1-22-3589/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-22-3589 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. märtsi 2023 määrus Alari Särje tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Alari Särje (Särg; isikukood 38811094919) kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. märtsi 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kaudu 120 (ükssada kakskümmend) eurot, sh käibemaks 20 (kakskümmend) eurot, vandeadvokaadile Kaire Hänilene määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. Mõista punktis 2 nimetatud menetluskulud välja süüdimõistetu Alari Särjelt. Süüdimõistetu Alari Särjel tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Harju Maakohtu 15.06.2022 otsusega karistati Alari Särge KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 4 kuu vangistusega, mis KarS § 65 lg 1 alusel loeti kaetuks Harju Maakohtu 30.05.2022 kohtumäärusega nr 1-20-9386 moodustatud liitkaristusega ning mõisteti A. Särjele liitkaristuseks 4 aastat 9 kuud 15 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 28.09.
8. Karistuse kandmise aja lõpp 13.07.
10. Tartu Maakohtu 20.03.2023 määrusega jäeti A. Särg ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Formaalsed eeldused – nõutud osa karistusest on kantud, elukoha olemasolu ja elektroonilise valve kohaldamise nõuded – on täidetud. Täitmata on materiaalsed eeldused. 2.
11. A. Särge on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vanglas viibib ta neljandat korda. Varasemalt on teda karistatud varguste, kehalise väärkohtlemise ja narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise kõlbmatu süüteokatse eest. Kuritegusid on ta toime pannud sõltuvusprobleemide ja puudulike probleemide lahendamise oskuste tõttu, impulsiivsusest, grupi mõjul, mõtlematusest teo tagajärgedele ning majandusliku kasu saamiseks. Hetkel kannab ta karistust varguste eest, mis on toime pandud majandusliku kasu saamiseks, sõltuvusprobleemide ja puudulike probleemide lahendamise oskuste tõttu, impulsiivsusest ja mõtlematusest teo tagajärgedele. 2.
12. Maakohus luges positiivseks, et A. Särg on osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja täitnud sõltuvusainepõhise töövihiku. Kuigi eelnev räägib süüdimõistetu enne tähtaega vabastamise poolt, esineb ka mitmeid vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Süüdimõistetu käitumine vangistuses ei ole hea, mistõttu on tal distsiplinaarkaristus - noomitus ametniku korraldusele mitte allumise eest. Lisaks on vangla materjalidest nähtuvalt A. Särje suhtes kohaldatud julgeolekuabinõusid, kuna isik on eiranud mitmeid korraldusi mitte siseneda ja olla talle mitte määratud kambris. Kuigi rikkumised ei ole kõige tõsisemad, viitab see siiski sellele, et kinnipeetaval on probleeme õiguskuuleka käitumisega. Samuti ei ole A. Särjel vabanedes kindlat töökohta, mis on oluline, kuna ta on varasemalt sissetuleku hankinud kuritegelikul teel. 2.
13. Maakohus näeb uute kuritegude toimepanemise riskina ka narkootikumide tarvitamisega seonduvat. A. Särg tarvitas esimest korda narkootikume umbes 18-aastaselt. 2020 aastal on diagnoositud sõltuvus narkootikumidest. Kinnipeetav on tunnistanud, et viimased kuriteod on toime pannud narkojoobes ning minevikus on esinenud probleeme ka alkoholi liigtarvitamisega, A. Särg pani oma esimesed kuriteod toime alkoholijoobes. Kuigi sõnades suudab kinnipeetav sõltuvusest vabaneda, on siiski küsitav, kas kinnipeetav vabanedes suudab reaalselt mõnuainetest loobuda. Samuti on kaheldav kinnipeetava suutlikkus hinnata neid riske, mida alkoholi ja narkootikumide tarvitamine endaga kaasa võib tuua ning tema võimekus selles osas oma varasemat elukorraldust muuta. Kuigi A. Särje vabastamise poolt räägib sõltuvusprogrammides osalemine ning kindel elukoht vabaduses, siis arvestades tema varasemat elukäiku, sõltuvusprobleemi ja toimepandud tegusid, saab uute kuritegude toimepanemise riski pidada siiski piisavalt suureks. A. Särje varasemad kuriteod on paljuski seotud sõltuvusprobleemiga. Sissetulekute puudumise tõttu on toime pannud kuritegusid, et saada raha narkootiliste ainete hankimiseks. Varasemalt on A. Särg eiranud kriminaalhoolduse nõudeid ja sooritanud kuriteo katseajal. Vaatamata korduvatele karistustele ei ole ta suutnud oma elustiili muuta ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuigi sõnades kinnipeetav väljendab soovi muutusteks, on tema senine elukäik näidanud, et ta ei suuda oma käitumist vabaduses kontrollida. 2.
14. Puudub veendumus, et süüdimõistetu suhtumine ja hoiakud on praeguseks täielikult muutunud. A. Särjel tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses, kus ta saab edasise korrektse käitumise ja individuaalse täitmiskava eduka täitmisega tõestada, et väidetavad muudatused tema suhtumises on püsivad. 2 Määruskaebus
15. Tartu Maakohtu 20.03.2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Särje kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada A. Särg tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. 3.
16. A. Särg tunnistab sõltuvusprobleemi, ta on juba vanglas alustanud alkoholi- ja narkoprobleemidest vabanemisega, täites vanglas sõltuvusainepõhise töövihiku ning läbides sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. A. Särg soovib kindlalt muutusi ja tegutseda oma eesmärkide nimel. Vangla arvates on A. Särg seadnud endale realistlikud eesmärgid ning tal on muutusteks motivatsioon. Enne karistuse kandmisele asumist ei olnud A. Särg oma lähedasi teavitanud narkootikumide tarvitamisest ja sõltuvusest. Praeguseks ajaks on nad probleemist teadlikud ning saavad teda aidata sõltuvusest vabanemisel. A. Särg vahetab vabanemisel elukohta selleks, et vältida suhtlemist negatiivse tutvusringkonnaga ning on end registreerinud ravile Viljandi haiglasse. Seega A. Särg on osalenud uute kuritegude toimepanemise riski vähendavates tegevustes ning on avaldanud soovi selliste tegevustega jätkamiseks ka käitumiskontrolli ajal. 3.
17. Maakohus ei ole kaalunud, kas uute kuritegude toimepanemise risk oleks maandatav käitumiskontrolli kohaldamise ja kontrollkohustuste määramisega. A. Särge positiivselt iseloomustavad asjaolud kaaluvad üles kohtu poolt välja toodud negatiivsed asjaolud, kuna sõltuvusest tulenevat võimalikku uute kuritegude toimepanemise riski on võimalik maandada käitumiskontrolli kohaldamise ja kontrollkohustuste määramisega. 3.
18. A. Särg on palunud kohtul arvestada sellega, et tema eelmine vangistus oli
19. aastal. Ta suutis 10 aastat elada seaduskuulekat elu ning suudab seda ka vanglast vabanemisel. Kuigi tal ei ole kohtule esitada garantiikirja ametliku töökoha olemasolu kohta, soovib ta vabanedes koheselt tööle asuda. Tööle asumiseni toetavad teda lähedased ning vabanemisfondis olev raha. Suurimaks motivaatoriks seaduskuuleka eluga jätkamisel on soov suhelda oma alaealiste lastega. Ta on aru saanud, et narkootikumid on tema elu mõjutanud ja ta on seetõttu kaotanud palju lähedasi. 3.
20. Ennetähtaegse vabanemise korral on võimalik läbi elektroonilise valve, kriminaalhoolduse ning eeltoodud lisakohustuste määramisega aidata A. Särjel resotsialiseeruda ning kontrollida tema õiguskuulekat käitumist. Seega on A. Särje poolt uute kuritegude toimepanemise prognoos vähetõenäoline.
21. Tartu Ringkonnakohtu 06.04.2023 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 13.04.
23. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus jääb edutuks.
25. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt ei materiaal- ega menetlusõiguse rikkumist. Samuti ei saa asuda seisukohale, et maakohus oleks vääralt kohaldanud kaalutlusõigust. Vastupidiselt kaitsjale ei tuvastanud ringkonnakohus neid arvukaid asjaolusid, mis toetaksid süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. 3
26. Määruskaebuse eesmärk on, et ringkonnakohus annaks maakohtu poolt arvestatud asjaoludele teistsuguse hinnangu, kui seda on teinud maakohus. Ringkonnakohus seda võimalikuks ei pea ning leiab, et A. Särje puhul ei saa täheldada vangistuses tema suhtumises ja käitumises selliseid muutusi, mis annaksid aluse järelduseks, et uute kuritegude risk on viidud miinimumini. Ka ei toeta seda isiku varasem elukäik, elutingimused ega võimalused vabaduses. Seejuures on A. Särg igati näidanud, et tema käitumist ei pane muutma ka kriminaalhooldus. A. Särge karistati kriminaalasjas nr 1-20-897 Pärnu Maakohtu 05.03.2020 otsusega, mis jõustus 13.03.2020, samuti KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi ning seda tingimisi vangistusega, kohaldades KarS § 74 lg-t
27. Seejuures kohaldati süüdimõistetu suhtes ka kohustust mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Ometigi juba 29.09.2020 on A. Särg vahistatud kahtlustatavana varavastaste tegude toimepanemises (tegude toimepanemine alates 13.09.2020). Seega ei muuda süüdimõistetu A. Särge ka käitumiskontroll koos lisakohustustega. Ringkonnakohus märgib, et sõnas on A. Särg küll valmis muutuma ja tegelema oma sõltuvusprobleemiga, mis aga ringkonnakohut ei veena. Vangla iseloomustusest nähtub, et problemaatiliseks muutus narkootikumide tarvitamine pärast suhte lagunemist