) ei ole sätestatud teisiti.
lg 2 kohaselt otsustab maa- või halduskohus väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise ühel käesoleva seaduse §-s 8 ettenähtud viisil tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagita menetluse korras.
lg 1 sätestab, et riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt nimetatud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud juhul. Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal käesolevas seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad käesolevas seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine. Taotlusest ja kohtu poolt tuvastatud asjaoludest nähtuvalt on avaldaja esitanud lapse vastu nõude elatise vähendamiseks, mis on hetkel menetluses Tartu Ringkonnakohtus. Nimetatud menetluses on avaldajale riigi õigusabi antud. Avaldaja soovib uuesti riigi õigusabi selleks, et esitada hagi isaduse vaidlustamise nõudes sama lapse vastu, kuigi taotluses polnud lapse nime märgitud. Rahvastikuregistri andmete kohaselt avaldajal rohkem lapsi pole. Riigikohtu erikogu on 31.01.2023.a määruse (3-22-2384) p-s 7 viidanud
lg-le 1 ja 2 ja § 4 lg-le 3 ning märkinud, et riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks riigi õigusabi liigiks ning varem nimetatud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist. Nimetatud asjas oli riigi õigusabi taotlejal kriminaalmenetluses määratud kaitsja ning isik soovis PPA ning Ringkonnaprokuratuuri vastu esitada süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõude, mida Riigikohtu selgituse kohaselt menetletakse kriminaalkohtumenetluse korras. Riigikohus selgitas veel, et tulenevalt kriminaalasja ja avaldaja eesmärgiks oleva nõude omavahelisest seotusest on põhjendatud lugeda õigus riigi õigusabile
Kohus leiab, et käesolevalt on sarnane olukord ning avaldajale antud riigi õigusabi säilib hagi esitamiseks isaduse vaidlustamise nõudes. Kohtu hinnangul on elatise vähendamise nõue ja isaduse vaidlustamise nõue omavahel seotud, sest kui esineb alus isaduse vaidlustamiseks ning kohtumenetluse tulemusena selgub, et avaldaja ei ole lapse isa, siis langeb ära ka alus elatise maksmiseks. Kohtu hinnangul on täidetud
lg 1 ja § 4 lg 3 eeldused.
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avaldaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, sest talle eelnevalt määratud riigi õigusabi on jätkuv võimaliku isaduse vaidlustamise nõude esitamiseks. 2 Käesolev määrus tuleb saata teadmiseks Eesti Advokatuurile ning avaldajale määratud esindajale vandeadvokaadile Meelis Masso, kellel tuleb välja selgitada avaldaja soovitud nõude asjaolud ning vajadusel peab ta esitama vastava hagi kohtusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.