2-23-2717/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-2717 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M. T. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 8449,66 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital, registrikood 11919806 Hageja lepinguline esindaja: C. K. Kostja: M. T; isikukood XXX Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
4. Välja mõista M. T. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks poolte vahel XX.XX.XXXX sõlmitud Kompromissilepingu / Võlatunnistuse nr XXX alusel: 2.1 põhivõlgnevus 4977,49 eurot, enne 18.09.
5. a sissenõutavaks muutunud viivised 1486,99 eurot, viivised põhinõudelt 4977,49 eurolt alates 06.05.
6. a kuni 17.02.
7. a summas 860,11 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot; 2.2 viivis 0,06% tasumata põhivõlgnevuselt päevas alates 18.02.
8. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid koos juba sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui 4977,49 eurot.
9. Menetluskulud jätta M. T. kanda.
10. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulude rahaliseks suuruseks 1050 eurot.
11. Mõista M. T. välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks hageja menetluskulud kokku summas 1050 eurot, sh riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud 350 eurot.
12. M. T. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
14. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15. Aktsiaselts PlusPlus Capital nõuab 17.02.
16. a esitatud hagis M. T. põhivõlgnevuse 4977,49 eurot, enne 18.09.
17. a sissenõutavaks muutunud viivise 1486,99 eurot, alates 06.05.
18. a kuni 17.02.
19. a tekkinud viivise 860,11 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja täiendava viivise väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled XX.XX.XXXX sõlmitud Kompromissileping / Võlatunnistuse nr XXX, millest tulenevaid kohustusi kostja nõuetekohaselt ei täitnud. Igakuiste maksete mittetasumise tõttu on võlgnevuselt arvestatud ka viivist, samuti on kostjale saadetud tasulisi meeldetuletuskirju, millest tulenevalt on tekkinud võla sissenõudmise kulud. Pooltevahelises kokkuleppe punkti 3.
20. alusel luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 05.05.
21. a osamakse tähtaja möödumisest alates. 2
22. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 17.02.
23. a määrusega, andes kostjale hagile vastamiseks aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostjale on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue isiklikult kätte toimetatud 17.02.
24. a.
25. Kostja esitas 09.03.
26. a kohtule e-kirja. Kohus käsitles e-kirja kostja vastusena, milles esinevad puudused ning jättis kostja vastuse 14.03.
27. a määrusega käiguta. Kohus andis kostjale 14 päeva määruse kättesaamisest alates allkirjastatud ja sisunõuetele vastava kostja vastuse esitamiseks. Samuti hoiatas kohus, et kui kostja jätab kohtu nõudmised tähtpäevaks täitmata, jätab kohus kostja poolt 09.03.
28. a esitatud e-kirja tähelepanuta ning loeb, et kostja ei ole hagile vastanud M. T. sai Tartu Maakohtu 14.03.
29. a kohtumääruse kätte 14.03.
30. a, seega oli nõuetekohase kostja vastuse esitamise viimaseks päevaks 28.03.
31. a. Kostja ei ole esitanud kohtule nõuetekohast kostja vastust.
32. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
33. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
34. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 700 euro ja õigusabikulude 420 euro väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 1120 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on hageja menetluskulud 700 euro suuruse riigilõivu osas põhjendatud. Hageja õigusabikulusid ei pea kohus kogu ulatuses põhjendatuks. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka tsiviilasjaga. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ja menetluse kestust, ei ole tegemist ka tavapärasest mahukama asjaga. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et antud tsiviilasjas on hageja õigusabikulud põhjendatud 350 euro ulatuses. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks seega 1050 (riigilõiv 700 eurot + õigusabikulud 350 eurot) eurot. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 1050 eurot.
35. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
36. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 3 Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 4