Obsah (14)

§ 113§ 8§ 9§ 11§ 16§ 20§ 76§ 100§ 101§ 108§ 158§ 159§ 1132§ 82

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 31.jaanuaril 2023 teatavakstegemise aeg ja koht tsi

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel Hageja nõue

1. OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista U. R.lt (edaspidi kostja) hageja kasuks leppetrahvi võlgnevus 30 eurot, sissenõudekulu 10 eurot ning menetluskulud ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
2. Hageja esitas hagi, milles taotles kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest AUDI A8 (VIN: xxxx) numbrimärgiga xxxx (edaspidi ka sõiduk) omanik/vastutav kasutaja oli vähemalt alates 08.08.2018 kuni 22.02.2019 kostja, kes parkis sõiduki 06.12.2018 EP opereeritavale Ülemiste City (Tallinn) parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega fikseeritud parkimise algusaeg parkimiskellaga. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastati kostjale leppetrahvinõue number 1290 6121 8152 6037, maksetähtaeg 20.12.2018, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja esitas 07.12.2018 vastuväite leppetrahvile nr
3. Kostjale vastati 07.12.2018 (xxxx), et leppetrahvi otsus jääb jõusse, kuid sellele vaatamata ei asunud kostja kohustust täitma. Vaidlusaluse parkimisala sissesõidul oli EP esitanud parkimistingimused, millega ta esitas omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. EP tuvastas kontrollimisel, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. EP esitas leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. EP tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, püüdes kostjale kohustuse täitmist meelde tuletada. Parkimistingimuste rikkumisest tulenev leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata. Hagejal tekkisid tasumata leppetrahvinõude sissenõudmisega sissenõudmiskulud 10 eurot. Kohtueelselt saatis EP tähitud meeldetuletuskirja kostja rahvastikuregistris avaldatud elukoha aadressile. Selle toimingu jaoks pidi EP tegema ka tasulised päringud Transpordiametile ning rahvastikuregistrile, et tuvastada sõiduki omaniku isik ja elukoht. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Kostja vastuväidete kokkuvõte
4. Vastuväite kohaselt ei tunnista kostja nõuet täies ulatuses, sest hagi on väär, alusetu ja pahatahtlik. Kostja on kõik arved hagejale tasunud, sest ta on hageja klient alates 2019 aastast ja peale nõuete väljakirjutamist kasutanud nende teenuseid kuude kaupa, rentides parklat aadressil Härma 10, Tallinn. Parkimisplatsi rentimine eeldas, et kostjal pole hageja ees eelnevaid võlgnevusi. Kostja on arveldanud hagejaga alates
5. aastast ja hageja raamatupidaja K. S. kinnitab, et kostja saldo EP-s on null ja kõik arved on makstud. Viimane makse 19 eurot parkimisteenuste eest on tehtud 18.01.2022 ja peale seda on kostja saldo null. Seega pole tõenäoline ja võimalik, et tal oleksid maksmata arved 2016 ja 2018 aastast. Hageja on ka eelnevalt püüdnud kostjalt alusetult raha välja pressida, nimelt teatas EP kostjale justkui tal oleks 30 tasumata arvet kogusummas umbes 1000 eurot. Kostja oli ostnud auto ja temalt nõuti eelneva omaniku poolt tekitatud parkimistrahvide tasumist, mis hiljem tühistati. Kostja palub jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kostja esitas 16.01.2023 ärakuulamisel vastuväite, et hagi on aegunud, palus kohtul kohaldada nõudele aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
6. Võlaõigusseaduse (

) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust.

§ 8

lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 11

lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

§ 16

lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja 2 väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

§ 20

lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritava parklate sissesõitude juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks

§ 16lg 1 mõttes.

Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust

§ 20lg 1 järgi.

Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt

§ 9

lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. 5.

§ 8

lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja

§ 101

lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.

§ 158

lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 159

lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Väljavõttega Transpordiameti vastusest sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete kohta ja rahvastikuregistri andmetega on tõendatud, et sõiduki omanik/vastutav kasutaja on kostja. Pooltel ei ole vaidlust, et kostja oli sõiduki AUDI A8 numbrimärgiga xxxx omanik/vastutav kasutaja perioodil 08.08.2018 - 22.02.2019. Hagiavaldusele lisatud fotodega sõidukist ja sõiduki kojamehe vahele pandud parkimistrahviga on tõendatud, et kostja oli oma sõiduki parkinud 06.12.2018 EP opereeritavale Ülemiste City (Tallinn) parkimisalale, mille eest talle väljastati 06.12.2018 parkimistrahv leppetrahvinumber 1290 6121 8152 6037, leppetrahvi summa 30 eurot, maksetähtajaga 20.12.2018 ning, et sõiduki armatuurlaual ei ole vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ega fikseeritud parkimise algusaeg parkimiskellaga. Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda 3 leppetrahvi. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükiga leppetrahvist koos fotodega sõidukist, on tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud leppetrahvi võlgnevus. Asjaolu, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, on tõendatud sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteadetega. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 215-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Vaidlus puudub, et kostja esitas 07.12.2018 vastuväite leppetrahvile nr 1290612181526037, mis jäeti 07.12.2018 rahuldamata ja leppetrahvi otsus jäi jõusse. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole sõidukit AUDI A8 numbrimärgiga xxxx hageja parkimisalale parkinud. Samuti ei ole ta tõendanud, et ta oleks paigutanud sõiduki armatuurlauale vastaval parkimisalal parkimisõigust andva parkimiskaardi või parkimisautomaadist ostetud parkimispileti, oleks alustanud mobiilset parkimist või tõendanud tasuta parkimisõigust parkimiskellaga. Kostja vastuväited selle kohta, et ta on EP klient alates 2019 aastast, rentinud neilt parklat aadressil Härma 10, Tallinn, mis eeldas, et tal pole hageja ees eelnevaid võlgnevusi aastast 2016.a ja 2018.a ning et ta on kõik arved tasunud, ei ole käesoleva võlanõude osas asjassepuutuvad, sest trahvinõue on esitatud sõiduki AUDI A8 numbrimärgiga xxxx 06.12.2018 EP opereeritaval Ülemiste City (Tallinn) parkimisalal parkimise eest. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna väljastatud makseettepaneku järgselt peetud kirjavahetusest nähtub, et hageja on kostjale selgitanud leppetrahvi väljastamise asjaolusid ja et kostjal oli leping hagejaga aadressil M.Härma 10 parkimisalal sõiduki xxxx, mitte sõiduki xxxx kohta. Kirjavahetusega raamatupidaja K. S.iga on tõendatud, et hageja raamatupidamine esitab arveid klientidele vastavalt rendilepingutele, mis on seotud konkreetse kliendiga. Hageja arvega nr 9464678 04.02.2021 on tõendatud, et see on esitatud kostjale lepingu nr 36763 kehtivusega alates 14.10.2020 alusel sõiduki reg.nr xxxx parkimise eest aadressil M.Härma 10 Tallinnas maksumusega 15,83 eurot kuus, millele lisandub käibemaks, kokku 19.00 eurot. Seega ei tõenda saldokinnitus AUDI A8 numbrimärgiga xxxx 06.12.2018 EP opereeritaval Ülemiste City (Tallinn) parkimisalal parkimise eest tasumist. Asjasse puutumatud on kostja vastuväited, selle kohta, et hageja on ka eelnevalt temalt püüdnud alusetult raha välja pressida. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud leppetrahvinõude number 1290 6121 8152 6037, maksetähtajaga 20.12.2018 tasumist ja leppetrahv on muutunud sissenõutavaks. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, mistõttu puudub alus jätta hagi rahuldamata ja kostjal tuleb tasuda täies ulatuses lepingust tulenev leppetrahv. 6.

§ 1132

lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Väljavõttega Omniva iseteenindusest ja meeldetuletusega on tõendatud, et hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse kohustuse täitmise kohta. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Seega on hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 10 eurot kooskõlas

§ 113² lg 2 p-ga 1.

Eeltoodust tulenevalt kuulub 4 hagi kostja vastu kokku 40 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 10 eurot sissenõudmiskulu, täies ulatuses rahuldamisele. 7. Kohus on seisukohal, et hagi ei ole aegunud alljärgnevatel põhjendustel. TsÜS § 142 lg 1 järgi aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 järgi võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Lähtudes TsÜS § 147 lg-test 1 ja 2 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest, st alates ajast, mil õigustatud isik võib nõuda kohustuse täitmist.

§ 82

lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Sama paragrahvi lõike 7 järgi on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Parkimislepingu rikkumise tõttu kostjale väljastatud leppetrahvinõude number 1290 6121 8152 6037 maksetähtaeg oli 20.12.2018, järelikult tuli kostjal kohustus täita hiljemalt 20.12.

1. TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti, TsÜS § 135 lg 2 kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 2 järgi kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. TsÜS § 144 järgi aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Selleks et vältida nõude aegumist, tuleb see esitada kohtule aegumistähtaja jooksul. TsÜS § 160 lg 1 järgi peatub aegumine hagi esitamisega nõude rahuldamiseks ja lg 2 p 3 järgi on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Hageja nõude aegumine leppetrahvi sissenõudmiseks algas 21.12.2018 kell 00:00 ja lõppes 20.12.2021 kell 24:
2. Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 05.12.2021, mis kostja vastuväite tõttu anti üle menetlemiseks maakohtule. Järelikult ei ole hagi aegunud ja kohtul puudub alus jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
4. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
5. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot; menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud. Hageja lepinguliseks esindajaks on EFTA Legal OÜ töötaja, tunnihinnaga 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja on kinnitanud, et kõik esitatud lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kantud käesoleva tsiviilasjaga. Lepingulise esindaja kulud koosnevad hagiavalduse koostamisest, lisade 5 komplekteerimisest, riigilõivu tasumisega seotud toimingutest ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamisest 2 tundi, kostja 15.03.2022 seisukohaga tutvumisest ja analüüsist ning sellele vastuse koostamisest ja maakohtule esitamisest 0,5 tundi, kostja 16.01.2023 seisukohaga tutvumine ja analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine ja maakohtule esitamine – 1 tund. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Kostja hageja menetluskuludega ei nõustunud ja esitas enda menetluskulude nõude 4500 euro kohta Lindorff OÜ kviitungi. Kuna kostja kannab tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 nii hageja kui ka enda menetluskulud, siis puudub vajadus hinnata kostja menetluskulu põhjendatust ning selle suurust kindlaks määrata.
2. Kohus võttes arvesse hageja esindaja tunnihinda 80 eurot, mis vastab kohtupraktikas aktsepteeritud määrale, esitatud hagiavalduse ning kogutud ja komplekteeritud tõendite mahtu, kahte seisukohta ja seisukohtade avaldamiseks kogutud tõendeid kostja vastuväidetele leiab, et hageja esindaja kulud hagiavalduse koostamiseks, tõendite kogumiseks ja komplekteerimiseks, riigilõivu tasumisega seotud toimingute tegemiseks ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamiseks on põhjendatud ja kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täies ulatuses kokku 280 eurot. Seega tuleb määrata hageja menetluskulude suuruseks kokku 400 eurot (100+20+280). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg
3. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 6