus võlgnikule kuulub vara, ei ole põhjendatud ega õiguspärane.

§ 27

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata

§ 26

lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või kui need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muuhulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Praegusel juhul ei ole tegemist

§ 27lg 1 p-s 1 toodud olukorraga.

Vaidlust ei ole selles, et võlgnik on makseraskustes. Võlgnik on võtnud mitmeid kiir- ja väikelaene, mille tagasimaksmine käib talle üle jõu. Samas on võlgnikul igakuine kindel sissetulek ja võimalus ning soov teenida lisasissetulekut, mille arvel oma võlgasid vähendada. Sellises olukorras ei saa võlgnikult mõistlikult eeldada, et ta võõrandaks võlgade katteks oma ainukese vara, mis on ühtlasi võlgniku ja tema perekonna eluase. Käesoleval juhul on mõistlik ja põhjendatud anda võlgnikule võimalus täita võlgade ümberkujundamiskava ja ületada makseraskused teenitava sissetuleku arvel ning vajadusel pereliikmete abiga ilma vara võõrandamata.

1. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et ümberkujundamiskava tähtaeg peaks viie aasta asemel olema kümme aastat. Ta põhjendab seda sellega, et ka nõude aegumise maksimaalne tähtaeg on kümme aastat. 16.
2. Ringkonnakohus leiab, et kava tähtaega ei ole õige võrrelda aegumistähtajaga. Lisaks on tehingust tulenevate nõuete tavapärane aegumistähtaeg tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. TsÜS § 146 lg 4 näeb küll ette, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus kohustust tahtlikult, kuid Riigikohtu praktika kohaselt ei piisa TsÜS § 146 lg 4 ja seega tavapärasest pikema aegumistähtaja kohaldamiseks ainuüksi asjaolust, et kohustus jäi täitmata. Kohustuse tahtliku rikkumisega selle sätte mõttes on tegemist vaid juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt (vt nt RKTKo 3-2-1-67-14, p 37). Seega on 10-aastane aegumistähtaeg väga erandlik ja määruskaebuse esitaja võrdlus ei ole kohane. 16.
3. Seadusandja on teadlikult jätnud

-is sätestamata ümberkujundamiskava tähtajad, et kohtul oleks suurem kaalutlusruum, arvestamaks juhtumi asjaolusid. Õige on maakohtu ja usaldusisiku seisukoht, et võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on säilitada võlgniku motiveeritus kava täitmise nimel maksimaalselt pingutada, et vältida pankroti väljakuulutamist. Kinnitatav ümberkujundamiskava peab seega olema võlgnikku motiveeriv. Võlgniku eesmärk naasta pärast kava täitmist tavapärasesse ellu ja tarbida edaspidi oma sissetulekut ise peab olema tema jaoks hoomatavas kauguses. Ringkonnakohtu hinnangul võib viieaastast perioodi pidada põhjendatuks. 17. Ringkonnakohus märgib lisaks, et

§ 36

lg 1 kohaselt võib võlgnik, usaldusisik või võlausaldaja asjaolude muutumise korral, iseäranis kui võlgniku varaline seisund oluliselt muutub või võlgniku ilmnenud tegelik varaline seisund erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse kohta on tehtud kohtulahend. Ümberkujundamiskava tühistamise alused sätestab

§ 41

, mille lg 2 p 1 kohaselt tühistatakse ümberkujundamiskava muu hulgas siis, kui võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral. 8 18. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebuse menetlemisega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et teised menetlusosalised oleksid määruskaebemenetluses menetluskulusid kandnud. Järelikult puuduvad hüvitatavad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi Margit Vutt 9